Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid.Halduslepingut reguleerib põhiliselt haldusmenetluse seaduse 7. peatükk, aga ka halduskoostöö seadus. Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. Määrusele kirjutatakse alla ja määrus avaldatakse seaduses ettenähtud korras. Määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes (HMS § 106 lg 1). Sisuliselt on kõik
MÄÄRUS on vormiks, millega haldusorgan kehtestab õigusnorme. o Määrusi annavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised haldusorganid (KOV volikogud, valitsused, kellel on määrusandlusõigus). o Määrused erinevad formaalsetest seadustest siduvuse, sisu ja väljaandja poolest. Vaatamata erinevustele on nad adressaatide jaoks samal viisil siduvad kui seadusedki. Kui lisada siia ka hunnik printsiipe, on võimalik määruste andmine vaid piiratud ulatuses ja volitusnormi alusel, kooskõlas volitusnormi piiride ja mõtte eesmärgiga. o Määruste eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle haldusorganile, et tagada seeläbi paindlik haldustegevus ja vältida seaduste ülekoormamist üksikregulatsioonidega. Õigusnormid koondatakse õigustloovasse akti teatud loogika alusel, kasutatakse struktureerimist (õigusaktid liigendatakse). Õigusakti sõnastusliku struktuuri osad on : 1)
ülimuslik varasema suhtes ehk vastuolu korral varasema ning hilisema vahel lähtutakse hilisemast. Haldusmenetlusseadus §88. Määrus - Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. §89. Määruse õiguspärasus - (1) Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan.(2) Määruse andmisele ei kohaldata käesoleva seaduse 1. osas sätestatut, välja arvatud 1. peatüki 1. ja 2. jao ning 3. peatüki sätted. §90. Volitusnorm - (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. (2) Kohaliku elu küsimuse korraldamiseks võib kohaliku omavalitsuse
Haldusaktide õiguspärasus Seaduse reservatsiooniprintsiip nõuab, et haldustoimingu tegemiseks peab olemas olema volitusnorm. HMS § 54 – õiguspärasus haldusakti puhul – kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Inimese põhiõigusi ja kohustusi võib piirata vaid seaduse alusel (põhiseadus), mistõttu koormavaid haldustoiminguid ei saa teha määruse vaid seadusega. Volitusnormi kooskõla PS-i ja EL-i õigusega. Tuleb kontrollida kas haldusakt on kooskõlas seadusnormidega. Tuleb jälgida, kas haldusakt jääb volitusnormi piiridesse. Tuleb välja selgitada kas on välja toodud haldusakti faktilised asjaolud, kas nendega on arvestatud? Kas haldusakt on kooskõlas põhiõiguste ja õiguse printsiipidega? Kas haldusakt on proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas) Tuleb kontrollida kas kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt (tüüpilised vead on
(2) Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 4 nimetatud jõustumissätte kavandamisel lähtutakse järgmisest: 1) seaduse jõustumist ei sätestata enne selle Riigi Teatajas avaldamisele järgnevat päeva; 12 2) seaduse mõnele sättele võib põhjendatud juhul määrata seaduse jõustumise üldisest tähtpäevast erineva jõustumisaja, mis esitatakse jõustumisparagrahvi eri lõikes või lõigetes. (3) Kui volitusnormi jõustumine soovitakse ette näha seaduse üldisest jõustumistähtpäevast erineval tähtpäeval, tuleb seaduseelnõus sätestada volitusnormi jõustumise tähtpäev kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 93 lõikega 2. (4) Seadust või selle sätet võib rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajaduse korral, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise või muu sellesarnase
elu, mille üksikasju ta ei tunne. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määrste suhtes detsentraliseeritud õigustloovad aktid. Nad ei pea olema kooskõlas riigiorganite määrustega: oma juriidiliselt jõult on nad viimastega täiesti võrdsed. Kollosiooni korral lahendatakse vaidlus kohtus. Parter legem 8.6. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks KOV võidakse seaduses sisalduva volitusnormi alusel kohustada kehtestama oma territooriumil määrusi ka riiklike ülesannete täitmiseks, need pole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava KOV üksuse territooriumil. Need määrused peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite määrustega. Riikliku ülesande täitmiseks võib määruse anda ainult seaduses sisalduva erivolitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtete ja eesmärgiga
panema a) Õigusliku aluse olemasolu b) Õigusliku aluse kehtivus ja õiguspärasus1 2. Kooskõla õigusaktidega (seaduse ülimuslikkuse põhimõte: HMS § 54, § 89, § 100 ja § 107 lg 1) a) Haldustegevuse vastavus õiguslikule alusele ja kooskõla kõrgemalseisvate normidega i) Õigusliku aluse (volitusnormi) piiride ja eesmärgi järgimine ii) Õigusakti korrektne tõlgendamine ja rakendamine b) Haldustegevuse kooskõla põhiõiguste ja õiguse üldpõhimõtetega i) Proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11) ii) Õigus võrdsele kohtlemisele (PS § 12) iii) Õiguskindluse põhimõte (PS § 10)
