Johann Wolfgang Goethe elu ja looming - konspekt (1)

JOHANN WOLFGANG VON GOETHE
(1749 – 1832 )
Isa oli jurist , nõunik. Majanduslikult kindlustatud pere, see võimaldas saada hea hariduse, esmalt koduõpe, isa õpetas. 16-aastaselt läks Lepzigisse ülikooli ja asus seal õppima juurat. Oli laialdaste huvidega, teda huvitas kirjandus, füüsika, loodusteadused . Ülikool jäi lõpetamata, ta haigestus, oli kodus ja ravis end. Tervenedes läks Strasbourg’i ülikooli edasi. Seal lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja sai sellest mõjutatud. Herderist ja Goethest said sõbrad ja H avaldas tunduvalt tema maailmapilti. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare ’i.
Tegeles ülikoolipäevil luuletamisega, talle oli iseloomulik armastuse teema, nagu noortele meestele ikka. Goethel on olnud palju naisi, armumisi, kes teda on inspireerinud, elamused on teda õhutanud luuletama. Nooruspõlveluule ei ole nii tähendusrikas, aga märk oli juba maas. Esimene suurem tuntus oli tal näidendiga ’’Götz von Berlichingen’’.

• Aadlik /rüütel esindab ’’Tormi ja tungi’’ kangelast, kellest hilisemad ’’Tormi ja tungi’’ tegijad võtsid eeskuju. See oli vastuliikumine valgustusele, mis ülistas mõistust. Teadmised ei aita meil elus hakkama saada, loomeinimesed väärtustasid tunnetuslikku poolt. ’’Tormi ja tungi’’ kangelane hakkab nende põhimõtete vastu võitlema. Goethe rüütel teeb sama, ei lepi ülekohtuga, vaid hakkab võitlematõe ja õiguse eest.
  

Varsti ilmus temalt romaan ’’Noore Wertheri kannatused’’ aastal 1774 .

• Vooruseks oli romaani lühidus. Noor Werther oli noor tundeline mees, haritud, töötas erinevate võimukandjate juures. Oli armunud Lottesse, kes oli juba kihlatud Albertiga. Lotte oli enda pere vanim laps ja ema abiline . Ema suri ja ütles enne surma, et Lotte , hoolitse oma õdede ja vendade eest ja abiellu Albertiga ning andis enda õnnistuse. Albert oli korralik, töökas, tavaline mees. Werther oli vastandina talle väga tundeline. Lotte armastab Wertherit ka, kuid mitte väga kirglikult. Lotte tahtis ära lõpetada. Werther püüab Lottet unustada, aga tunded olid liiga tugevad ja ta tapab end. Pani end ilusasti riidesse ja laenas Lottelt Alberti püssi, kirjutas kirja ja lasi end silma ja piinles terve öö, enne kui ära suri. Tegemist on kiriromaaniga, Wertheri kirjaga sõbrale. Teos põhjustas enesetapulaine Saksamaal.
  

Samal ajal tegeles edasi luuletamisega.

• Intiimluule
  
• Rahvalaulu sugemetega luule
  
• Antiikteemadel luule
  

Goethe:
’’Kui haruldane , rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus .’’
’’Et ligi jõuda lõpmatule, kõik lõplik enesesse sule.’’
70ndate algusest on teada ka esimene ’’Fausti’’ katsetus

• Räägib 16. sajandi õpetlasest, kes oma hinge müüs.
  

Goethe on juba saavutanud teatud kuulsuse. Weimari prints kutsub ta enda õukonda tööle, mitte luuletajana, vaid praktilisele tööle. Hakkab tegelema erinevate valdkondadega: rahandus, põllumajandus, mäekaevandus. Püüab tasakaalustada valitsemisaparaati. Üritas eelarvet kontrolli alla saada. Tegeles ka botaanika ja anatoomiaga. Lahkas inimesi. Tõestas mingi luu kohta midagi. Looming oli sel ajal tagaplaanil, on pigem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10aastast tööd läheb ta tervist parandama, kuna tunneb väsimust. Siirdub Karlovy Varysse tervisevetele. Algselt plaanis olla mõne kuu, kuid seejärel sõidab hoopis 2 aastaks Itaaliasse. Seal uurib antiikautoreid, kunsti jne. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jäbki tema loomingut saatma antiigi ja klassitsismi eeskuju. Jõuab seisukohale, et ei tuleks maailma muuta revolutsiooniga, vaid kunsti abil maailma paremaks muuta. 2 aatsa pärast pöördub Herderi palvel Weimarisse tagasi ja tegutseb tagasitõmbuvamalt, rohkem keskendub kunstile. 30 aastat juhatab õukonnateatrit. Itaalias viibimine mõjutas loomingut, nt draama ’’ Iphigeneia Taurises’’.

• Kui pärast ohverdamist oli udu maal ja hajus, siis Iphigeneiat enam ei olnud. Sattus Taurisesse, kus temast saab ülepreestrinna ja hakkab sealseid barbaarseid tõekspidamisi muuta. Olukord läheb keeruliseks, kui kohale jõuab teda otsima tulnud vend. Kohalik valitseja on Iphigeneiasse armunud ja tekib intriig. Iphigeneia ei põgene, vaid saavutab kultuurse suhtumisega rahu.
  

Itaaliast naasmise järel tutvus ta ühe noore neiuga Christiane Vulpiusega, kellest sai tema laste ema. Käitus ebaviisakalt ühiskonna suhtes, kuna tegu oli vaest päritolu tütrega, kuid Goethe ei häbenenud seda. Neil oli mitu last, kuid abiellusid 20 aastat hiljem. Õukonna jaoks oli probleem tüdruku päritolus. Christiane inspireeris teda ning ’’ Rooma eleegiad’’ räägivad armastusest naise vastu. Maise armastuse kiidulaul. ’’ Reinuvader rebane ’’ (rebaseromaani mugandus), 90ndate lõpus valmis I osa romaanist ’’Wilhelm Meisteri õpiaastad’’.

• Kujunemisromaan / arenguromaan . Kelmiromaanist väljakasvanud. Kultuuriliste huvidega noormees leiab end ning avastab maailma. Pole nii negatiivne ühiskonna suhtes kui kelmiromaan . Mõtisklused, arutlused , filodoofia.
  

20 aastat hiljem kirjutab teise osa ’’Wilhelm Meisteri rännuaastad’’

• Küpsem, rändab koos oma pojaga ringi.
  

Hiline luulelooming on mõjutatud Idamaadest, eeskujuks Byron . Suhtumine Idamaadesse ei ole müstiline ja lihtsalt põnev, seal on kirjeldatud kõiksuse, üldinimlikkuse panteismi (jumal on kõikjal). Leiab sarnaseid jooni Ida ja Lääne vahel, toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimestele. Ispireerijaks on naisterahvas Marianne. Osa luuletusi on neil vb kahasse kirjutatud ja siis mõned, mis on ainult naise poolt kirjutatud. Arutleb ja mõtiskleb jätkuvalt inimese ja kõiksuse vahekorra ja elumõtte üle.
Itaalias käies arendas 80ndatel ’’Fausti’’ edasi. 1801 sai alles valmis, trükki jõudis 1808.
’’Fausti’’ II osas toimub tegelaste vahetud , Trooja Helena tuleb mängu. Müstiline, pöördutakse antiiki, keskaega, unenäolisem, raskem jälgida.