Maailma usundid - esitlus (0)

Maailma usundid
Natalja Laius
11a
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on
omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele
rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida
usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed
usklikud, ainult usu kese on erinev.
Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus
on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund.
Monoteism
Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse,
kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide
seas on Judaism, Kristlus, Islam
On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas :
Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse
Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal
maailma ei sekku
Panteism-universum ongi Jumal
Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega
samane
Polüteism
Polüteism tuleb kreeka keelest poly palju + teos jumal
= palju jumalaid. Polüteism on iganenud usunditüüp mis
pole veel jõudnud ülijumala (monoteism) aatesni ja
jumalikustab füüsikalisi loodusjõude.
Polüteist usub neid maailmasiseseid (füüsikalisi) jõude
mis Jumal loonud on
Polüteistlikud religioonid on näiteks Hinduism,
Budism
Tähtsamad religioonid
Kristlus
Judaism
Islam
Hinduism
Budism
Konfutsianism
Loodususundid
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille
keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased
usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis
ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi
raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud
rõõmusõnumist.
Kujunes 2000 aastat tagasi
Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad
on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus
Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga on kristlus suurim
maailmareligioon
Õigeusk
Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks
kristluse kolmest põhivoolust
Õigeusu tunnistajaid nimetatakse
õigeusulisteks, õigeusklikeks,
õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks.
Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks.
Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk,
Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased
Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh.
Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga
õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab.
Katoliiklus
Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus
Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop
Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja
Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset
sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena.
Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid,
appellandid, böömi vennad, hussiidid,
integralism, jansenistid, kariklased, määri
vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased,
vana katoliiklus.
Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku.
Protestantlus
Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud
ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse.
Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16.
saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide
suuremad ühendused.Protestante ühendab pühakirjale
toetumine ja selle vaba tõlgendamine.
Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid,
arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid,
unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased,
luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid,
mennoniidid.
Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti
s
Judaism
Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis
Iisraeli riik ning selle õpetuse aluseks on Vana
Testament ja talmud. Ainujumalaks on Jahve, kes on
kõige looja ja kohtumõistja. Ta on sõlminud juutide
esivanematega lepingu ja läkitab judaistidele kui
äravalitud rahvale messia, kes rajab püsiva rahuriigi.
Judaism on levinud Iisraelis.
Maailmas on umbes 18 miljonit usklikku
tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele
Moosese raamatule( Toorale) ning Talmudile
Islam
Islam on tekkinud Lähis-Idas samas piirkonnas
judaismi ja kristlusega, kuid 7. sajandil koraani nime all
tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad
olevat ilmutatud prohvet Muhamedile.
Õpetuse aluseks on Koraan ja Sunna; selles eristuvad
üldine väline seadus ( sariaat) ja
sisemine vagadus (sufism).
Sõna "islam" on pärit samast
juurest sõnaga salam 'rahu'.Islamiusulised peavad
paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus
ära palverännakul pühas linnas - Mekas
Hinduism
Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta
sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi.
Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka
hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri,
ajaloo ja elulaadiga.
Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon.
Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada
vedade autoriteeti.
Hinduismil on maailmas umbes miljard
järgijat. Hinduistliku ühiskonna eripäraks
on kastisüsteem.
Buddism
Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on
traditsioonilise dateeringu järgi 563­483 eKr Põhja-
Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse
saanud usund ja filosoofia, üks vanim
maailmareligioonidest.
Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide
ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside
ning vaimsete praktikate abil.
Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka
maailmas umbes 250 miljonit järgijat
Konfutsianism
Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi
(Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline
ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on
inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega
Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat.
Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal,
kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet:
1. valitseja vooruslikkus ­ alamate kuulekus, 2. isa
armastus ­ pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus ­
noorema venna austus, 4. mehe õiglus ­ naise kuulekus, 5.
vanema sõbra ustavus ­ noorema sõbra usaldus.
,,Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid"
Loodususundid
Tänapäeval on säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja-ja
Lõuna-Ameerikas ning Siberis
Animism ehk hingeusk ­ puud ja taimed omavad hinge
Animatism on eluta looduse hingestamine ­ mõnda
mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja
pühaks
Animalism ­ usk loomadesse;
Totemism ­ eri hõimud peavad end mingi taime- või
loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks.
Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega
süüa .
Kasutatud allikad
http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/usundid
www.mgm.ee/geo/UHGA/ppt/Religioonjatsivilisatsioonid.ppt
http://www.nyingma-buddhism.com/index.php?option=com_mtree&task
http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95igeusk
http://miksike.ee/docs/referaadid2005/maailma_usundid_terjeaniott.htm
http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/religioos