Ajaloo kokkuvõtte-Roomast (0)

Etruskid :Muistses Itaalias elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Etruskid elasid Itaalia loodeosas,nende keel oli erinev. Maakond, kus nad elasid, kandis nime Etuuria.Päritolu pole teada.Olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid.Nende ehituskunsti matkiti roomlaste poolt.Kõige silmapaistvamad etrusikte mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambreid. Tõlgendasid jumalate endeid. Hauakambrid näitavad, et nad pöörasid tähelepanu elule pärast surma.Rooma linna teke:R. linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Legendi järgi rajas R. linna Romulus edasi pärast Remuse tapmist.R linna asutamiseks loetakse aastat 753 eKr.Kujunes ladina keel pea keeleks ja ladina tähestik kujunes. Varaj . R ühisk.: Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik hankis sellega elatist.Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena.Vaeseid kodanike nim. proletaarideks.Õigused piiratud, kuigi arvati kodanike hulka.Rikkaid ja vaesemaid kodanikke ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord . Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed.Ülejäänud kodanikud olid plebeid, said järk-järgult patriitsidega võrdseid õigusi.Neil oli õigus pidada koosolekuid ja valisid end seast rahvatribuunid, kes olid spets. ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse. Vabariik:Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid R kodanikonna e. R rahva.R riigikord oli aristokraatlik .Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid(2)-valiti rahvakoosolekul.Vanemate nõukogu- senat e valitsev riiginõukodu koosnes vabar. hiilgeajal u. 300 liikmest.Riiki juhtis perekondade ring, nobliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka pleibeisid.Magistraadid- Konsulid (2) olid kõrgeimad magistraadid. Preetorid (8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada . Tsensorid valiti konsulite seast 5.a-ks (ül.korraldada rahvaloendusi).Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht.Rahvatribuunid-(10) kaitsesid lihtrahva huve. Armee :R armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muutusi. Alates1. Puunia sõjast oli roomlastelvõimas sõjalaevastik.Võtsid üle hellenistlike riikide saavutusi.Kaitsesid sõjalaagreid kiiresti vallide ja kraavidega.Keisririigi ajal pidi sõjaväga vallutamise asemelüha enam piire kaitsma.Itaalias paiknes vaid keisri ihukaitsevägi. Sõjaväkke värvati itallaste kõrval üha enam ka provintside elanikke. R sõjaväe peamine väeüksus oli leegion , mis koosnes peamiselt 5000 mehest, raskerelvastusega jalaväelastest.Ühiskond ja eluolu:Enamik talupojad. Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud , orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid .Kõrgelt arenenud linnad. Suur osa rikkaid elas linnas. Roomas oli orjanduslik ühiskond.Orjatöö tähtsus oli väga suur. Nad olid pärit eri rahvusest ja ühiskonnakihtidest.Omanik võis orjaga teha mida tahtis,ainult tapa ei tohtinud.(varem oli ka see lubatud).Sageli lasti orje vabaks. Mõne ostsid ennast vabaks. Paljudest vabakslastuddest said rikkad ja mõjukad inimesed. Perekond ja naised: Perekondki oli patriarhaalne . Võim kuulus pereisale, lelle voli all olid lisaks naistele ka lapsed.Tauniti pereisa liigset karmust.Naised olid seaduse ees kellegi (abi.*) eeskoste all. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Abielu oli võimalik lahutada.Naised polnud täiest avalikust elus kõrvale jäetud.Paljudest naistest sai ka avalikkusele tundud inimesed.Avalikud mängud: Roomlased armastasid veriseid vaatemänge-elukutseliste gladiaatorite võitlusi.Gladiaatorite võitlusel oli kõige tavalisem jõukatsumine kahe erinevas relvastuses võitleja vahel.See võeti üle arvatavasi etruskidelt. Colosseum -amfiteater- Ümmargune või ovaalne monumentaalne areen. Glad .-te Jõukatsumiste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõitu hipodroomil (- kuulsaim Circus Maximus). Ehituskunst :Suurim linn. ühtne keel oli ladina keel. Linnaehitus oli ilma planeeringuta algselt. Majad olid puust või tellistest.(laastavad tulekahjud ). Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Varasematele templitele lisati uusi ( Panteon ). Arenes välja suur kanalisatsioonisüsteem(suur äravoolukanal),mis juhtis reoveed Tiberisse.Avalikest saunadest -termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaaži ja erootilisi teenuseid.Juba varakult hakati trad . ühekorruseliste elamute kõrval rajama korruselamuid.need olid odavamad.Leiutati kaared ja mört.Aatrium- piiratud siseõu.Jumalad:Austasid loodusjõude ja vaime.Igaühes oli mingi jõud mida nim nuumeniteks.Neid oli lõpmata palju.Tähtsamaid olid nende seas laarid , kes kehastasid esivanemate hingi.Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim- geenius -, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise.(Jupiter, Mars , Juno, Neptuunus, Pluto, Minerva , Apollon, Venus , Bacchus). Riik ja religioon: Need olid roomlaste silmis lahutamatud.Jumalate austamine oli olulisemaid ül. Preestrid olid riigiametnikud, kuid erinevalt teistest valiti nemad enamasti eluks ajaks.Oma ül järgi jagunesid nad mitmesse kolleegiumi.Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifenkside kolleegium , mida juhtis riigi ülempreester.Nemad järgisid kalendrit, et pidustused korraldataks õigel ajal.Ennustuskunstiga tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid- augurid. Haridus :Laste kasvatamine oli R perek . ül.See sõltus rikkusest ja ühisk.positsioonist, kuid üldiselt oli sel praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus . Vaimsele haridusele hakati tähelepanu pöörama.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima. Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri samuti rooma kirjandust .Üsna taval. oli saata noormees Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima.Kõige sellega kasnes sõjaline ettevalmistus.Kõnekunsti õppinu oli aga kohtus kaitsja või süüdistaja.Teater: Teatrietendused kuulusid R avalike mängude kavva .(Polnud väga popid).Tugevalt Kreeka mõju all.Välisilmelt oli R teater üsna Kr pärane.R teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega.Näitlejate hulgas võis olla ka orje.Algul olid kõik mehed kuid hiljem hakkas kaasa tegema ka naisi.R teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks .Kajastati ka igapäevaelu.Kristluse tekkimine:R võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religiooseid auavaldusi.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja - Juudamaa prokuraatori.Juutide messia ootusel põhines ka 1.saj. pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Jeesuse õpetus.Tema õpetus pandi kirja alles pärast tema surma. Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maiste väärtsuste juures ja võib saada taevariiki pääsemisel takistuseks.Selline õpetus leidis pooldajaid eelkõige ühiskonna alamkihtides, tekitades umbusku ülemkihis.Ka R võimudele tundus Jeesuse tegev. ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi.Jeesus mõisteti surma ja ta hukati ristilöömisega.Juurdus usk et Jeesus oli ammste prohvetite poolt ette kuulutatud messias e. Kristus.