Faust - Goethe (0)

1. Eelmäng teatris (tegelased ja nende seisukohad)
Direktor – Tahtis, et luuletaja teeks näidendi, kus oleks hästi palju näidata kuid sügavus puuduks. Et siis saaks luuletajast populaarne mees.
Luuletaja – Tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma. Luuletajale direktori sügavuseta idee ei meeldi, ütleb et see on käperdus. Peab tähtsaks sisu mitte välimust.
Komödiant – keskenduda tuleb kõigile(nii noortele kui ka vanadele). Välja tuleb tuua kõik – kirg, tunded, teravmeel, tarkus.
2. Proloog taevas. Millest kõnelevad inglid ? Miks Mefistofeles nendega nõus ei ole? Mille üle vaidlevad jumal ja Mefistofeles? Milles seisneb nende vaheline kihlvedu? Kuidas õigustab jumal Mefisofelese ees inimest? Kuidas kavatseb Mefistofeles vastupidist tõestada?
Inglid kõnelevad Issanda loomingust ja sellest kui ilus ja hea kõik Maa peal on. Raafael räägib sellest kuidas Päikese laul taeva all toob ingleile jõudu. Gaabriel räägib sellest, kuidas Maa ringi käib ning vaade vaadet asendab. Miikael räägib sellest kuidas maa ja meri tormis muutuvad.
Mefistofeles ütleb, et ta ei tea midagi päikesest ja taevast kuid ta teab inimeste tööst ja vaevast. Tema meelest on mõistus see, mis inimese elu raskeks teeb. Ta ütleb, et mõistus peaks inimesi loomadest eraldama, kuid teeb inimesed hoopis nendest hullemaks. Inimeste põlv on maa peal nii halb, et isegi kurat ei taha neid enam kiusata .
Issand ja Mefistofeles vaidlevad selle üle, et millise tee valib Faust . Kas halva või hea. Issand usub, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. Mefistofeles usub aga, et ahvatlused viivad Fausti kiirelt halvale teele.
Vedasidki kihla selle peale, et millise tee valib enda jaoks Faust. Issand lubab Mefistofelesel Fausti halvale teele meelitada, uskudes, et Faust valib ise õige raja.
Jumal ütleb, et see kes otsib, ikka eksib teelt. Ehk mõistus panebki inimesi piire katsetama ja asju(ka halbu) lähedamalt uurima . Jumal toob näiteks oma he sulase Fausti. Jumal ütleb ka, et isegi kui tema sulane teelt kõrvale kaldub aimab ning ihkab ta siiski seda õiget/jumalikku rada.
Mefistofeles arvab aga, et inimene on väga uudishimulik ning just seetõttu on teda kerge healt rajalt halvale eksitada.
3.Iseloomusta Fausti ja tema frustratsiooni. Mis põhjustel Faust eluga rahul ei ole?
Faust oli väga kõrgelt haritud(magistri ja doktorikraad ). Tal oli palju õpipoisse. Siiski ei hinnanud ta oma teadmisi. Arvas , et teda pole tegelikult inimsoole vaja ning, et tema teadmised ei lähe kellelegi korda. Samuti oli ta pettunud selles, et peale hariduse tal muud ei olnudki. Ei olnud toredust ega aud ning maja ega maad, millega hoobelda oleks saanud. Ta tundis, et ta pole leidnud veel seda, mis ta õnnelikuks teeks.
4. Mille poolest erinevad Wagner ja Faust?
Wagneri meelest tulekski vastuseid otsida targemate meeste käest, sest kirja pandnud sõnad peavad ju ometi õiged olema. Nagu Faust tema kohta ütles: „See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest satub vaimustusse.” Fausti meelest peaks aga iga inimene ise iga asja kohta teadma õppima. Nagu Faust ütles: „Kui allikas ei pulbitse meist endist , ei leia iial leevendust me vaev.”
5.Milles seisneb Fausti ja Mefiostofelese leping? Mis tingimustel see sõlmiti? Kuidas pidid selle tagajärjed mõjutama Jumala ja Mefistofelese vahelist kihlvedu?
Mefistofeles lubas hakata Fausti teenriks kui Faust Mefiga mesti lööb. Vastutasuks peab aga Faust oma hinge kuradile andma ning Mefi teenriks hakkama kui ta elu hakkab nautima.
Mefistofeles lubas Maa peal teha kõike mida Faust nõuab kui aga Faust lõpuks teise ilma jõuab, siis peab ta Mefistofelest teenima hakkama. Faust ütles, et ta ei hinda siinset elu niiet tulgu kõik mis peakski tulema. Seega ei kartnud ta põrgut. Kui Faust peaks rõõmu sunnil hüüdma : „Oh ilus hetk, oh viibi veel” siis võib Mef Fausti sel samal tunnil aheldada. Ehk siis Mef on lepingu võitnud.
Kui Faust ei allu nendele ahvatlustele mida Mefil on pakkuda, siis võidab Mefi ja Issanda vahelise kihlveo Issand. Kuid kui Faust läheb halvale teele, siis võidab kihlveo Mef ning Issand peab tasuks Mefistofelesel maitsta laskma täit triumfi.
6.Jutusta Fausti tutvumisest Margaretega? Mida kumbki mõtleb-tunneb?
Faust kohtub Margaretega tänaval, vahetult peale seda kui Margarete kirikust tuli. Fausti paelub neiu ilu, vooruslikkus, kombepuhtus ning see kui vähe neiu Faustist välja tegi. Faustil on neiu pea segi ajanud. Margarete mõtleb pärast, et kes oli see härrasmees, kes tundus olevat suurest soost.
7.Miks keeldub Margerete ema ehtekasti vastu võtmast? Millega see lõpeb?
Margarete ema mõistab kohe, et ehtekast pole jumalast. Sellepärast ei võtagi Margarete seda vastu, vaid ehtekarp antakse hoopis kirikule. Kui tuuakse aga teine ehtekast, siis Maragarete seda enam emale ei näita, vaid hoiab omale. Viib selle hoiule Marta juurde. Mefistofeles tuleb külla ning suudab naised ära võluda, et nood tuleksid tema ja Faustiga jalutama .
8.Iseloomusta Margarethet, tema kodu ja senist elu.
Margarethe peres pole teenijat, mistõttu peab ta aina rübelema. Ema teda taga sundimast ei väsi, ei lõpe töö ükskõik kui palju teed. Kuid samas pole vaja puudust tunda, kuna isast kadunust jäi maha linnaäärne aed ja väike maja. Enne lapse(õe) sündi viis surm ta isa ning oleks ka ema viinud. Kuid ema oli visa ning taastus haigusest tasa ja targu. Sel ajal mil ema haige oli kasvatas Margarete ise oma õde. Kuid nüüdseks on õe haigus hauda viinud ning vend on sõjaväes . Margarete on ka väga tagasihoidlik – ei mõista miks Faust teda nii väga tahab, arvab endast halvasti.
9. Miks satuvad sõnelusse Faust ja Valentin . Millega kokkupõrge lõpeb?
Valentinile ei meeldinud, et tema õde Faustiga läbi käis. Tundis varem oma õe vooruslikkuse üle uhkust kuid tundis nüüd, et õde on muutunud. Valentin satub mõõgavõitlusesse Mefi ja Faustiga. Mefistofeles tõrjus Valentini lööke ning käskis Faustil lüüa. Valentin saab vigastada ning langeb. Rahvas koguneb tema ümber ning ta ütleb õele oma viimased sõnad. Et varsti leiab Margarete järgmise mehe ja siis järgmise, ning lõpuks on ta iga mehega. Ütleb, et siis ei taha Margaretet enam keegi ning ta peab häbis elama. Valentin süüdistab õde oma surmas („sa ausast elust lahti lõid, seeläbi mulle surma tõid”).
10.Mis selgub volbriööl?
Mefistofeles viib Fausti peole, et tema mõtteid kõrvale kallutada. Nad kohtuvad mitmete erinevate olevustega. Fausti meeleheide suureneb, kuna Margarete ei lama enam tema kaisus, ja ka kuna ta tappis Margarete venna. Samal ajal viidi ilmselt vangi ka Margarete, mida Mef Fausti eest varjas.
11.Miks keeldus Margarethe vanglast põgenemast?
Laps võeti Margarete käest ära ning nüüd hüütakse Margeretet tema mõrtsukaks. Samuti tunnistas Margarete, et ema surm on tema töö. Ta leidis ka, et on mõttetu pageda kuna ta tabataks ikkagi. Ning tema meelest on hale kui peab kodudult kerjama hakkama, ning samas ka tead, et oled süüdi.
12.Mida tähendab Margarethe viimane repliik?
Margarete mõistis , et on valesti talitanud ning kahetses seda. Ta palus Jumalalt andestust ning ka sai selle, kuna Margarete ei olnud tahtlikult kaldunud halvale teele vaid oli sinna sattunud tänu oma kogenematusele. Tema viimane repliik tähendas hirmu. Ta mõistis, et Faust on sõlminud lepingu kuradiga ning soovis, et Faust loobuks kuratlikust elust ning pöörduks samamoodi jumala teele.