Lisaks lepingulisele võib koostöö olla institutsionaalne, st toimuda ühiselt loodud juriidilise isiku kaudu. * PPP = public-private partnership (ingliskeelses kirjanduses sage lühend) Tsiviilõiguslike ja halduslepingute sõlmimine avaliku sektori poolt on reguleeritud õigusaktidega. Tsiviilõiguslikud lepingud olgu kooskõlas vaba konkurentsi põhimõtetega! Avalik-õiguslikke halduslepinguid võib sõlmida vaid konkreetses seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul, järgides kaalutlusõiguse teostamise reegleid. Üldreegel eraõiguslikule isikule ei saa täitmiseks üle anda riigi tuumik- ehk põhifunktsioone ja riikliku sunni rakendamise ülesannet. NB! Kui teenuse osutamisel võidakse piirata isikute õigusi või panna isikutele kohustusi, on tegemist halduslepinguga, mille sõlmimise lubatavust tuleb enne õigussuhtesse astumist eraldi hinnata! 25. Mittetulundussektori probleemid (sotsiaal)teenuste osutamisel..
7) individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. 4. Isikuandmete töötlemise lubatavus. Millal tohib isikuandmeid töödelda? Mis on erisused? Vaid inimese nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Ehk siis kui seaduse tasandil volitusnormi ja andmete koosseisu pole, saab töötlemine toimuda vaid inimese nõusolekul. Haldusorgan (seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik) võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks.
See tähendab, et määruse andmiseks, peab eksisteerima seaduses delegatsiooni- ehk volitusnorm. Kui määrusandluseks on täidesaatvat võimu volitatud, on peamine nõudmine täidesaatva võimu tegevusele see, et volitusest üle ei astutaks. Riigikohtu poolt seatud küllaltki rangeid nõudmisi pehmendavad mitmed asjaolud: 1. Volituse umbmäärasus ei too iseenesest kaasa selle põhiseadusevastasust. 2. Riigikohus on mõningatel juhtudel pehmendanud nõudeid volitusnormi ulatusele. 3. Ranged nõudmised ei kehti volitusnormidele omavalitsuste puhul. 4. Volitusnormi pole vaja riigisiseste õigusaktide vastuvõtmiseks. 5. Vib arutleda, kas täitevvõim võib õigusakte ilma volitusnormita vastu võtta mõne teise põhiseadusliku väärtuse kaitseks. 6. Riigikohus on pidanud võimalikuks kohaldada isikuid soodustavaid volitusnormita või ebakorrektse volitusnormi alusel antud määruseid. 7
organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametasutuste ja avalike teenistujate tegevus, õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle). 6) Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Õigus anda volituse alusel haldusakte. Neid saab anda vaid seadusest tuleneva volitusnormi alusel. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu. Avalik haldus ei üksnes avaliku võimu volituste rakendamisega – halduslepingud, kokkulepped avaliku võimu esindaja ja haldusesindaja vahel. On ka rida liike (nt akadeemilise hariduse andmine), mis on halduse tegevuse pädevuses. 1.4 Avaliku halduse ülesanded. 1) Avaliku korra ja julgeoleku tagamine meid ähvaravate ohtude eest. Nimetatud kompleks moodustab korrahalduse
Menetluse eesmärki ja ulatust ning õiguse üldpõhimõtteid arvestades on haldusorgan sel juhul õigustatud täpsustama menetluse vormilisi üksikasju ja ta võib omal algatusel rakendada seaduse ulatuses abinõusid menetluse sujuvuse ja paindlikkuse suurendamiseks. Näide Seadus näeb ette ühekordse õppetoetuse maksmise avalik-õiguslike ülikoolide esimese kursuse üliõpilastele, ent puudub seaduse volitusnormi alusel antud rakendusmäärus. See asjaolu ei tohi üliõpilastel takistada teostada nende subjektiivseid õigusi ja seetõttu on haldusorgan kohustatud kaalutlusõiguse ulatust ning eesmärke arvestades ise määrama õppetoetuse väljastamise vormi ning kaaluma, milliseid abinõusid rakendada menetluse sujuvuse ja paindlikkuse suurendamiseks. HMSi § 5 lg 2 võib esialgu tunduda liialt üldise ning deklaratiivse normina, ent tegelikult
kohalike omavalitsuste eelarvetele lähiaastatel ja esitatakse muud kaudsete kulutuste prognoosid, samuti iseloomustatakse seaduse rakendamisest oodatavaid tulusid. (3) Kui kulutused kaetakse osaliselt või täielikult Euroopa Liidu vahenditest, märgitakse seletuskirjas Euroopa Liidu finantseeringute osakaal. 27. Volitusnormide ja rakendusaktide vajaduse käsitlemine Seletuskirja osas "Volitusnormide ja rakendusaktide vajadus" märgitakse, miks on volitusnormi andmine vajalik ja miks pole otstarbekas küsimust seaduses endas reguleerida. Samas põhjendatakse seaduseelnõu volitusnormides ja rakendussätetes kehtestatavate tähtaegade otstarbekust ning esitatakse seaduse rakendamiseks vajalike määruste loetelu, võimalusel koos nende määruste eeldatava sisu lühiülevaatega või määruste kavanditega. Määruse kavand sisaldab akti ülesehituse ja kõige olulisemate sätete esialgse sõnastuse. Kavand esitatakse seletuskirja lisana
Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist. (2) Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Määruse õiguspärasus: (1) Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. (2) Määruse andmisele ei kohaldata käesoleva seaduse 1. osas sätestatut, välja arvatud 1. peatüki 1. ja 2. jao ning 3. peatüki sätted. Määruse kehtivuse tingimused: (1) Määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. (2) Määrus hakkab kehtima (jõustub) 3 päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui
eesmärgid siiski õiguskantsleriga vastuolus, vaid pigem lihtsalt mõnevõrra abstraktsemad. Enda poolt tuvastatud eesmärkide osas asus Riigikohus seisukohale, et nimetatud eesmärkidel põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste ja -vabaduste piiramine on iseenesest lubatud, kuna nimetatud eesmärkide saavutamine on osa riigi kohustustest tagada vabade valimiste toimimine vastavalt põhiseaduses sätestatule. Kuigi põhiseadusest ei tulene nimetatud piirangu jaoks otsest volitusnormi, on Riigikohtu hinnangul siiski tegemist piiratava põhiõigusega. Iga keeld mis vastu võetakse peab sobima eesmärkide saavutamiseks ehk Riigikogu ei tohi põhiõigusi piirata kui on näha, et selle meetmed ei sobi valitud eesmärkide saavutamiseks. Üldkogu leidis, et välireklaami keeld on sobiv antud eesmärkide täitmiseks, milledeks olid näiteks sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu suurendamine,
lumelükkamine) - Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Üheks halduslepingu pooleks on riik, KOV üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid.Halduslepingu võib sõlmida vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. Halduslepingu sõlmimine: Haldusorgan võib haldusakti andmise asemel sõlmida üksikjuhtumi reguleerimiseks halduslepingu. Need peavad olema vastavuses lepingu eesmärgiga ja lepingust tulenevate haldusorgani kohustustega. Haldusleping sõlmitakse kirjalikult. Üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping jõustub tsiviilõiguslike lepingute jõustumiseks ettenähtud korras. Halduslepingu muutmine: - Halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras
Arhiivijärelevalvet teostavad oma pädevuse piires riigiarhivaar, arhiiviinspektor, maa-arhivaar, eriarhiivi direktor, linna- või vallaarhivaar ja nende poolt volitatud isikud. 2.6. Valitsusasutuste asjaajamiskorra alused Alused on praegu kehtiv olulisim riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamist reguleeriv õigusakt. Määruse pealkirja järgi otsustades käsitleb ta vaid valitsusasutuste asjaajamist ja nii see ongi VVS seaduse §-s 27 antud volitusnormi alusel. Samas sisaldab AVS § 11 volitusnormi Vabariigi Valitsusele avalduste ja märgukirjade läbivaatamisega seotud asjaajamise korra kehtestamiseks ka teistele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Seetõttu kehtivad Alused ühe asjaajamise osa (avalduste ja märgukirjade lahendamine) kohta kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Ühtlasi tuleks siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule, et määrus ei käsitle üldse avaldustele ja märgukirjadele
formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2 VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus 2. materiaalne IV Määruse materiaalne õiguspärasus 1. volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu võetud) on vajalik PS § 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema 2. vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS § 90 §90. Volitusnorm (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. 3. määrus peab vastama volitusnormi piiridele (määrus peab olema ka proportsionaalne, jääma formaalse seaduse volitusnormide piiridesse) 4. vastama õiguskindluse, võrdse kohtlemise jne põhimõtetele (materiaalsed põhimõtted) § 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees I Arupärimine PS § 74; RKKS ptk 15 II Umbusaldus ministrile PS § 97; RKKS 16. ptk
formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2 VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus 2. materiaalne IV Määruse materiaalne õiguspärasus 1. volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu võetud) on vajalik PS § 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema 2. vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS § 90 §90. Volitusnorm (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. 3. määrus peab vastama volitusnormi piiridele (määrus peab olema ka proportsionaalne, jääma formaalse seaduse volitusnormide piiridesse) 4. vastama õiguskindluse, võrdse kohtlemise jne põhimõtetele (materiaalsed põhimõtted) § 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees I Arupärimine PS § 74; RKKS ptk 15 II Umbusaldus ministrile PS § 97; RKKS 16. ptk
isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse RHS-s ettenähtud pakkumismentlust. 2. materiaalne privatiseerimine = avalike ül. üleandmine lihtsalt eraisikule ja allutamine vabale konkurentsile- sisuliselt loobub. 3. täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamine;- on võimalik erandjuhul ja eeldab seadusest tuleneva volitusnormi olemasolu. Uus tätja muutub vastutavaks subjektiks ja haldusorganiks. Tulenevalt võimu kandja poolt tekitatud kahju eest KOV üksus,. ·4) avalike teenuste üleandmine (ei eelda võimuvolitusi), kui see on: 1. Majanduslikult põhjendatud 2. Ei halvene täitmise kvaliteet, 3) ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Enne volitamist teostab volikogu analüüsi, tuleb kohaldada RHS-s teenuste tellimise hankelepingu sõlmimise tingimusi.
protsenti maa maksustamishinnast aastas MMS § 5 lg 1), kuid alammäär ei tohi olla null. Riigikohus tunnistas põhiseadusvastaseks Tollitariifiseaduse § 15 lõiked 3 ja 5, mis andsid Vabariigi Valitsusele õiguse määrata tollitariifi määrad nullist kuni ülempiirini, st delegeeriti tollimaksu kehtestamise õigus valitsusele. Hilisemast Riigikohtu praktikast võib tuua veel kaks näidet PS paragrahviga 113 vastuolus oleva volitusnormi kohta. Kuni 30. juunini 2002 kehtinud maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 volitas rahandusministrit kehtestama maksu tasumisega viivitamise eest makstava intressi määra. Riigikohus tunnistas selle normi põhiseadusvastaseks, sest seadusereservatsiooni klausli kaitsealasse kuulub ka maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus ehk maksuintress (RKPJKo 05.11.2002, 3-4-1-8-02). Pakendiaktsiisi seaduse § 2 p 7 (27.07.2000 kuni 31.12
mahajä ä must kui ü ksikprobleemi, vaid lä heneks sellele pigem ü ldisest vaatevinklist. Riik peaks olema suuteline ü htlustada oma tegevust erinevatel tasemetel, et tervikut ü htlustada. Vajadusel korraldada teadusuuringuid, koolitusi, teha teavitustö ö d, viia lä bi projekte. 13. Mille alusel saab halduskandja anda määaruse? Seaduse alusel, samuti võib anda täpsustavaid eeskirju Halduskandja saab määruse välja anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kehtiva õiguse alusel. Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab välja piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks 14. Avaliku halduse iseloomustus - mis on riigihaldus, KOV, delegeeritud haldus? Avalik haldus- riik oma täitesaatvates toimingutes. (riik oma igapäeastes toimingutes) Tunnused: ühiskondlik, inimestevaheline tegevus, avalikule huvile orienteeritud, aktiivne tulevikku suunatud tegevus, riigivõimu vahendite
formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2 VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus 2. materiaalne IV Määruse materiaalne õiguspärasus 1. volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu võetud) on vajalik PS § 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema 2. vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS § 90 §90. Volitusnorm (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. 3. määrus peab vastama volitusnormi piiridele (määrus peab olema ka proportsionaalne, jääma formaalse seaduse volitusnormide piiridesse) 4. vastama õiguskindluse, võrdse kohtlemise jne põhimõtetele (materiaalsed põhimõtted) § 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees I Arupärimine PS § 74; RKKS ptk 15 II Umbusaldus ministrile PS § 97; RKKS 16. ptk
84. Milliste küsimuste reguleerimist ei saa Riigikogu delegeerida valitsusele? Riigikogu ei tohi volitada täitevvõimu reguleerima küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega (nt PS § 104 lõikes 2 ja §-s 113 ettenähtud küsimused). 85. Määruse andmise tingimused – mida tähendab, et valitsus tohib anda määrust „seaduse alusel ja täitmiseks“? Andes määrust seaduses sisalduva delegatsiooni- ehk volitusnormi alusel, peab Vabariigi Valitsus ja ministrid pidama kinni järgmistest nõuetest: 1) Määrust andma volitatud organil on kohustus seaduse rakendamiseks vajalik määrus anda. 23 2) Määrust andma volitatud organil on kohustus jälgida kehtivate määruste kooskõla uute seadustega. 3) Uue delegatsiooni- ehk volitusnormi kehtestamise korral peab määrust andma volitatud organ andma uue määruse.
