Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vastavas klassis, kus valitseb tsensuur ja klassi eriline seisund. Platoni järgi jaguneb inimese hing kolmeks: vaimuks, meeleks ja meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused: tarkus, südidus ja mõõdukus. Üldisimaks vooruseks pidas Platon õiglust. Inimene aga sai õiglane olla ainult siis, kui tema hingeosad toimivad harmooniliselt. Õndsuse saavutamiseks pidi hing eralduma keha kirgedest ning süvenema jumalatunnetusse. · Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp · Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus · Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu
naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) · Pereisal oli õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõist. · Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. · Kohtuasjades olid naised meessoost isiku hoole ja eeskoste all. · Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes ja ta läks üle abikaasa eestkostele. · Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. · Naised polnud avalikust elust täielikult kõrvaldatud: · Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel- oli abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. · Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. · Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus isa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmiseks.
talupoegadel viljakushaldjad, puust nukud, mida hoiti viljasalves, toalakas vm. ja kellele viidi ohvriande. Töö oli talupoja tõekspidamiste järgi inimese loomulik olelusvorm: "inimene on loodud tööd tegema ja lind laulma." Töö eksisteeris eesti talupojale kahel kujul: oma talus endale ja lastele või kurnava teotööna mõisapõldudel. Tööta jõude istumine oli taluperes ettekujutamatu asi. Töökust ja tööoskust loeti külaühiskonnas kõige tähtsamaks vooruseks. Vaatamata raskustele oli talupoja arvates tema elukutse siiski kõige põhilisem ja auväärsem. Vanasõna ütleb: "ametimees ajuti, kaupmees korrati, põllumees põline rikas." Kalliks peeti kodukohta. Põllutöid saatis peaaegu alati laul. Laul innustas töö tegemisel, tunti rõõmu, kui tööga saadi õigeks ajaks valmis ja sellest oli kasu kõigile.
Hakati kandma punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid kandma rahvusvärvides kokardeid ja linte. Naiste mood muutus pärast kuninga võimu kukutamist. Pidulik rõivastus võeti üle antiikajast. Sealt pääses domineerima plebeidelt üle võetud kleidimood. Moodi muutusid rohkem soengud kui parukad. Märksõna voorus kasutati revolutsioonipäevil inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Esimeseks vooruseks oli, et peab omama kõrget moraali. Ei tohtinud omada enam armukesi, kuigi talupojad inimetelesid neid, kel neid olid. Lõbutüdrukute ilmumine tänavale keelati revolutsiooni aeg üldse ära. Teiseks voorukseks oli patriotism. Revolutsiooni aeg oli patriotism kasvanud lihtrahvas sea ja mindi riigi eest võitlema. Võeti kasutusele uusi mõõduühikuid. Pikkust hakati mõõtma meetrites, asjade kaalu kilogrammides ja vett kuupdetsimeetrites. Kümnendsüsteemi rakendati ka
kannatusest vabanemine on võimalik elutahte hävitamisega, see aga saab toimida läbi askeesi. Inimliku eluviisi põhiliseks tunnuseks on võimutahe ja eetika väljendab seda. ,,Nõrgad" on need, kes tahavad võrdõiguslikkust, kuna ei suuda üksikisikuna ennast teostada. Inimestele pealesurutavad voorused: alandlikkus, vagadus jne käivad ,,tugevate" arvelt. Voorus=nõrkus. Kaastunne haiseb pööbli (lihtrahva) järele. Dekadent- allakäimas inimene, ainult tema võib lugeda kaastunnet vooruseks. Kannatamine aitab tõetundmiseni. Me tahame kannatuse välja lõigata. Kannatus on suure isiksuse tunnus. Kui suudad kaastundlikkuse üle elada=voorus. Zarathustra- jääb iseendaks, jätab oma saatuse kaastundest määrimata- see on tema jõud Universaalset moraali pole olemas. Tõeline moraal algab enesejaotusest. ,,Tugev" leiab endale ise moraali. ,,Tragöödia sünd"- toob teoses välja 2 erinevat ellusuhtumist: 1. dionüüsiline- ühtsus loodusega,
Seksusaalsuhetes oli Vanaajakultuurides tunduvalt suurem vabadus kui naistel. Nii Mesopotaamias kui ka Iisraelis oli meestel õigus pidada mitut naist, Vanas Kreekas olid aristokraatidel tihti püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga, samas kui naiselt nõuti kõikjal ranget monogaamsust. Mesopotaamias oli naisele karistuseks abielurikkumise eest lausa surmanuhtlus. Ka Vanas Roomas peeti naise suurimaks vooruseks jäägitut abielutruudust. Naiste haridusele ei pööratud Vanaaja kultuurides erilist tähelepanu. Vanas Kreekas toimus tüdrukute kasvatus iga perekonna oma äranägemise järgi ja ei ulatunud tavaliselt kaugemale majapidamis- ja käsitööalastelt õpetustest. Vanas Roomas oli olukord teatud määral parem vahel saadeti 7 aastaselt koos poistega kooli ka tüdrukud. Samas olid Vanas Egiptuses ülemkihti kuuluvad naised tihti kirjaoskajad ja
Valisin Iring Fetscheri raamatu "Sallivus. Ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale." See raamat keskendub ajaloolisele tagasivaatele ja aktuaalsetele probleemidele, mis sallivust puudutavad. Fetscher nimetab sallivust "väikeseks vooruseks". Mitte sellepärast, et see oleks tähtsusetu, vaid seetõttu, et see sõltub ka teistest voorustest. Sallivus sõltub nii oma arvamusest, avalikust arvamusest, valitsusest kui ka parlamendist. Sallivus on hoiak, mis pole kaasa sündinud, vaid see on sotsialiseerimise tulemus. Fetcher tõi välja: "Sallivus ei tähenda õigesti mõistetuna mitte ükskõiksust teiste suhtes, vaid tunnustus nii tema teistsugune olemisele kui ka tema õigusele teistsugune olla
1) Armastusel on meelevald inimest muuta, mitte armastatut, vaid armastajat ennast. 2) Südamlikkus on võrratu teene osutamine kõige väiksema kuluga. 3) Ausust on võimatu kitsendada perioodiliseks vooruseks. 4) Ma ei tunne kedagi, kes eitaks jumalat, kuid tuleks toime ebajumalata. 5) Mida saab öelda, saab öelda lühidalt. 6) Muutumine, millega sa täna algust ei tee, ei alga kunagi. 7) Me ei õpi, kuni elame, vaid elame, kuni õpime. 8) Rahas endas pole midagi halba; aga juhtub, et tal on halvad liitlased. 9) Tõde väänavad need, kellele see talutav pole. 10) Kaugele ei jõua teistest üle käies, vaid teisi edasi viies.
Näiteks möödus mehe elu kodust väljas. Ta käis nõukogus, rahvakoosolekul, spordiväljakutel ja sümpoosionidel. Ja naine pidi püsima kodus. Ta korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. See tähendab seda, et naiste positsioon oli Vana-Kreekas madalam kui Vanas-Egiptuses. Samuti oli Vana-Rooma perekond väga mehekeskne. Naistel puudusid poliitilised õigused. Nii nagu Vanas-Kreekas abiellusid ka Vanas-Roomas tüdrukud murdeea lõpus. Naiste suurimaks vooruseks peeti truudust. Nad võisid osaleda kodus korraldatud pidusöökidel ja nad olid oma mehe kõrval aukohal. Näiteks kuulus mehele piimatu võim kõigi pereliikmete üle. Mehele kuulus ka kogu pere varandus, loomulikult ka abielus laste oma. Mehel oli nii suur võim, et ta võis oma pereliikmeid ka surma mõista. Vanas-Roomas suhtuti naistesse vabameelsemalt kui Vanas-Kreekas. Kõige kõrgem naiste positsioon oli Vanas-Egiptuses, sest naistel oli seal väga palju õigusi,
kuulutakse, kuna ühel hetkel peab hakkama elama iseseisvat elu ja selles maailmas ei oma tähtsust, kas ollakse mõnes sõpruskonnas või mitte. Teismeiga on lapseeast välja ja täiskasvanute maailma sisse murdmise iga. Nüüd kerkivad esile küsimused - aga kes siis ikkagi ollakse? Üheks pingete allikaks võib olla põlvkondade lõhe. Paljude, praegu umbes 20-25, aastaste inimeste vanemad on sündinud ajal, mil oma mina ohverdamist traditsioonidele peeti vooruseks. Ameerika filmidest võib tihtipeale näha noori, kes lähevad vanematega riidu, ema ja isa tahaksid, et lapsed võtaks üle pereäri või õpiks ülikoolis sama ameti esindajaks nagu näiteks isa. Loomulikult soovivad vanemad, et nende võsud oleksid edukad ja nendega sarnased, kuid liiale ei tohi minna. Mingisugust eeskuju on oma isiku kujundamisel kindlasti vaja. Kui aga neid on liiga palju, võivad tekkida identiteediprobleemid.
Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast kunst peab inimest kasvatama riigitruuks. 6)Millised olid Platoni arvates tähtsamad väärtused inimeste jaoks? Platoni käsituses jaguneb inimese hing kolmeks: mõistuseks ehk vaimuks, meeleks ja mõistuseta meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused tarkus, südikus (vaprus) ja mõõdukus. Üldisemaks vooruseks pidas Platon õiglust; õiglane on inimene siis, kui tema hinge osad toimivad harmooniliselt.Õndsuse saavutamiseks peab hing eralduma keha kirgedest ja süvenema jumalatunnetusse. Voorustest on valitsejale vaja tarkust, sõdurile kindlameelsust, käsitöölistele ja talupoegadele kuulekust ning kasinust. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioon ja iha. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse.
Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäeva rõivas oli tuunika. Pidulikemal juhtudel oli pealisrõivaks tooga. Roomlased sõid tavaliselt leiba ja jahust valmistatud putru, vale pandi lisandiks ka kala, juur ja puuvilju. Jõukamate menüüs oli tähtsal kohal liha. Kreeka ja Rooma kultuur on mõlemad täiendanud üksteist, sammuti on nad mõlemad
2.Käsitlus hingest ja voorusest: Vooruse teadmisest tuleneb ka vooruslik käitumine vooruslikkus. Platon leiab, et inimhing jaotub kolme ossa, seda selgitab meile Kaariku võrdpilt: On kaarik, mille ees on 2 hobust. Üks hobune on paremat tõugu ja kuulab juhti, teine on metsapoolne, kaldub rajast kõrvale. Juht peab hoidma kaarikut siis teel. Kaariku võrdpildis on juhiks hing, mis siis ongi jaotatud kolme ossa mõistuslik osa (vooruseks tarkus), tahteline osa (vooruseks vaprus) ning ihalev osa (vooruseks mõõdukus). Hingeline harmoonia saavutatakse, kui hinge juhib mõistuslik hingejagu. Neljas, üldine voorus, on Platonil õiglus, mis ilmneb hinge vooruslikkuses ja laiemalt ka õiglases riigis. 3.Ideaalriik + seos käsitlusega hingest ja voorusest: Riigi ja inimese struktuuridel on Platoni jaoks vastavus. Nagu on kolm hingejagu, on ka kolm klassi: 1.valitsejad - domineeriv hingejagu mõistuslik, sest valitseja peab olema võimeline tunnetama ideid, filosoof
töömehi ja naisi. Sisimas tahaksin hoopis saada kellekski, kes tõsiselt maailma muudab. Näiteks mehaanikuks!" Taoline vastus paneb isegi mind imestusest ohkama. ,,Mehaanik parandab autosi, muudab maailma õnnelikumaks kohaks ühe inimese haaval. Seda ma tulevikus teha tahaksingi. Muuta maailma paremaks kohaks." Sellega sai läbi me jutt ja olemuslugu Fred Kivistikust andekast abituriendist, kes ei pea tarkust enda suurimaks vooruseks, kes pigem teeb füüsilist tööd vähese palgaga kui mõttetut kontoritööd suure palga eest, kes tahab parandada maailma oma tegudega, mitte sõnadega.
Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju
,,täiuslikkus" või ,,täius"; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika" Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee. Ütleb, et inimesed käsitlevad tihti vapruse teise poolena argust. Enamik voorusi asetsevad kahe äärmuse vahel. Kuidas määrata, mis on vooruslik? See sõltub olukorrast, inimestest ja asjaoludest. Ütleb, et keskmine on see, mida peab õigeks tark ja loomult täiuslik inimene. Ütleb,
tegijad võtsid eeskuju. See oli vastuliikumine valgustusele, mis ülistas mõistust. Teadmised ei aita meil elus hakkama saada, loomeinimesed väärtustasid tunnetuslikku poolt. ''Tormi ja tungi'' kangelane hakkab nende põhimõtete vastu võitlema. Goethe rüütel teeb sama, ei lepi ülekohtuga, vaid hakkab võitlematõe ja õiguse eest. Varsti ilmus temalt romaan ''Noore Wertheri kannatused'' aastal 1774. · Vooruseks oli romaani lühidus. Noor Werther oli noor tundeline mees, haritud, töötas erinevate võimukandjate juures. Oli armunud Lottesse, kes oli juba kihlatud Albertiga. Lotte oli enda pere vanim laps ja ema abiline. Ema suri ja ütles enne surma, et Lotte, hoolitse oma õdede ja vendade eest ja abiellu Albertiga ning andis enda õnnistuse. Albert oli korralik, töökas, tavaline mees. Werther oli vastandina talle väga tundeline. Lotte
välja. Vaatamata mõningasele kadedusele teiste kaasmaalaste suhtes on eestlane ääretult töövõimeline ja visa hing. Niisiis võib loota, et kui kollektiivsel tasandil tehakse riigi jaoks arengut soodustavaid valikuid, siis ühel hetkel saabub ka Maarjamaale kauaoodatud materiaalne õndsus. Peamine, et kogu selle rahmeldamise käigus inimlikke väärtusi ei unustataks. Jättes kõrvale Eesti soovi areneda majanduslikus plaanis, on meie riigi suurimaks vooruseks peetav aspekt siinne kooliharidus. Loodusteaduste alal oleme maaimas esirinnas ning Eesti keskkoole kui ka kõrgkoole peetakse tugevateks ka väljaspool siinseid riigipiire. Mis sellest, et ehk igatseks Eestimaa koolilaps tihemini näha rahulolevat pilku oma vanemate silmis ja naeratavaid õpetajaid, kes mõistaksid, et õpilane tunneb igatsust end teostada ka muul viisil, kui tuimalt fakte õpikutest pähe tuupides.
Hakati kandma punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid kandma rahvusvärvides kokardeid ja linte. Naiste mood muutus pärast kuninga võimu kukutamist. Pidulik rõivastus võeti üle antiikajast. Sealt pääses domineerima plebeidelt üle võetud kleidimood. Moodi muutusid rohkem soengud kui parukad.Märksõna voorus kasutati revolutsioonipäevil inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Esimeseks vooruseks oli, et peab omama kõrget moraali. Ei tohtinud omada enam armukesi, kuigi talupojad inimetelesid neid, kel neid olid. Lõbutüdrukute ilmumine tänavale keelati revolutsiooni aeg üldse ära. Teiseks voorukseks oli patriotism. Revolutsiooni aeg oli patriotism kasvanud lihtrahvas sea ja mindi riigi eest võitlema. Võeti kasutusele uusi mõõduühikuid. Pikkust hakati mõõtma meetrites, asjade kaalu kilogrammides ja vett kuupdetsimeetrites
seadumuslikus toimimises ja mida inimestel mis iseloomustas inimest kui sellist. on hea omada, sest voorused aitavad elada Voorused omased eelkõige kõrgklassile. head elu. Keskajal vooruseks hoopis alandlikkus Hästi elades me omandame head "Hõlpsam on kaamelil minna läbi teguviisid, head harjumused voorused. 24 nõelasilma kui rikkal Jumala riiki." 25 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default
suur. Nad olid pärit eri rahvusest ja ühiskonnakihtidest.Omanik võis orjaga teha mida tahtis,ainult tapa ei tohtinud.(varem oli ka see lubatud).Sageli lasti orje vabaks. Mõne ostsid ennast vabaks. Paljudest vabakslastuddest said rikkad ja mõjukad inimesed. Perekond ja naised: Perekondki oli patriarhaalne. Võim kuulus pereisale, lelle voli all olid lisaks naistele ka lapsed.Tauniti pereisa liigset karmust.Naised olid seaduse ees kellegi (abi.*)eeskoste all. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Abielu oli võimalik lahutada.Naised polnud täiest avalikust elus kõrvale jäetud.Paljudest naistest sai ka avalikkusele tundud inimesed.Avalikud mängud: Roomlased armastasid veriseid vaatemänge-elukutseliste gladiaatorite võitlusi.Gladiaatorite võitlusel oli kõige tavalisem jõukatsumine kahe erinevas relvastuses võitleja vahel.See võeti üle arvatavasi etruskidelt.Colosseum-amfiteater- Ümmargune või ovaalne monumentaalne areen. Glad
,,Nõrgad" on need, kes üksikisikuna ei suuda ennast kehtestada ja püüavad seda teha kollektiivselt. Tekib ,,karja"- või ,,orjamoraal". Surutakse peale vooruseid: alandlikkus jne. Pealesurumine käib tugevamate arvelt. N ütleb, et see on ebaloomulik. ,,Karja" solvab üksikindiviidi üleolek. Voorused on nõrkused. Ligimese armastus on lihtsalt teatud võimetus vastu seista teise inimese (välisärrituse) aitamisele. N leiab, et ainult dekadent e. allakäija loeb kaastunnet vooruseks. Oluline on hoida inimestega distantsi. ,,Kaastunne haiseb pööbli/lihtrahva järele." Kannatamine võib jõua teotundmiseni. N ütleb, et kui keegi suudab kaastundlikkuse üle elada, on ta tugev. Zarathustra prohvet Pärsias. Oli N'i usutegelane. Z jääb iseendaks, ei murdu kaastundmise ees. Kaastundlik moraal on iseloomulik kristlusele. N on kristluse vastu. ,,Kristlus on vaenulik füüsilisele elule, sest kristlus alavääristab ilu ja ütleb ei instinktidele
Hipphorates Archimedes oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Tema sõnastas kehade vee väljasurve seaduse. Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander oli Makedoonia kuningas. Ta seadis oma elu eesmärgiks hävitada pärsi, mis tal ka õnnestus ja selle asemele tekkis Aleksander Suure riik. 8.Soktates ei arutlenud maailma tekkimise üle, vaid eetiliste küsimuste. Tema kõige tähtasm uurimusobjekt oli voorus, kõige suuremask vooruseks pidas ta tarkust ja teadmis, samuti hindas ta õiglust. Platon arutles edasi Soktatese õpetust, tema meelest oli kõige tähtam idee. Ta pidas ideed kogu maailma aluseks (idealistlik filosoofia). Aristoteles pidas kõige aluseks materiat. Tema õpetust nimetatkse marterialistlikuks filosoofiaks. 9.Selgita mõisted: Hellas Kreeka hellenid kreeklsed hellenism Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast
võimalustega. Minu arvates on seisuslik ühiskond vale ning inimesi ei tohiks erinevalt kohelda. Rooma perekonnad Perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle: tema naise, vallaliste tütarde, poegade ja nende laste ning orjade üle. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Pereisal oli tegelikult õigus ka enda pereliikmeid surma mõista, kuid see oli julm ning avalikkus mõistis sellised teod hukka. Pereisa kohustuste hulka kuulus ka laste kasvatamine ning õpetamine. Hiljem hakati tähelepanu pöörama ka laste vaimsele harimisele, mis pärit Kreeka kultuurist. Mõned saatsid aga oma pojad ning harva tütredki kooli ning seal said nad kirjatarkust ning keskmise roomlase haridusteekond sellega ka lõppes
S-tahtest vabanedes saab nirvaanasse, N- tahtest vab kaotab in väärikuse, tahe tuleb tööle rakendada. 2) C.Darwini evolutsiooniteooriast- mõl rõhut tugevate õigust ja nõrkade kadu. ''Vaimseimad in-ed on ka tigevaimad''. N jälestas D olelusvõitluse madalaid eesmärke: söömine ja sigimine inimelu ülim eesmärk? N nim oma versiooni tahtest v'imutahteks, sest ses sis ülenemine, mitte haletsusväärne jaht elatusvahenditele v metafüüsika. N ''Mida ma ei ole, see om mulle jumalaks ja vooruseks''. NAER JA IGAVENE TAASTULEK- iga hetk su elus jääb lõpmatult korduma- ela nii, et sa tahaksid jälle elada! Suuda igale eluhetkele südamest JAH öelda. N armastas naeru. ''Väär olgu meile iga tõde, mille kõrval pole klanud naer.'' ''Filosoofe peaks järjestama vastavalt nende võimele naerda, sest see, kes tõuseb kõige ..., kurbtõiduste üle.'' ''Vb tean mina kõige paremini, miks aint in naerab, Ta üksi kannatab nii sügavast, et pidi leiut naeru
Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale. Noored roomlased said enamasti isa või vanema venna käe all sõjalist kasvatust ning õppisid lugemist-kirjutamist, rikkamatest peredest pärit lapsed õppisid, aga lisaks kirjandust, kreeka keelt, juurat. Kui laps kooli pandi, siis tehti seda 7aastaselt. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Roomat valitses rahvakoosoleku poolt kinnitatud kuningas ning senat, milleks oli tähtsamate sugukonnavanemate kogu. Elu-olu Roomlaste elu erines seisustele vastavalt vägagi. Luksuslikes lossides elavate aristokraatide kõrval elasid vaesemad kihid mitmekordsetes tellis ehitistes, mis elanikele tihti ka kaela kukkusid. Rooma maja oli traditsiooniliselt nelinurkne kivimaja mille keskel asus magamistubadest ümbritsetud eluruum aatrium
oli madalam kui mehel või kui ei saadud hoolitseda naise kaasavara eest. Ema Emad olid tähelapanuväärsed oma distsipliini ja rangusega, mitte oma leebuse ja kannatlikkuse poolest. Kui naine sünnitusel ellu jäi, elas ta sageli kauem kui mees. Näiteks Ophiliuse naine Clodia 115-aastaselt, kes sünnitas 15 last. Väikeste laste surma leinati. Lapse surma enne vanemaid peeti ebaloomulikuks. Taolised tunded on ka praegusel ajal. Emaarmastust peeti ema tähtsaimaks vooruseks ja loomulikuks nähtuseks. Ema põhikohustusi täitsid nii ema ise kui ka maja teenijaskond. Lapsed Tavaliselt oli perekonnas 1-3 last. Ühiskonna kõrgema klassi peres oli vaevalt 1 laps. Laste surevus oli tõsiasi. Madalaid sündivusnäitajaid korvasid adopteerimised. Rasestumist välditi ja aborte tehti kõigis ühiskonnakihtides. Lapsed olid poliitilisest perekonna nime kandjad. Laste töö kasutamine oli levinud ühiskonna madalamates kihtides, seega lõppes lapsepõlv varakult
o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine.
riigiametnikud. Neid määrati sageli kohtunikeks. · Käsitöölised Tegelesid käsitööga. · Talupojad Kasvatasid vilja, karja, harisid põldu.Hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad Tegutsesid põllumajanduses, kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena. Rooma perekond : · Naised Puudusid poliitilised õigused. Nad olid meessoost isiku hoole all. Vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi abikaasaga vastuvisiite. · Mehed Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle -> naine, vallalised tütred, pojad naistega, poegade lapsed ja muud kodakondsed. Kogu perekonna varandus oli isa käsutada. · Laste õpetamine Alguses oli see isa töö. Seisnes praktiliste ja sõjaliste oskuste
Valgustusajastu, mis Prantsuse revolutsioonist alates lääne tsivilisatsiooni kurssi on suunanud, on olnud protsess, mille käigus puhas mõistus, see inimkonna eriline võime, on vanad autoriteedid jumala, klassiühiskonna ning eriti ettekujutuse loomulikust ja universaalsest südametunnistusest üksteise järel maatasa teinud. Skeptiline ja armutu arutlemine, mille Descartes välja pakkus, on tunnistatud kõrgeimaks vooruseks. Ometi on selle protsessi üheks paradoksaalseks saaduseks see, et lõpuks peab puhas mõistus puhtamõistusliku arutluse tulemusena tunnistama omaenda ebaadekvaatsust: mõistuslikkus iseenesest ei suuda anda sisu heale, tähendusrikkale elule. Praktilise ehk moraalifilosoofia põhiseisukoht on pikka aega olnud: ainult faktide põhjal ei saa teha järeldusi väärtuste kohta. Kui sellesse arvamusse tõsiselt suhtuda, muutub praktilise filosoofia eesmärk
Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks. Kõige tähtsam pereliige oli pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed (naine, lapsed, orjad, täiskasvanud pojad ja nende perekond) ja kogu nende varandus kuulus seaduse järgi isale. Isa võis oma pereliikmeid karistada ja isegi surma mõista. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Ometi polnud nad avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises
Kogu Kreeka ühikond häälestatus toetas ja hindas kunstidega tegelemist. Võimas loovuse stiimul oli kreeka ühiskonna, sealhulgas kasvatuse agonaalne iseloom. G. Hofstede kultuuride dimensooni põhjal on öeldud Kreeka juhtimisstiili ja organisatsiooni struktuuri kohta järgmist: Kõrge ebamäärasuse vältimine põhjustab suuremat muret tuleviku pärast, on vastuseis muudatustele, tendents püsida sama tööandja juures, lojaalsust tööandjale peetakse oluliseks vooruseks, juhte valitakse ainult teenistusvanuse järgi, riskeerimist on vähe, kardetakse ebaõnnestuda, reeglid on täitmiseks. Mõned laused kreeka keeles kalimera = tere hommikust- kalinihta = head ööd yassas = tere või head aega - Efharisto = aitäh Pos se lene? = Mis Su nimi on? Me lene ... = Mu nimi on ... ti kanis = Kuidas Sul läheb? ti ora ine = Mis kell on? Signomi, ala then milao elinika. = Vabandust, ma ei räägi kreeka keelt. Borite na me voitheisete
oma nime, ning sellest ajast saati oma linna elanikud saanud nautida tema puu vilju. Poseidon aga vihastas kaotuse pärast.“ei taha vett, mis? Võtke siis see!“ Ateena ümbruse tasandikud ujutati üle, nii et akropoli kalju meenutas saart. Vähehaaval aga vesi taandus ja Poseidon lonkis lööduna minema. Müüdid Paljud jumalad titaanid ja gigandid oleksid meeleldi Athenaga abiellunud, kuid tema on alati kõigi kosjad tagasi lükanud. Athena vooruseks oli neitsilikkus, mis oli tarkuse järel teisel kohal. Kui tundlik Atheena selles osas oli, seda näitab teebalase Teiresiase lugu. Müüt: „Teiresiase lugu“ Teiresias nägi Athenat kogemata alasti suplemas. Vihane jumalanna pani käe Teiresiase silmadele ja lasi mehel pimedaks jääda. Kohe hakkas jumalanna Athena oma tegu kahetsema. Ent jumaladki ei suutnud juhtunut olematuks teha. Seepärast kinkis Athena Teiresiasele hüvituseks selgeltnägijavõime ja pika eluea
Mille poolest erinevad ristisõjad tavalistest sõdadest? Ristisõdijad on 11. sajandi katoliku kiriku ning Rooma paavsti poolt heaks kiidetud sõjakäigud ristiusu levitamiseks või kaitsmiseks (väljaspoole Roomakatoliku kiriku kultuuriruumi). Tavalistest sõjakäikudest eristab ristisõda paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents ehk patukaristuse kustutus. Ristisõjas osalemine oli justkui Jumalale teene osutamine ning meele järele olemine, peeti vooruseks. 2. Kirjelda ristisõja väljakuulutamist (kes, millal, kuidas). Ristisõja kuulutas välja paavst Urbanus II Clermonti 1095. aastal kirikukogul peetud kõnes, kus kutsus üles alustama sõda ,,uskmatute” vastu püha maa vabastamiseks. Tema sõnul pidavat kaaskristlased Lähis-Idas tohutult kannatama, mistõttu oli nende maa vabastamine hädavajalik. 3. Esimene ristisõda (millal, põhjused, sündmused, tulemused). Esimene ristisõda kuulutati välja 1095
Taaspuhkenud kodusõdades tõusid esile kaks senist Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Rooma eluolu Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Roomlaste igapäevane alusrõivastus-tuunika-kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Pükste kandmine oli roomlastele võõras nagu kreeklastelegi. Jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid.
Õielehetõmmis on hea naha toonusetõstja ja värskendaja. Harilik kukerpuu Kõik taime osad juurtest viljadeni sisaldavad raviomadustega aineid, kuid rohkem kasutatakse lehti ja juuri. Ravivahendeid on edukalt kasutatud mitmete seedehäirete, maksahaiguste ja sapiteede hädade korral. Neil on ka valuvaigistav ja verejookse peatav ning vereringe tööd parandav toime. Laukapuu Enim on läbi aegade pruugitud leheteed, mille vooruseks peetakse rohket vitamiin C sisaldust. Nii lehtedest kui ka õitest valmistatud teel on mõjus vett väljutav toime, samuti kiirendavad need joogid ainevahetust. Eestis kaitse all II kategooria liigina. Sanglepp ja Hall lepp Ravimitoormena kasutatakse liitvilja, nn käbisid, koort ja lehti, teatud juhul ka juuri. Sangleparavimeil on kootav, verejooksu peatav, haavuparandav ja higileajav toime. Sangleparavimeid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks, aga ka mao- ja
Rooma ühiskond ja eluolu. Perekond - patriarhaalne · Eesotsas pereisa, kes omab kõikehõlmavat, piiramatut ja jagamatut võimu abikaasa, laste, orjade, kariloomade, vallas-ja kinnisvara üle · Koduse korra tagab pereisa autoriteedi abil, mis tugineb tema arukusele, elutarkusele ja õiglusele · Noorem põlvkond kasvatatakse üles vanemate eeskuju järgides · Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale · Naisel oli võimalik abielu lahutada ja teatud juhtudel ka iseseisvat, ühestki mehest sõltumatut elu elada · Peremees ja perenaine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite Kasvatus ja haridus · Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne · Üldiselt oli kasvatusel praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus
Taaspuhkenud kodusõdades tõusid esile kaks senist Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Rooma eluolu Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Roomlaste igapäevane alusrõivastus-tuunika-kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Pükste kandmine oli roomlastele võõras nagu kreeklastelegi. Jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid.
ja kümmekonnaülemad. Kukutas sugukonnakhaanid, kui ta neid ei usaldanud. Samuti kuulutas ta käskjalgade kaudu välja uue seaduse, mille järgi ükski nomaad ei tohi teise nomaadiga vaenujalal seista, teist nomaadi röövida või petta. Iga niisuguse ülesastumise eest järgneb talle üks karistus surm. Tingis-khaani seadus lubab röövida ja petta, tappa teisi inimesi, kes pole tatari hõimust. Seda peetakse isegi eriliseks vooruseks. Kõik khaanid ja sõjamehed kartsid khaani rohkem kui tulekahjut või äikest. Ent kui ta käskis kümnel sõjamehel tuhande vaenlase kallale tungida, siis tegid nad seda kõhklemata, sest nad uskusid, et võidavad. Tingis-khaan saavutas alati võidu. Neil oli seljas pikad sinised rõivad, raudrüüd ja raudkiivrid. Nad istusid väikestel jämejalgsetel ja pikalakalistel hobustel. Mongolite sõjahüüd: ,, Khuu- khuu- khuu- khuu" SÕJARETKEDE PEATUSPAIGAD
juhul, kui teavad, mis see õiglus on- aga seda suudab vaid filosoof. Nii nagu riiki peab juhtima mõistus- peaks ka üksikinimest juhtima mõistus. Aga inimene teeb rumalusi, kuna ta hing koosneb kolmest komponendist ja valed elemendid võivad võimust saada. Õnnelik elu eeldab nende harmooniat. Nii nagu hinges kolm osa- nii ka riigis on kolm inimrühma. Inimene on riik miniatuuris- 1. hinge mõistusliku osa vasteks riigis on filosoofid-valitsejad, kelle vooruseks on tarkus. Neid kõige vähem- üksikud 2. tahe vaste hinges riigis on sõdurid, kes hoolitsevad sisemise ja välisjulgeoleku eest ja nende voorus on vaprus. 3 hinge iha ehk himustava osa vaste riigis on töölised ehk need, kes hoolitsevad teenuste ja tootmise eest ja sinna kuulub suurim osa inimestest ning nende vooruseks on mõõdukus. Riik peab selliseid inimesi suutma hoida mõõdukatena
· moraalsed konfliktid (Euripides: Orestes tapab oma ema kättemaksuks isa surma eest) · Lahenduseks demokraatlikku polist · Samas ikkagi rivaliteet ja võõritimõistmised Platoni vabariik · Au ja kuulsus on vaid näilisus (doxa) · Kuidas taltsutada auahnust? · Elanikkonna jagamine klassidesse · Valvurite vooruseks on julgus · Usk, et "ükski kodanik pole kunagi olnud vaenujalal teisega; selline asi oleks jumalakartmatus" · Eesmärgiks harmoonia. Selleks inimhinge ümberkasvatamine Aristotelese Nikomachose eetika · "Mõned austavad... kõrget päritolu inimesi, võimumehi ja rikkaid... Tegelikult peaks austama ainult head inimest" (NE. 1124a28)
Just astmevahelduse tõttu on eesti keele morfoloogia suurel määral flektiivne: umbes pooled eesti keele sõnadest ja sõnavormidest saadakse kas ainult tüve varieerimise teel või siis nii tüvemuutust kui ka tunnuste ja lõppude lisamist kasutades. Need moodused on aga eesti keele morfoloogia tüüpi lähendanud Lääne-Euroopa keelte morfoloogilisele tüübilise, samal ajal on see kõik kaugemate sugukeelte seisukohalt väga uuenduslik. Eesti kirjakeele üheks suurimaks vooruseks peab Hint väga paindlikku sõnamoodustus- ja tuletussüsteemi. Selle ökonoomsust ja väljendusvõimalusi on kõrgelt hinnatud nii Eesti keeleteaduses kui ka välismaalastest eesti keele uurijate poolt. Liitsõnad nagu nurgakivipanek või umbrohutõrje on kõik võrreldavad teiste keelte parimate liitsõnamoodustamismudelitega. Mõnel keelel pole selles osas midagi võrdväärset ette näidata. Veel efektsemad ja efektiivsemad on omadussõnalised ja määrsõnalised liitsõnad.
kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Rooma naistel puudus juurdepääs avalikule elule, samuti puudusid ka poliitilised õigused- ei tohtinud käia valimas ja olla ise kandidaat, puudus ka võimalus osaleda rahvakoosolekutel. Nagu märkisid ,,Rooma antiigi" autorid, ideaalset roomlaste abikaasat väljendavad sellised sõnad : vaikne ja armastav, häbelik, tagasihoidlik ja kodune. PEREKOND Rooma ühiskond jagunes kõige laiemas laastus poliitiliste õigustega kodanikeks (neil
Ta lihtsalt teab, et voorusi on rohkem kui Platon arvas (vt Riik 430c-d): tarkus, vaprus, tasakaalukus, õiglus, mida Platon pidas piisavateks ja lõplikeks (Riik 487a). Moodsad voorusteoreetikud: Elizabeth Anscombe (1919-2001) Alasdair MacIntyre (1929-) Philippa Foot (1920-2010) Richard Taylor (1919–2003) Vooruseetika kriitika: • Teoreetikud annavad küll vooruste loetelu, aga need ei kattu. Voorused sõltuvad ajast ja kohast Kui Aristoteles pidas uhkust vooruseks, siis kristluses on uhkus patt. • Teoreetikutel on oma eelarvamused ja eelistused vooruste puhul (eluviise, mis neile ei meeldi, käsitlevad pahelistena) • Vooruseetika ei vasta küsimusele „Mida on õige teha antud olukorras?“ Ei anna juhtnööre eetikadilemmade küsimustes, kuidas neid lahendada? • Teooria eeldab „inimloomuse“ olemasolu, kellele on mõned üldised käitumise ja tundmise mallid
elemendi, mis annavad ajaloo sündmustele värvi, sest muidu oleks ajalugu väga igav. Suurkujusid kasvatab rahvas ise ,etteotsa saavad ka need kes on keskpärased. Ohtlik on asi siis kui etteotsa saavad negatiivsed inimesed, näide Hitler. 7.Iseloomusta Helvitu huviseadust? Helvitus lähtus inimeste käitumiste seletamise põhimõttetest. Mille sõnastas esimesena Epikuros. Et inimene püüdleb praktikute ja hoidub kannatustest. Inimesel on oluline enesearmastus, see kujuneb vooruseks või paheks sõltuvalt sellest millised kired teda pingestavad. Eneseohverdamine. Oma õnne õhverdamine teiste õnne nimel., tegelikult ei ohverda iialgi. Armastus naise nimel võib viia kuriteoni , või kangelasteoni. 8. Milli üldised põhimõtted, mõtted ja tegevusvabaduse kohta.? -millistes piirides peab indiviidil olema võimalus teostada oma plaane ja mis on õigustatud.1. kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle. See avaldub kahel kujul. 1
Kristlik moraalne olevus on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem, ennastkahjustavam. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. See moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetas inimesi üksnes dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. · Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Vaid dekadent loeb kaastunnet vooruseks. Nõrk ja elukartlik. · Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Haiglusajal avastas ta elu otsekui uuesti, sealhulgas iseenese, ta tegi oma tervistumistahtest, oma elutahtest filosoofia. Ta lakkas olemast pessimist. N. arvates peab seisma ühe jalaga teispool elu, et mõista Zarathustrat. · Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted?
konkreetse teose puhul. Tavaliselt kaasneb partikularismiga (nagu ka illusionismiga) usk eetiliste ja esteetiliste hinnangute asümmeetriasse (reeglid on moraalis, aga mitte kunstis) ning eeldus, et printsiipide leidumine teeks kunsti hindamise mehaaniliseks protseduuriks. Probleemid: – unikaalsuskaalutlus – iga inimene on ka unikaalne, kuid see ei takista vaprust iga inimese puhul vooruseks pidamaks. – erinevate kontekstide kaalutlus – ei pruugi rääkida üldiste printsiipide vastu, eraldi võetuna võivad niihästi lüüriline graatsilisus kui heroiline jõud olla mingis teoses vooruseks, koos aga võivad teineteist välistada. 5. Iseloomustage generalismi ja tema liike. Generalistid on printsiipide leidmise osas märksa positiivsemalt meelestatud. Kriitiku
Perekond ja kasvatus · perekond oli mehekeskne · perekonnapeale(mehele) kulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. · isal oli õigus ka oma pereliige surma mõista kuid sellega võis kaasneda ühiskonna hukkamõistmine. · naistel puudusid poliitilised õigused. · kohtuasjades oli kostjateks mehed. · kui isa tüdar abiellus ( murdeea lõpus ) siis tütar ei allunud enam enda isale vaid oma abikaasale. · naiste peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. · roomas suhtuti naistesse vabamalt kui kreekas. · naised poldud avalikust elust täielikult välja arvatud. · lapsed kasvasid ja õppisid kodus isa käe all ning seisnes praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmisega. · hiljem hakkati lapsi ka vaimselt harima. · rikkamates perekondades kasutati selleks kreeka päritoluga koduõpetajaid · teised saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7-aastaselt kooli.
kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: tarkus, mehisus, vaoshoitus või harmoonia ja õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis
et tarkus tähistab Platonil oskust ideedeteadmise alusel meeltele avatud maailma nähtusi õigesti hinnata ja nende keskel orienteeruda. Vaid tark teab, st. saab omada põhjendatud arvamusi selle kohta, mis on hing ja mis on keha, mis on hea ja mis ei ole hea, mis on igale hingejaole kohane ja millises vahekorras hingejaod üksteisega peavad olema. Seetõttu tuli selleks, et ka alamaid hingejagusid vooruslikeks kujundada, omada tarkust äsjakirjeldatud tähenduses. Söaka hingejao vooruseks, st. antud hingejakku kätketud eelduste parimal viisil väljaarendatuseks, on vaprus, andreia. Vaprus ei seisne Platoni järgi aga mitte ükskõik millistele ohtudele kartmatult vastu sööstmises, vaid põhineb oskusel vahet teha ja teada, mida tuleb karta ja mida ei tule karta. Seda teadmist ja oskust aga loomult mittemõistuslik söakus endas ei sisalda. Seetõttu pole võimalik olla vapper olemata tark. Tarkus tähendab antud juhul võimelisust vapruse
annaabi.ee 
