ei saagi leida seda kindlat vastust, mis tähendab, et inimesed pettuvad oma teadmistes ja võimetes mõtteid analüüsida. Sokratese järgi on ka sõnal filosoofia teine tähendus. Sokratese järgi oli filosoofia eesmärk inimeste kasvatamine ja peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. Et voorusest aru saada, olid tema arvates tähtsad ka teadmised. Ainult filosoofia suutis seda teha, sest õige toimimine juhtub õigest teadmisest, seega on vooruslikkus õpetatav. Õige teadmise eeldus on enesetunnetus ning teadmine, et inimesed tegelikult suurt midagi ei tea. Ta aitas vestluse teel kaaslastel jõuda järeldusele, et nende tõekspidamised on vasturääkivad ning et nad ise midagi ei tea. Seejärel aitas ta neil taas vestluse kaudu jõuda õige teadmise jälile. Tema õpetuses sisaldub nii humanismi, idealismi kui ka kasvatusse uskuvat optimismi.
Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele; Tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Kõigil usunditel on mingi kindel õpetus millest ei tohi üle astuda, aga samas on nad väga erinevad. Taoism õpetab, et tuleb ühtne kõiksusega, budism nõuab, et inimene peab saavutama virgunud oleku, islamis tunnustatakse üht ainsat jumalat. Konfutsianism on oluline
elu pidada alles siis, kui ka tema järeltulijad elavad õnnelikku elu. Õnnelikkus võib olla seotud erinevate hüvedega. Täiuslikuim õnnelikkus on autarkne õnnelikkus. Voorus ei ole nimelt mitte pelgalt mõne üksikjuhtumi puhul püüdlusele paraja ning õige mõõdu leidmine, vaid püsiv kinnipidamine vastavast enda-ülalpidamise-viisist, näiteks, lahkemeelsest ja vaprast ülalpidamise viisist. Vooruslikkus ei tähenda ka mõne üksiku iseloomuomaduse eriti väljapaistvat omandamist, samal ajal kui teised isikuomadused on hooletusse jäetud. Ta seisneb just vooruste kaudu kujundatud terviklikus eluhoiakus. Vooruslikkus tähendab enda-defineerimist kindlat tüüpi isikuna ja sellest karakterist läbi terve elu kinnipidamist. Selline enda-defineerimine toimub loomulikul viisil kui inimene sotsialiseerumise käigus harjub kinnipidama ühiskonnas
Hing oli nii inimestel, taimedel kui ka loomadel. Aristotelese arvates hing peale surma ei säili. Selle põhjal võib arvata, et Aristotelese õpetuse järgi polnud hing algselt kuskilt pärit ja ta polnud igavene/surematu. Eetika oli Platoni jaoks kõlblus. Ta hindas voorusi. Kõige olulisem voorus oli Platoni jaoks headus. Selle all mõistis ta ideed, Päikest ja jumalust. Selleni jõudmine on suurim eesmärk. Aristoteles pidas eetikat teaduse loojaks. Vooruslikkus tähendas tema jaoks meisterlikkust. Voorus tuleb valida liialduse ja puuduse vahel leida kuldne kesktee. Näiteks lugupidamine enesest on kesktee edevuse ja alavääristamise vahel. Nii Platon kui ka Aristoteles arvasid, et iga inimene vajab riiki, et olla õnnelik. Platonile oli valitsusvormidest kõige vastuvõetavam aristokraatia ning ühiskond jagunes seisusteks. Igal seisusel olid oma õigused ja kohustused. Aristotelese kohalt pidid inimsed olema võrdsed, sest
Ta leidis, et see ei ole üldse tähtis ning otsustas asuda oma elumõtte otsingule. Tema ,,abiliseks" oli kurat Mefistoteles, kes sõlmis jumalaga kihlveo, et suudab viia Fausti hinge halvale teele. Kurat andis Faustile võlujooki, mis muutis ta nooruslikumaks ning selle tõttu võrgutas Faust ära noore neiu, kes sai tunda nii armastuse võlu kui ka valu. Margareta oli väga nooruke neiu, kui Faust teda tänaval kohtas. Mehele meeldis tüdruku vooruslikkus, puna huultel ning sära silmis. Isegi Margareta nipsakus ei häirinud teda vaid hoopis vastupidi. Faust käskis Mefistotelesel see tüdruk temani toimetada. Peale võlujoogi joomist oli Faust hoopis teine inimene, ta tahtis igat tüdrukut, keda nägi. Naiivse Margareta pea oligi sassi aetud ning tüdruk unistas salapärasest Faustist nii päeval kui ka öösel. Kuradi õpetuste järgi püüdis mees neiu armastust ehetega. Ta pani hinnalise ehtelaeka Margareta
`meister – meisterdama, `julgus – julgustama, `peegel – peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus- nimisõnad (andekus, võimekus); osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus); osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane); osa stik-nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik).
kokkuvõtlikku esitlust koosneb neljast tekstist: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu); 2. Mengzi (Mencius); 3. Suur õpetus (Daxue); 4. Keskmine tavaline (Zhongyong). Lääne-Hani dünastia (206 eKr 24 pKr) valitsejad tegid konfutsianismist riigi ametliku moraalse ja poliitilise õpetuse. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet. 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Ka austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga mitte ainult Hiinas, vaid ka Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja
talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose elulooläbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest oskuslikult kapitali, et oleks võimalik seda hädaolukorras maksma panna- et saatus, juhul kui ta muutub, leiaks valitseja eest valmisolevana talle vastu seisma. Mis tahes võimu peamiseks
· Oskas anda värvidele erilise sära ja intensiivsuse. Sügavuseillusiooni saavutamiseks maalis eespool olevad objektid soojemateks ja tahaplaanile jäävad külmemates toonides. Abielupaar Arnolfini maal · Kujutatakse abieluvande andmist oma kodus. · Peenmaali musternäidis. · Ruumis on veel inimesi, kes paistavad peeglist. · Maal on täis sümboleid: 1) Küünlad jumala kõikenägev silm. 2) Palvehelmed truudus, vooruslikkus. 3) Apelsinid näitavad vahemere äärset vaheolu. 4) Koer truudus, armastus. 5) Punased kardinad ja voodikatted kirg. 6) Rohelist värvi kleit viljakus. · Koos vennaga maalisid Genti katedraali altari, mis koosneb 24. pilditahvlist piibliteemadel. Hieronymus Bosch · Nn pessimistlik fantast. Varase kunstiajaloo kõige fantaasiarikkaim kunstnik. · Teostab kunstis oma süngeid ja sarkastilisi nägemusi inimkonnast
Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka maailmas umbes 250 miljonit järgijat Konfutsianism Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. ,,Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid" Loodususundid Tänapäeval on säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja-ja Lõuna-Ameerikas ning Siberis Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda
Tulirelvade areng. 18. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) Ususõda, liivimaa nõrgenemine, + koolide tulek, kirjaoskus. 19. Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult? indulgentside(patulunastuskiri) müügi lõpetamist kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus,kasinus,vooruslikkus) Piibli tõlkimist, sh. Eesti keelde Emakeelset jumalateenistust kirikutes 20. Kuidas võrrelda Eesti linnade elanike arvu keskajal ja tänapäeval (arutle) 21. Drang nach osten vabadusvõitluse põhjused; piiskop Albert Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra ; Mõõgavendade ordu Saksamaa vaimulik rüütliordu ; 22. Stensby leping - Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi Koosseisu
mitte inimese ja jumala vahendaja Luterlane Click to edit Master text styles Tüüpiline luterlane: kõle Second level põhjamaine tasandik, puust Third level palktare, istub seal suure Fourth level põskhabemega mustas kuues Fifth level tüüp, tudeerib mornil ilmel piiblit, tema ümber kuulekas naine ja üheksa last. Vara tööle, vara voodi, elu on karskus, rügamine ja vooruslikkus Armulaua sakrament Armulaua sakrament on kristlikes kirikutes, sealhulgas ka luterlikus kirikus. Sakrament, mis põhineb Jeesuse sõnadel Pühal Õhtusöömaajal: Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: "See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!" (Luuka 22:19) Armulaud on osasaamine Kristuse ristiohvrist ning Tema Ihu ja Vere sakramentaalne vastuvõtmine leiva ja veini kujul. Armulaud on tähtsaim sakrament, kuna selles võetakse vastu
Teda peetakse esimeseks professionaalseks õpetajaks, kes lõi riigikooli. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa. Teosel on ka väga oluline pedagoogiline väärtus, kuna autoril oli 20 aasta pikkune retoorikaõpetaja kogemus. Täiuslik kõnemees Quintilianuse arvates on aumees, just vooruslikkus ja arukus on kõige hinnatavamad kõnemehe omadused. Quintilianus pidas oma eeskujuks Cicerot. Tema keel ja stiil olid samas sellised, et humanistide hulgas tekkis tüli, kumba tuleb lugeda suuremaks meistriks, teda või Cicerot. Kasutatud kirjandus: http://www.debate.ee/index.php?content=history&keel=est&menuid=18 http://et.wikipedia.org/wiki/Cicero Entsüklopeediline sõnaraamat. Ajaloo õpik ,,Inimene. Ühiskond. Kultuur" 1.osa (Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava)
19. Mis olid reformatsiooni ehk usupuhastuse eeldused? Maadeavastused, humanismi ja renesanssi tulek. Tulirelvade areng. 20. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) Ususõda, liivimaa nõrgenemine, + koolide tulek, kirjaoskus. 21. Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult? Indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist Kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus,kasinus,vooruslikkus) Piibli tõlkimist Eesti keelde Emakeelset jumalateenistust kirikutes 22. Kuidas võrrelda Eesti linnade elanike arvu keskajal ja tänapäeval (arutle) Kogu eesti rahvaarv 14.saj. keskpaik 100 000, 16.saj. keskpaik 300 000 Drang nach osten vabadusvõitluse põhjused piiskop Albert Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Mõõgavendade ordu Saksamaa vaimulik rüütliordu. Stensby leping - Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi Koosseisu. Vakk(us) - 100 talu
inimeseks, kes polnud kodanik ehk enamik rahvast, kes maailmas elas. 12. Milline on Aristotelese käsitluses hüvede hierarhia? tema arust pidi olema hüve, mis hõlmaks kõike. Eelkõige inimesest lähtuv. Kõrgemad hüved teadmised ehk tarkus, mõõdukus. Kesktee õpetus. Olemas ka väga palju väikesed hüved, eesmärgid, mis teevad protsessi. 13. Kas Aristotelese ja Platoni järgi eeldab vooruslikkus (loomutäiusearmastus) alati eneseohverdust? Platoni arvates vaid neil, kellel on ihalev hingejagu domineeriv, kuid teistele vähem. Kuid Aristotelese arust oli alati vaja eneseohverdust, kuna nõudis jube palju mõõdukust kõigis. (pettus Aleksander Suures, kes oli tema nö. Õpilane, sest too ei suutnud enda ihasid piirata) 14. Milline on Aristotelese käsitlus hingest ning kuivõrd see sarnaneb Platoni hingekäsitlusega?
või olendi suhted teiste nähtustega. Stoikude looduse ja ini käsitlus Nad väitsid, et loodus ja vaimne maailm on ühtne tervik. Kuna kõik roomlased olid materialistid, siis rõhutasid nad looduse tähtsust. Ideemaailm oli sekundaarne. Propageeriti monotismi. Kogu materiaalne maailm on igipüsiv ja seda on mõjutanud teatud nähtused, mis on ajapikku sulanud kokku materiaalse maailmaga. Stoikud leiavad, et maailmas eksisteerib rida aineid, mis kutsuvad ini esile teatud reaktsioone: vooruslikkus, ärrituvus, tarkus jne. Psühholoogiat nad eitasid. Materiaalses maailmas on 3 üldmõistet: aeg, ruum ja koht. Maailmas on olemas 4 sorti liikumist: tihenev, hõrenev, liikumine sissepoole ja liikumine väljapoole. Kogu maailma soojendab ürgtuli. See kannab maailma mõistust. Jumalikust ürgtulest tekivad 4 komponenti: õhk, vesi, maa ja ürgtuli. Need komponendid lähevad aja jooksul ühest üle teiseks ja seetõttu pole kogu kosmos igavene. Teatud per tagant maailm hävib ja taastekkib
Ehk siis Mef on lepingu võitnud. Kui Faust ei allu nendele ahvatlustele mida Mefil on pakkuda, siis võidab Mefi ja Issanda vahelise kihlveo Issand. Kuid kui Faust läheb halvale teele, siis võidab kihlveo Mef ning Issand peab tasuks Mefistofelesel maitsta laskma täit triumfi. 6.Jutusta Fausti tutvumisest Margaretega? Mida kumbki mõtleb-tunneb? Faust kohtub Margaretega tänaval, vahetult peale seda kui Margarete kirikust tuli. Fausti paelub neiu ilu, vooruslikkus, kombepuhtus ning see kui vähe neiu Faustist välja tegi. Faustil on neiu pea segi ajanud. Margarete mõtleb pärast, et kes oli see härrasmees, kes tundus olevat suurest soost. 7.Miks keeldub Margerete ema ehtekasti vastu võtmast? Millega see lõpeb? Margarete ema mõistab kohe, et ehtekast pole jumalast. Sellepärast ei võtagi Margarete seda vastu, vaid ehtekarp antakse hoopis kirikule. Kui tuuakse aga teine ehtekast, siis Maragarete seda enam emale ei näita, vaid hoiab omale
Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis ja Usbekistanis. 23 KONFUTSIANISM (hiina keeles ; pinyin'is: rújia "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. · Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. · Austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on Kagu-Aasia riikide majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga ( Hiinas, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris).
Neandertali inimesed. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"? Dao=kulg. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Õpetuse tuumaks on eetika ja keskmes inimene ning ühiskond, mitte jumalad ja teispoolsus. Viie suhte harmoonia: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus; vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese üle. 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami'd. 18
Legend räägib, et kord külastanud teda Aleksander Suur ning küsinud, mida saaks ta Diogenese heaks teha. ,,Mine valguse eest ära", oli Diogenese vastus. Ta elas ekstreemselt primitiivsetes tingimustes, mis andis talle hüüdnime ,,küünik", mis kreeka keeles tähendab koeralikkust. Esialgselt tähistaski termin ,,küünik" kedagi, kes on ühiskonnast tagasi tõmbunud ning elab looduslähedast elu. Diogenese jaoks tähendas vooruslikkus vabanemist materiaalsete väärtuste ihaldamisest, kuna tema arvates olid need asjad ohtlikud ning kiirelt oma väärtust minetavad. Ainult see rahulolu, mida tekitab loobumine ja tagasitõmbumine, on turvaline ning seetõttu väärt, et selle poole püüelda. Oli selge, et küünikute filosoofia oli kõige ahvatlevam nende inimeste jaoks, kes olid maailmas pettunud ning otsisid seetõttu võimalust sellest eemale tõmbuda. Selliste indiviidide jaoks muutusid
Antiikaeg -2 suurt perioodi 1) Kreeka:linnriigid 2) Rooma: impeerium -Linnriigi e. Polise allakäik 4. saj. Ekr (Makedoonia impeerium 334-327, Ateena demokraatia lõpp 319)->hellenistlikud absoluutsed monarhiad->Rm. Keisririik Antiikaja mõju -meie poliitiilne terminoloogia loodud Kreekas -poliitika sfääri avastajad -eetika ja poliitika tihedalt põimunud -Aristotelese (Philosophus) mõju kuni barokiajastuni Kreeka periood -õitseng u. 6.-3. saj eKr -õnnelik elu- vooruslikkus e. Loomutäius-ühiskondlik elu -hing ja keha:mõistuslik osa vs. Meeleline -käitumises kesktee kahe äärmuse vahel Rooma periood -roomlaste panus ,,tähtsusetu"? -euroopa õiguslik mõte -põhirõhk moraalifilosoofial Rooma moraalifilosoofial -rõhk indiviidi käitumisel ja eesmärkidel: epikuurlased:nauding stoikud:vooruslikkus -Eesmärgid saavutatavad mitte ainult polise, vaid universumi raamistikus (jumalikud loomuseadused) Kreeka ja Rooma perioodi erinevusi -Orjandus
* Kõike ei saa matemaatiliselt mõõta. * Pragmatism. 3 isa: Pierce, James, Deney. * Hea on see, mis toob võimalikult palju tulu. Kapitalism. * Inimene peamiselt tahtev ja tegutsev olend. * Iseenesest vahend, millega jõuda soovitud tulemuseni. * Tõde on see, mida saab tõestada teadusliku meetodi abil. * Iseloom. * Voortuste eetikateooriad. * Ei pruugi olla teadlikult käitutud moraaliseaduste järgi, aga teab, mis on õige ja väär. * Rajajaks Aristoteles. * Antiikajal vooruslikkus ja pahed. * Voorus kahe äärmusliku iseloomujoone vahel. * Liiga vähe voorus liiga palju. * Argus voorus (vaprus) hulljulgus. * Kitsidus voorus (hellus, lahkus) priiskamine. * Voorust hakati kutsuma kuldseks keskteeks. * Vooruste eetika = areetiline eetika. * Sõltub konkreetsest olukorrast. * Tahte ajel, ei ole loomupärane (distsiplineeritud). * Inimene on potensiaalselt ambivalentne nii vooruslik kui paheline. Ei ole sündinud ei heaks ega kurjaks.
kõik loonud. Kogu see jutt käis valgustusaegsete kirikupeade pihta, keda Voltaire osavalt laimas. ,,Zadig" oli kokkuvõtvalt paljuski osas õpetav teos. Voltaire püüdis oma filosoofiaga inimeste silmi avada, andes neile mõista kõigest sellest, mis maailmas puudu oli; kõigest sellest, mis maailma kui tervikut lõhestas. Ta mitte ainult ei kritiseerinud, vaid suunas inimesi õigele mõtlemisviisile, õigeid teadmisi omandama ning loomulikult ka vooruslikkusele. Justnimelt vooruslikkus oligi ilmselt kogu teose kõige tähtsam komponent, sest ilma selleta ei oleks maailm võimeline adekvaatselt eksisteerima. On küll iseenesestmõistetav, et me ei saavuta mitte iialgi seda täiuslikku maailmakorda, mis kõik inimesed õnnelikeks teeks, kuid on vägagi reaalne saavutada parem maailmakord, kuid seda ainult siis, kui inimesed ise muutuvad paremateks.
järelikult on Taeva toetus mässajate poolel ja troonile võib tõusta uus dünastia(Aarma 2011:10). 1.1.2. Meng zi õpetus inimesest Meng zi rõhutab enam kui Konfutsius inimese tähtsusele ja tema loomulikule headusele. Inimlikkus, kombed, kombelisus ja tarkus on inimesele loomuomased. Meng zi ei väida, et kõik käituvad alati vooruslikult, ta aga usub, et halb käitumine tuleneb inimstele loodud keskkonnast. Kui luua hea keskkond kasvamiseks ja arenguks, siis on võimalik kõikide vooruslikkus(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism). Meng zi inimeseõpetus tuginebki arusaamale, et inimeses loomus on sünnipäraselt hea ja sellele on omased neli vooruslikku väge: inimlikkus, kohasus, komme ja tarkus. Samuti ta arutleb inimese psühhofüsioloogilse kogemuse üle, tõstes esile südame (hiina keeles zhi) kui mõtlemisorgani ja meelteandmete koondaja rolli. Inimese elusoleku ja tervise tagab elujõud ehk hingus (hiina keeles qi), mis allub tahtele (hiina keeles zhi) (http://www
põhjustab nähtu sisu. Tragöödia ei tähenda ainult antiiksete müütide liigutavat esitust, vaid keskendub neis leiduvatele kriisiolukordadele. Kirjanik valib välja üksikud kriitilised momendid ning kätkeb mõne perekonna või linna saatuse tugevalt kokkusurutud sündmustikku, mis areneb piiratud ajas ja ruumis. Keel ja tragöödia Tragöödia põhiteemaks on keele tähendus. Arutletakse selliste eetika põhimõistete üle nagu "õiglus", "vooruslikkus", "väärikus" või "puhtus" ning defineeritakse need uuesti. Tragöödia oli reaktsiooniks kriitilisele keeleuurimisele. Keele ja selle tähenduste probleemi kaalukust näitab asjaolu, et seda käsitleti nii komöödia- kui ka tragöödialaval. Sõna, muusika ja liikumine olid tragöödia põhiosad, kuid dramaturgide käsutuses oli ka mõningane lavatehnika, millega sai näiteks kangelasi lendama panna. Üldiselt oli lavakujundus pigem
edu. Lõvi- ei suuda end kaitsta püüniste eest ehk valitseja ei oska ette näha, et ta enda antud lubaduse järgimine võib pöörduda tema enese vastu ja seega ei tohiks ta lubadust pidada kui põhjused on kadunud, mis panid teda lubadust pidama. See valitseja, kes on nn. ``lõvi`` ei ole õnnestunud valitseja. Inimloomuses on uskuda seda, mida nad näevad, kuid see ei pruugi nii olla ning selle tõttu on inimesed kergesti manipuleeritavad. 8. Kas valitseja vooruslikkus on Machiavelli järgi tähtsam kui tema vooruslik maine? Tema arust on tähtsam voorusliku maine olemasolu kuid mitte vooruslikkus ise. 9. Milline on Machiavelli käsitluses rahva meelsuse roll valitseja võimu tagamisel? Rahvas peab valitsejast lugu pidama ning mitte teda vihkama ega põlgama. 1 Machiavelli Valitseja Head lugemist! 2
Seepärast peavad elavad surnuid meeles pidama. * Konfutsianism Õpetuse rajajaks peetakse õpetlast nimega Kong Fuzi elas 551-479 e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (e. keeles ,,Vesteid ja Vestlusi"). Ta on Hiina tähtsaim ühiskonna filosoof ja tema õpetuse tuumaks on eetika. Selle õpetuse keskmeks on inimene ja ühiskond, kusjuures jumalad ja teispoolsus pole oluline. Selle õpetuse järgi on kogu ühiskonna aluseks viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus; 2. Isa armastus pojalik austus; 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus; 4. Mehe õiglus naise kuulekus; 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Nendel viiel suhtel põhineb inimese maine ehk nägu ja näo säilitamine on hiinlaste jaoks kõige tähtsam ehk kõige hullem on kaotada enda nägu ehk maine. Selle õpetuse järgi on inimene oma loomult hea. * Taoism Selle õpetuse rajajas Lao-Zi 6saj e.Kr. Tema õpetus on kirja pandud raamatus
· Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis. Selle tarkuse tipuks pidasid humanistid antiikaja kirjandust ja filosoofiat. · Taaselustasid antiikkultuuri. Tõlkijate ja ümberkirjutajate poolt moonutatud tekstide algupärane taastamine. Nende roll oluline Firenzes. Coluccia Salutati (1331-1406) juhtis tähelepanu sõnale humanitatis (,,vooruslikkus ja õpetatus") Kirjutas: ,,Kõige tähtsam on olla suursugune..." Sotsiaalne seisund ei takista väärikust. · Humanistid olid valitsejate nõunikeks, kardinalid, koguni Rooma paavstid: Vatikani raamatukogu rajaja Nicolaus V (1447-1455), antiigiharrastuslane Pius II (1458-1464) ja ka Leo X (1513-1521). Medicite parekonna võimu ajal sai humansitist filosoof, kes jätkas vanakreeka mõttetarga Platoni tegevust. Platoni järgijad rajasid Firenzes akadeemia (Akademose
Oskus olla kaval, vahel ehk valelik ning laveerida oskuslikult probleemide vahel on siiani üheks elus edukalt toimetulemise võtmeks. Selleks ei pea käima tingimata üle laipade - vaid vähem kavalamatele ning rohkem ahnetele on see möödapääsmatu. Kaval kasutab ehk mitte kõige otsemaid teid oma tahtmise saamiseks, vaid pikemaid, käänulisemaid, tulutoovamaid, vaevarikkamaid, näiliselt süütumaid ja süüdimatuid käike. 8. Kas valitseja vooruslikkus on Machiavelli järgi tähtsam kui tema vooruslik maine? Vooruslikkus, kui mõistes mida meie oleme harjunud tundma, tuleb valitseja mainele ainult kasuks. Olulisem on kindlasti tema vooruslik maine ja nii öelda avalik nägu, mille järgi teda tuntakse. Usaldus kõrgema võimu kandjasse on ikkagi tingitud küllaltki kaugeid teid mööda: jutud, juhtumised, kõlakad jne. Sest otsene kokkupuude valitsejaga oli ikkagi ainult piiratud inimestel.
Hiinlased soestasid keha ja vaimu - terviklikkuse ja holismi idee. Skeptitism-künism-epikuurlus-stoikud Pyrrho - skeptitism I pragmaatilisus, usaldamatus. mitte millessegi uskumine Antisthenes - künism - tagasi loodusesse. iseseisvus, sõltumatu, loomulik elu. ühiskonnast eemaldumine Diogenes - Maailma kodanik, primitiivsus Epikuros - epikurism - vaba tahe - aatomite konfiguratsioon. tasakaal Philo - keha mullast, hing jumalast. Hinge puhastamine, meditatsioon. Zeno Citium - Stoiku - vooruslikkus, loodus, jumalik plaan. Kristlus Püha Paulus - seadis usu mõistusest või arutlemisest tähtsamale kohale. kombinatsioon heebrea religioonist ja neoplatonismist, mille puhul lunastus oli saavutatav läbi lihtsa, puhta elu, materiaalsete asjade tühisuse tunnistamise ning pattude pihtimise. Püha Augustinus - kes kombineeris stoitsismi, neoplatonismi ja heebrea religiooni võimsaks kristlikuks maailmavaateks. St. Anselm - taju ja arutlusvõime peavad ja võivad täiendada ristiusku
kirjavorm – sobiv psühholoogiliseks vaatluseks, vähe seikluslikku elementi; sündmuste keskpunktis perekonnaelu ja alamasse keskklassi kuuluva lihtsa inimese tunded; eesmärk panna lugejat kaasa tundma vaeste ja alandatud inimeste saatusele. “Pamela”(1740) – kiriromaan, Pamela Andrewsi lugu. Pamela armastab oma peremest, kuid ei taha saada tema armukeseks, tema vooruslikkus muudab ka meest “Pamela abielus”(1741) “Clarissa” (1748) – traagilise lõpuga kiriromaan, Clarissa sureb üleelatu tõttu, tema võrgutajale makstakse kätte. “Sir Charles Grandisoni lugu”(1754) - skeem - sell abiellub meistri tütrega või vooruslik teenijanna abiellub lõpuks oma härraga Henry Fielding (1707-1754) -näidendid (peam komöödiad u 25) -romaanid (4)
Hippokrates läks ajalukku oma arstieetika tõotusega. Tähendab seda, et teatud elukutsete sooritamine nõuab ettevalmistust, aktsepteerimist, vastutuse võtmist tegutsemise eest. Kutseeetika alus. Aristoteles tema raamat ,,Nicomachose eetika". Leiutas vooruseeetika. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Argus ja hulljulgus äärmused, vaprus vahepealne. Sel viisil töötas välja vooruste eetika. Seotud see ka ,,kuldse keskteega" vooruslikkus. Peamine hüve, mille suunas inimene liigub, on õnn. Inimene tahab olla õnnelik ja omada õnnelikku elu. Inimene jõuab selleni: algab kasvatusest saab kasvatada halvaks või heaks. Kui inimest kasvatada nii nagu ta tahab, siis on pahasti. Lapse tahtele allumine absurd. Kui inimest vooruslikult kasvatada, siis sellest kujunevad välja inimese harjumused ja mõistusepärane käitumine. Inimene mõtestab asja enda jaoks läbi.
Konfutsianism filosoofia · Mõiste pärineb ladinakeelsest nimest Kong Fuzi (551-479 eKr). · "Vesteid ja vestlusi" (Lunyu) "pühakirjad", aforismid. · Vanad riitused + eetika = toimiv ühiskond · Konfutsianismis on olulisel kohal traditsioonid. · Tähtsaimiaks küsimuseks: "Kuidas oma elu elada?" · Oluline on tegelemine praeguse eluga. · Nägu ehk maine selle kaotamist peetakse suureks häbiks. · 5 suhet: 1. Valitseja ja alama suhe: valitseja vooruslikkus; alam kuulekus. 2. Isa ja poja suhe: isa armastav; poeg austus. 3. Vanema venna ja noorema venna suhe: vanem vend heatahtlikkus; noorem vend austus. 4. Mehe ja naise suhe: mees õiglus; naine kuulekus. 5. Vanema sõbra ja noorema sõbra suhe: vanem sõber ustavus; noorem sõber usaldus. · Tuleb järgida positsiooni, säilitada mainet. · Mengzi (372-289 eKr) arendas konfutsianismi. · Inimene on oma olemuselt hea. · Kust tuleb kurjus
Peamine põhjus miks ka paljud maaisandad ja vürstid usupuhastusega kaasa läksid oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis) Eesti alale jõuab see nn. pildirüüste näol, kuna uues usus on muuhulgas pühapiltide kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised: 1. indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist 2. kiriku olemuse muutumist – kirik pidi olema nö. vaene 3. Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus, kasinus, vooruslikkus) 4. Piibli tõlkimist teistesse keeltesse sh. eesti keelde 5. Emakeelset jumalateenistust kirikutes Põhjusel, et Eesti ala läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) Lutheri kiriku alla, trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud: © Siimo Lopsik 2013 1525 – on Saksamaalt teada esimene eestikeelne trükis, mis küll konfiskeeriti veel katoliikliku Lüübeki rae käsul ja hävitati
taevane, loov"? Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Keskne eetikaõpetus: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus 2. Isa armastus poja austus 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus 4. Mehe õiglus naise kuulekus 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Taoism on kõige vanem 6. saj eKr 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese üle 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kamideks 18
ning Inglismaa ja Türgi sekkusid. Paavstid Itaalias, kes oleksid pidanud olema moraalseks mõõdupuuks selliste sõdade puhul, osalesid hoopis ilmalike valitsejate kombel ise ka ning astusid sõjavägede etteotsa ning olid sageli poliitilises käitumises veel ebamoraalsemad kui mitmed ilmalikud valitsejad. Sellises situatsioonis oli küsimuseks, et kuidas on võimalik üldse ellu jääda ning samal ajal ausust ja õiglust säilitada. Lahendused 1) Utopism Thomas More – vooruslikkus, ühisomand, aadli puudumine. 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus Erasmus ei kaotanud usku sellesse, et klassikaline humanistlik voorusõpetus suudab jätkuvalt inimest paremaks muuta ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 2) Alternatiivne voorusõpetus Machiavelli.Pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö
Hüvesuse idee võimaldab maailmal olemas olla. Samal ajal nähtumuste maailm on ebatäiuslik ja rikutud, paheline, ajaline ja näiv maailm. Ideede maailmaga on seotud ka tema päikese (hüvesuse idee, mis oma "valgusega" teeb meile nähtavaks kõik muu), koopa (inimese tee nähtumuste juurest olemuse juurde ja tagasi) ja joone (selgitatakse tunnetustegevuse eri asbekte) võrdpildid. 2.Käsitlus hingest ja voorusest: Vooruse teadmisest tuleneb ka vooruslik käitumine vooruslikkus. Platon leiab, et inimhing jaotub kolme ossa, seda selgitab meile Kaariku võrdpilt: On kaarik, mille ees on 2 hobust. Üks hobune on paremat tõugu ja kuulab juhti, teine on metsapoolne, kaldub rajast kõrvale. Juht peab hoidma kaarikut siis teel. Kaariku võrdpildis on juhiks hing, mis siis ongi jaotatud kolme ossa mõistuslik osa (vooruseks tarkus), tahteline osa (vooruseks vaprus) ning ihalev osa (vooruseks mõõdukus)
ka kunfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu-zi'd, kelle ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi , euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus: vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne eetika põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2. saj eKr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani
Mis kõik see mees küll teab ja näind on võõraid maid; täis häbi seisan tema ees ja kõike kaasa kiidan vaid. Ma ainult vaene rumalpea, mis minust leiab küll, ei tea." Tema tuba on väga korras ja hoolitsetud. Kui Faust seda näeb, ütleb ta: ,,Nii korras pole iga neiu tuba." Ta võrdleb seda tuba pühapaigana. Fausti meelest on Grete vooruslik, puhas ja kaunis. Ta mõjus talle meeli segi ajavalt: ,,Oi tont, nii kaunist tüdrukut pole ma iial kohanud. Mis vooruslikkus, kombepuhtus! Kui nipsakalt ta mulle suhtus! See puna huultel, sära silmas ei meelest lähe eluilmas! Kuidas ta vaate maha lõi - see pilt mu põue põhja jäi; kui vähe ta minust välja tegi, see ajab lausa meeled segi!" Margareta oli ka romantik, seda väljendab laul, mida ta üksinda oma toas laulis ja mida kurat ja Faust pealt kuulsid. Tüdruk oli väga usklik, käis regulaarselt kirikus. Talle ei meeldinud Mefisto ning see, et Faust temaga suhtles
praktiliseks. Teoreetilise eetika - üldised teooriad - mis õige, mis vale Praktiline eetika - konkreetsemad moraaliküsimused, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Eetika mõisted (e väärtused, millest inimene oma käitumisel lähtub) · Au, ausus, valelikkus, lugupidamine, isekus · Sümpaatia, armastus, viha, vihkamine, kurjus, hoolimine, abivalmidus, mõistmine · Õiglus, südametunnistus, süütunne, häbi, mure, kurbus · Kõlblus, vooruslikkus, lojaalsus, pettus · Julgus, argus, hirm · jne Kristlikud voorused Kristlikke voorusi on seitse: ·kolm jumalikku: usk, lootus ja armastus ·neli inimlikku: tarkus, õiglus, kindlameelsus ja mõõdukus. Eetika on ellujäämise strateegia Väärika elu, loova suhtlemise ja koostöö aluseks on kõlblus. Kõlblus on väärtuste ja normide kogumik, mis määrab otstarbeka (hea) käitumise üksteise, ühiskonna ja looduse suhtes.
Seepärast peavad elavad surnuid meeles pidama. * Konfutsianism Õpetuse rajajaks peetakse õpetlast nimega Kong Fuzi elas 551-479 e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (e. keeles ,,Vesteid ja Vestlusi"). Ta on Hiina tähtsaim ühiskonna filosoof ja tema õpetuse tuumaks on eetika. Selle õpetuse keskmeks on inimene ja ühiskond, kusjuures jumalad ja teispoolsus pole oluline. Selle õpetuse järgi on kogu ühiskonna aluseks viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus; 2. Isa armastus pojalik austus; 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus; 4. Mehe õiglus naise kuulekus; 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Nendel viiel suhtel põhineb inimese maine ehk nägu ja näo säilitamine on hiinlaste jaoks kõige tähtsam ehk kõige hullem on kaotada enda nägu ehk maine. Selle õpetuse järgi on inimene oma loomult hea. * Taoism Selle õpetuse rajajas Lao-Zi 6saj e.Kr. Tema õpetus on kirja pandud raamatus
(Aava 2003: 24) Quintilianuse arvates on kõneleja seisukohalt kõige väärtuslikum oskus rääkida eksprompt (ld k expromtus-ettevalmistamata). See demontreerib parimat õpitulemust ning on kõrgeim autasu harjutamise eest. Et ekspromptesinemine ]nnestuks, peab kõnelejal olema selge ettekujutus kõne ülesehitusest ning ta peab täpselt välja tooma selle, mis on tema kõnes esmatähtis, mis teisejärguline. (Aava 2003: 24) Täisulik kõnemees on Quintilianuse arvates aumees, just vooruslikkus ja arukus on kõnemehe kõige hinnatavamad omadused. Tema keel ja stiil olid nii head, et humanismide seas tekkis vaidlus, kumb lugeda suuremaks meistriks, kas Quntilianus või Cicero. ( Aava 2003: 24) 5 Retoorika keskajal Retoorika mõju jätkas ka keskaja ladina koolides, kus see oli üks peamisi õppeaineid. Koolide eesmark oli välja õpetada haritud preestreid ja munki. Kogu keskaegne õpetus
pälvinud kultuurikangelased on läinud Hiina varasemat ajalugu käsitlevasse pärimustesse. Kõige kuulsamad müütilised kangelased olid "3 valitsejad, 3 õilsat?, keda peeti tsivilisatsiooni esiisadeks ja hiinlaste kodumaa rajajateks (Fu Xi, Shen Nong ja Huangdi). Nende järeletulijateks oli "5 keisrit? (Wu Di: Huang Di, "Kollane keiser?, Zhuan Xu/Su [Czuan-süi], Du Gu [Di Ku], Yao ja Shun). Peamine teema pojalikkus, vooruslikkus kui valitsemisõiguse alus. Teine muistsest ajast pärit teema tulenes vajadusest hoida kontrolli all üleujutusi, mis pidavalt rahva heaolu ähvardasid. Konfutsiuse jaoks oli eeskujulik valitseja see, kes tegi pingutusi selle kõige sagedamini esineva loodusõnnetuse ärahoidmiseks. Sellise valitseja ideaalina on esile tõstetud Shuni järglastYud, kes oli sedavõrd pühendatud kaitsetammide ehitamise korraldamisele, et ei saanud kümne aasta jooksul kordagi koju
– Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „naiselik, must, külm, maine, hävitav“? – Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus – alama kuulekus; isa armastus – pojalik austus; vanema venna heatahtlikkus – noorema venna austus; mehe õiglus – naise kuulekus; vanema sõbra ustavus – noorema sõbra usaldus. Keskne eetikapõhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism muutus 2. saj eKr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. 16
kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa. Teosel on ka väga oluline pedagoogiline väärtus, kuna autoril oli 20 aasta pikkune retoorikaõpetaja kogemus. Täiuslik kõnemees Quintilianuse arvates on aumees, just vooruslikkus ja arukus on kõige hinnatavamad kõnemehe omadused. Quintilianus pidas oma eeskujuks Cicerot. Tema keel ja stiil olid samas sellised, et humanistide hulgas tekkis tüli, kumba tuleb lugeda suuremaks meistriks, teda või Cicerot. (Aava 2003: 24). 1.3 Retoorika keskajal Keskajal – tuhandeaastane aeg Euroopa kultuuri ajaloos antiikajal ja renessansi vahel, kristliku usu kinnistumisele ja õitsengu ajastu. Keskajal - vaimse ilukõne "kuldajal". (Udalõh 2010: 104)
Motiiv Kohusetunne/kaastunne/omahuvi Normatiivse eetika teooriad Deontoloogiline eetika, teleoloogiline e. konsekventsialism, vooruseetika, konraktualism, kaastunde eetika Teleoloogiline teooria. Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet, seda parem moraalses mõttes. Näiteks: eetiline egoism, utilitarism Hüve: nauding, mõnu/kannatus, valu; ilu; õnn; tõde; õiglus; vooruslikkus; vabadus Hüve maksimeerimine: · Eetiline egoism: tegu peab maksimeerima tegija hüvet. Inimesed peaksid käituma vastavalt oma parimatele huvidele, so. Vastavalt neile huvidele, mida nad endal tajuvad olevat. · Eetiline universalism e. utilitarism: tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu Hüve-mittehüve bilanss Kõigi heaolu on võrselt tähtis. Utilitarismi 3 aspekti
(Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis). Eesti alale jõuab see nn. PILDIRÜÜSTE näol, kuna uues usus on muuhulgas PÜHAPILTIDE kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised Paavsti (katoliku) kirikule *indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist. *kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene. *Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus, kasinus, vooruslikkus) *Piibli tõlkimist sh. eesti keelde. *Emakeelset jumalateenistust kirikutest. Eestikeelne raamat Põhjusel, et eesti alal läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) lutheri kiriku alla trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud 1535- Esimene säilinud eestikeelne trükis Wanradt ja Koelli luterlik katekismus ()osaliselt säilinud 11 lehte ). Mõisted: Drang nach osten piiskop Albert Riia linna asutaja, Risti sõja juht.
sümpaatia ehk heakskiidu järele. Vaid vooruse ja tarkuse tee valimine viib õnnele, õnn seisneb hingerahus, pole aga eesmärk iseeneses. Usklikku inimest motiveerib pääs Paradiisi. Me ei taha tunda sanktsioone ega tasuda praktilist karistust enda tehtud tegude pärast. Et pälvida moraalse elu hüvesid sõprus, vastastikune armastus, sisemine rahu, moraalne uhkus, vooruslikkus- need hüved on taotlemist väärt! Moraali panustades võite kaotada, kuid kui panustate sellevastu kaotate peaaegu kindlasti! 6. Milliste sanktsioonidega peab inimene arvestama, kui ta paneb toime moraalselt halva teo? Antud juhul tuleks arvestada 1) väliste sanktsioonidega ( teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine jne) 2) sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistuse piinad)
peetakse kaasaegse teaduse alusepanijaks. Teda juhib eelkõige empiiriline janu teadmiste järele. Süstemaatilise raamatukogu pidaja. Loogikale aluse panija. LÜTSEUMi looja. Tema filosofeerimise üks viise oli seda teha jalutades, ringi uidates. Üks tuntumaid teoseid “Nikomachose eetika”. Ta küsitleb - mis teeb inimesi õnnelikuks? - VOORUSED (12 tk), üheks vooruslikuks oskuseks peab ta sotsiaalset kompetentsi. Vooruslikkus tähendab mõõduka tasakaalu saavutamist. Moraalne elu nõuab aega ja harjutamist. Peaksime olema kaastundlikumad teiste suhtes. Aristoteles arendas edasi ka retoorikat - kõnekunsti. Aristoteles võttis kasutusele termini KATARSIS, mis tähendas emotsionaalset puhastamist kunstilise elamuse kaudu, hirmust vabanemist. Kunst (nt antiikteater) pakkus võimaluse rääkida asjadest nii nagu nad tegelikult on. Katarsises peitub ühtlasti vaimne selguse moment, kus me mõistame,
Konfutsianism Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu Zi'd (551 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnnakorralduse aluseks on nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus isa armastus pojalik austus vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus mehe õiglus naise kuulekus vanema sõbra ustavus noore sõbra usaldus Keskne eetika põhimõte: Ära tee teisele seda, mida endale ei soovi Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2.saj. Ekr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911
annaabi.ee 