PS § 94 lg 2 VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus 2. materiaalne IV Määruse materiaalne õiguspärasus 1. volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu võetud) on vajalik PS § 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema 2. vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS § 90 §90. Volitusnorm (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. määrus peab vastama volitusnormi piiridele (määrus peab olema ka proportsionaalne, 3. jääma formaalse seaduse volitusnormide piiridesse) 4. vastama õiguskindluse, võrdse kohtlemise jne põhimõtetele (materiaalsed põhimõtted) § 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees I Arupärimine PS § 74; RKKS ptk 15 II Umbusaldus ministrile PS § 97; RKKS 16. ptk
statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Muus osas ei kuulu selliste määruste andmine mitte omavalitsusvaldkonda, vaid KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda. Seega statuute ei anna. KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ja nad peavad olema kooskõlas riigihaldusekeskorganite aktidega. Volitusnormi alusel võib KOV-le delegeerida riiklike kohustusi täitvate määruste andmise. Taolised määrused kehtivad KOV maa-alal ning neid võib anda ainult seaduses sisalduva erinormi alusel. Nimetatud määrused antakse intra legem (e on antud seaduslikult seaduse rakendamiseks). 9. Euroopa õigus 9.1. EL õigus: mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust? EL õigus mõjutab KOV õigust nii esmase õiguse(selle sätetel (eriti põhivabaduste
Seadus "1999. aasta riigieelarve" sisaldab nii üldnorme kui ka individuaalseid ettekirjutusi. Õiguskantsleri seaduse kohaselt kuulub õiguskantsleri pädevusse igasuguste seaduste Põhiseadusele või seadusele vastavuse kontrollimine. HMS § 88: Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. HMS § 89 lg 1: Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. HMS § 90 lg 1: Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. RKPJKo 22.12.1998 nr 3-4-1-11-98 (RT I 1998, 113/114, 1887) "Tallinna vanalinna sissesõidu ja vanalinnas parkimise eeskirja p-d 2, 6, 7 ja 8, läbivaatamine": Tallinna vanalinna sissesõidu ja vanalinnas parkimise eeskiri on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari 1996. a määrusega nr 8
on üld- ehk õigustloovakt ja tekitab õigusi ja kohustusi isikutele väljaspool haldusorganisatsiooni. Määruste andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, valla või linna volikogudel ja valitsustel, Eesti Panga presidendil, riigikontrolöril ja avalik-õiguslike ülikooli nõukogudel. Määruse õiguspärasus, määrus peab olema: · Kooskõlas kehtiva seadusega · Vastama vorminõuetele · Olema antud seaduses ettenähtud korras · Olema antud volitusnormi alusel volitusnormis nimetatud haldusorgani poolt Toiminguteks peetakse kõiki selliseid asutuste meetmeid mis ei kujuta endast õigusakti andmist, nt. toiminguks HMS tähenduses on isiku jälgimine, selle kohta märkmete tegemine, dokumentide kogumine, andmete edastamine, teabenõuetele vastamine, ajakirjandusele teabe edastamine jne. Juriidilises tähendus tähistab haldusleping haldusõigussuhteid reguleerivat kokkulepet, millest
pädev haldusorgan või täitmise korraldab kolmas isik. Asendustäitmist kohaldatakse juhul, kui ettekirjutuse adressaat ei ole hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul kohustust täitnud. Asendustäitmist kohaldatakse adressaadi kulul. Määrus Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määruse õiguspärasus Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. Haldusleping Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Sama õiguspärasus, nagu haldusaktil. · Koordinatsiooniline haldusleping on sõlmitud õiguslikult staatuselt sama tasemega lepingupartnerite vahel. Subordinatsiooniline haldusleping seevastu on eelkõige
normiloojate ja -adressaatide vahel. o Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigustloovad aktid. Ei pea olema kooskõlas rho-te määrustega. Jur jõult on võrsed. Kollisioonide korral lah vaidluse kohus. See tagatiseks sõltumatusele rho määrustest. Kuuluvad praeter legem määruste liiki (näited KOKS § 22 lg 1). KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks: seaduses sis volitusnormi alusel kohustatakse kehtestama oma terr-l määrusi ka riiklike ül-te täit-ks PS § 154 lg 2. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulats toimib vastava KOV üksuse terr-l. See on ülekantud pädevuse sfääris. Need määrused peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite määrustega. Määruse võib anda ainult seaduses sis erivolitusnormi olemasolul ja kooskõlas nende piiride, mõtete ja eesmärgiga.
RKPJKo 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, punktid 16 ja 20: "Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Seega tuleb [… määratlemata õigusmõiste – lisatud täiendus] sisustada vaadeldava volitusnormi eesmärgi kaudu ehk püüda välja selgitada, mis oli seadusandja eesmärk kohaliku omavalitsuse volitamisel […] Delegatsiooninormist tuleneva pädevuse rakendamisel peab kohalik omavalitsus silmas pidama erinevate huvide, väärtuste ja õiguste tasakaalustamise vajadust ning volitatud seadusandluse teostamisega põhiõigustele asetatud piirangute proportsionaalsust." Miks kaalutlusõigusest ja määratlemata õigusmõistest üldse räägitakse – põhiküsimuseks on
täitmise korraldab kolmas isik. Asendustäitmist kohaldatakse juhul, kui ettekirjutuse adressaat ei ole hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul kohustust täitnud. Asendustäitmist kohaldatakse adressaadi kulul. Määrus Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määruse õiguspärasus Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. Haldusleping Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Sama õiguspärasus, nagu haldusaktil. · Koordinatsiooniline haldusleping on sõlmitud õiguslikult staatuselt sama tasemega lepingupartnerite vahel. Subordinatsiooniline haldusleping seevastu on eelkõige sõlmitud avaliku võimu esindaja ning
Hinnake linnavalitsuse tegevuse (30.09.2010 ja 20.10.2010 kirjad ning 18.11.2010 ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsus) õiguspärasust. -kirjad on toimingud, ehitusloa kehtetuks tunnistamine on haldusakt. - pädevus: kirjade vastamise pädevus ei ole küsimus, kellele kirjutatakse, see peab vastama. ehitusloa kehtetuks tunnistamine: ehitusseadusest tulenev - menetlusnõuded: ärakuulamine § 40 lg 1, oleks tulnud kõik ära kuulata. - materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: volitusnormi kehtivus kas on vastuolus põhiseadusega? vaidlustada tuleb kasutusluba, kuna kasutusluba on väljastatud, ei saa seda tühistada. - 1 väärtus millest lähtuda on A normaalne eksistents - kas meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks? 2 kas on vajalik? ju on, arstitõend tõendab, peame vaatama, kas on ka teisi meetmeid? millised on pehmemad vahendid? müraisolatsioon, teha ettekirjutus selle vajalikkusest. Välisõhu kaitse seadus § 135. Järelevalve teostaja kohustused
mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega; 2). Delegatsiooni- ehk volitusnormis tuleb täpsustada akti andmiseks pädev organ ning talle antava volituse eesmärk, sisu ja ulatus. Täitevvõimu üldakti andmiseks peab olema seaduses vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. Määruse andmise nõuded: 1). Uue delegatsiooni- ehk volitusnormi kehtestamise korral peab määrust andma volitatud organ; 2). Määrust andma volitatud organil on kohustus seaduse rakendamiseks vajalik määrus anda, 3) Määrust andma volitatud organil on kohustus jälgida kehtivate määruste kooskõla uute seadustega. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. 2. Vabariigi Valistuse korraldus - VV korraldus on üksikakt. Korraldusega lahendatakse üksikjuhtumeid esmakordselt, s.t
Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 24. määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Tegemist on jällegi materiaalsete seadustega. Eestis on võimalik anda ka määrusi, mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused. Vabariigi Valitsus ja ministrid, KOV riigi ülesannete täitmiseks. autonoomsed määrused. Halduse kandja autonoomia piirides (nt KOV, ülikoolid jne). 25. käskkirjad käskkiri reguleerib internset õigust, kehtib teenistuslikes suhetes. Eesti õiguskord ei tee vahet internse (suunatud ametnikele) ja eksternse (suunatud kolmandatele isikutele) õiguse vahel. Kuid õigusnormi sisaldav käskkiri on teooria järgi õiguse allikas. 26
Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 4) Määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Tegemist on jällegi materiaalsete seadustega. Eestis on võimalik anda ka määrusi, mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus - riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused. Vabariigi Valitsus ja ministrid, KOV riigi ülesannete täitmiseks. - autonoomsed määrused. Halduse kandja autonoomia piirides (nt KOV, ülikoolid jne). 5) Käskkirjad käskkiri reguleerib internset õigust, kehtib teenistuslikes suhetes. Eesti õiguskord ei tee vahet internse (suunatud ametnikele) ja eksternse (suunatud kolmandatele isikutele) õiguse vahel. Kuid õigusnormi sisaldav käskkiri on teooria järgi õiguse allikas.
Kui vastavat ala reguleeriv seadus võetakse uus vastu, siis on ju loogiline, et midagi muutub, muidu ju ei võetaks uut seadus, ning kuna määrus peab vastama seaduse mõttele, tuleb need määrused ka üle vaadata. Ka nt anti määrus ilma volitusnormideta määrus, kunagi hiljem võetakse vastu seadus, mis annab 48 volitusnormi selle määruse jaoks, kas see annab aluse tunnistada määrus tagantjärele õiguspäraseks. Lähtudes otstarbekuse printsiibist, siis arvatavasti, kuid juriidiliselt PS 86 keelab sellise asja ära. b. Määrused peavad olema oma sisult kooskõlas seadustega, see tuleneb seaduste ülimuslikkuse põhimõttest. c. Peale seaduste peavad määrused arvestama ka rahvusvahelise õiguse norme, st,
contra legem määrusi ehk seadusi muutvaid või tühistavaid määrusi. Intra legem määrused - Intra legem määruse puhul peab seaduses olema norm, mis sätestab selgelt, et haldusorgan võib selle alusel anda haldusakti. [...] õiguse subjektil peab seadusega tutvumisel olema võimalik jõuda kindlale arusaamale, et selle seadusega reguleeritud küsimustes võib täitevvõim anda halduse üldakti. Samas ei tohi intra legem korras antud määrus väljuda volitusnormi sisaldava seaduse reguleerimiseseme raamidest." Praeter legem määrused - Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigus anda praeter legem määrusi on vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et teatavatel juhtudel on lubatav praeter legem määrusi anda. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest, mille kohaselt legislatiivfunktsiooni teostamine kuulub seadusandja pädevusse, on seaduse reguleerimiseseme raamest väljunud halduse
Haldusorgan peab määratlema, kas see on piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks, kuid lõpliku otsuse teeb Kohus (100%- liselt ei saa kindel olla, et tegu on määrusega, enne kui Kohus pole nii öelnud) Pädevusmenetlusvorm: - Pädevusreeglid tulenevad eriseadusest (valdkonnaseadusest) + VVS-st - Menetlusreeglid HMS-st, VVS-st; §96 - Vormireeglid §96 (3), HMS, VVS Määruse materiaalse kontrolli puhul peab olemas olema volitusnorm ning seadus peab volitusnormi eeldustest kinni pidama ning normiga kooskõlas olema. Vabariigi President: Põhiseaduse 5. peatükk! Presidendikandidaadi nõuded on mitmes kohas EV Põhiseaduses: - Sünnilt Eesti kodanik + vähemalt 40 aastat vana (§79 (3)) - Ei tohi olla olnud President viimased kaks ametiaega (§80 (1) 2)) - Peab olema hääleõiguslik (§57 (2) teovõimetu ei tohi kandideerida) - Ei tohi viibida kinnipidamisasutuses (§58)
Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 4) Määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Tegemist on jällegi materiaalsete seadustega. Eestis on võimalik anda ka määrusi, mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus - riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused. Vabariigi Valitsus ja ministrid, KOV riigi ülesannete täitmiseks. - autonoomsed määrused. Halduse kandja autonoomia piirides (nt KOV, ülikoolid jne). 5) Käskkirjad käskkiri reguleerib internset õigust, kehtib teenistuslikes suhetes. Eesti õiguskord ei tee vahet internse (suunatud ametnikele) ja eksternse (suunatud kolmandatele isikutele) õiguse vahel. Kuid õigusnormi sisaldav käskkiri on teooria järgi õiguse allikas.
vastama). Üldisuse põhimõtet konkretiseeritakse praktikas valimistsensuste abil. Üldisuse põhimõttega on vastuolus ebaproportsionaalsed või diskrimineerivad valimistsensused nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse puhul. Teooria järgi peaksid valimistsensused olema sätestatud konstitutsioonis. Kui konstitutsioon tsensust ei sätesta, siis peab konstitutsioon sätestama seadusandjale selge volitusnormi valimistsensuste kehtestamiseks. Alati pole valimistsensuste kehtestamisel sellest reeglist kinni peetud ka demokraatlike riikide praktikas. Riigikogu valimisteks on valimistsensused kehtestatud §-des 57 ja 60 lg 2. RKVS seaduse § 2 määratleb üldise valimisõiguse hääleõiguse ja hääletamisest osavõtuõiguse kaudu ning seostab üldise valimisõiguse aktiivse valimisõigusega. N. Riigikogu valimisseadus § 2 Üldine valimisõigus
arvestuse alusel kolmel päeval nädalas kolm tundi ja ühel päeval kaks tundi. Igal juhul ei tohi tema igapäevane tööaeg ületada kehtestatud kolm tundi päevas. Tööaeg nädalas ei tohi minna üle 15 tunni. Kui tööandja lubab alaealisel töötada seaduses sätestatud piiranguid eirates, on töö- inspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tegemisele alustada tööandja suhtes väärteomenetlust ning kohaldada rahatrahvi (TLS § 115, § 121). 11. TLS § 43 lõige 6 annab volitusnormi haridustöötajate tööaja kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse määrusega. Määrus loetleb ametikohad, millel rakendatakse lühendatud tööaega ning näeb ette lühendatud tööaja ametikohtade kaupa. 12. Lisaks TLS-le tuleneb tööaja osas erisusi ka teistest seadustest. Näiteks laevapere liikmete tööaeg tuleneb mereteenistuse seadusest, sõidukijuhtide tööaeg liiklusseadusest, päästetöötajate tööaeg päästeteenistuse seadusest, tsiviilõhusõidukimeeskonnaliikmete
muutmine, koormiste määramine, toetuste andmise korra kehtestamine jne. (KOKS § 22). Juriidiliselt olemuselt on nimetatud määrused statuudid ja kuuluvad praeter legem määruste hulka. Kuid üksnes selle järgi, et neid määrusi annavad kohaliku omavalitsusüksuse organid, ei saa neid määratleda kui statuute, s.t. kui autonoomseid määrusi. Vallad ja linnad võivad täita peale nn. oma ülesannete ka kohustusi, mis on neile pandud seadusega. Kui seadusandja sätestab vastavas seaduses volitusnormi, millega annab kohalike omavalitsusüksuste organitele õiguse ja paneb peale kohustuse mingi küsimuse reguleerimiseks, siis sellisel juhul on tegemist määrusega, mis ei ole statuut. Nimetatud aktid kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ning nad peavad olema seega kooskõlas riigihalduse keskorganite aktidega. Statuutide ja tavaliste määruste dogmaatilise eristamise aluseks on autonoomia, see on õigus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu
muutmine, koormiste määramine, toetuste andmise korra kehtestamine jne. (KOKS § 22). Juriidiliselt olemuselt on nimetatud määrused statuudid ja kuuluvad praeter legem määruste hulka. Kuid üksnes selle järgi, et neid määrusi annavad kohaliku omavalitsusüksuse organid, ei saa neid määratleda kui statuute, s.t. kui autonoomseid määrusi. Vallad ja linnad võivad täita peale nn. oma ülesannete ka kohustusi, mis on neile pandud seadusega. Kui seadusandja sätestab vastavas seaduses volitusnormi, millega annab kohalike omavalitsusüksuste organitele õiguse ja paneb peale kohustuse mingi küsimuse reguleerimiseks, siis sellisel juhul on tegemist määrusega, mis ei ole statuut. Nimetatud aktid kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ning nad peavad olema seega kooskõlas riigihalduse keskorganite aktidega. