Naise positsioon Vanaaja kultuurides - Arutlus (6)

Naise positsioon Vanaaja kultuurides
Maailmas on aegade jooksul välja kujunenud mitmeid tsivilisatsioone ja kultuure, igal ühel neist kujunes välja just neile omane maailmavaade ja ühiskonnakorraldus. Niisamuti nagu võime leida sarnasusi ja erinevusi Vanaaja ja tänapäeva vahel, võime neid leida ka võrreldes Vanaaja kultuure omavahel. Ka naise positsioon ja roll ühiskonnas on olnud aegade jooksul erinevates kultuurides isesugune.
Vanas -Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus – nad kuulusid kogu oma elu isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Ka Vanas Roomas oli naise õiguslik seisukord põhijoontes sarnane, kuid erinevalt Vana - Kreekast osales naine vähemalt kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem. Seal oli naistel vähemalt teatud juhtudel õigus omi asju mehest sõltumatult hallata. Vaarao peanaisel oli isegi õigus teatud riigiasjades kaasa rääkida.
Abielul polnud tol ajal üheselt mõistetavat tähendust nagu tänapäeval. Egiptuses oli tüüpiliseks paarperekond: naine, mees ja nende alaealised lapsed, samas kui Mesopotaamias oli täiesti tavaline kui mehel oli mitu naist. Nii Vanas Kreekas kui ka Vanas Roomas sõlmiti abielu tavaliselt kohe pärast tüdruku murdeea lõppemist ja see tähendas põhimõtteliselt naise üleminekut abikaasa eestkoste alla. Kõigis neis neljas tsivilisatsioonis oli ka lahutuse võimalus, mille korral tagastati pruudi kaasavara kas talle endale või ta meessugulastele, Egiptuses võis naine isegi nõuda osa ühisvarast.
Seksusaalsuhetes oli Vanaajakultuurides tunduvalt suurem vabadus kui naistel. Nii Mesopotaamias kui ka Iisraelis oli meestel õigus pidada mitut naist, Vanas Kreekas olid aristokraatidel tihti püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga, samas kui naiselt nõuti kõikjal ranget monogaamsust. Mesopotaamias oli naisele karistuseks abielurikkumise eest lausa surmanuhtlus. Ka Vanas Roomas peeti naise suurimaks vooruseks jäägitut abielutruudust.
Naiste haridusele ei pööratud Vanaaja kultuurides erilist tähelepanu. Vanas Kreekas toimus tüdrukute kasvatus iga perekonna oma äranägemise järgi ja ei ulatunud tavaliselt kaugemale majapidamis- ja käsitööalastelt õpetustest. Vanas Roomas oli olukord teatud määral parem – vahel saadeti 7 aastaselt koos poistega kooli ka tüdrukud. Samas olid Vanas Egiptuses ülemkihti kuuluvad naised tihti kirjaoskajad ja üksikutel juhtudel ka kohtunikud ja muud ametnikud.
Naise positsioon oli küll kõigis neis kultuurides üksikasjade koha pealt erinev, kuid üldjoontes sarnane – naine oli ühiskonnas mehe kõrval vähetähtis. Tema peaülesandeks oli mehe ja laste eest hoolitsemine.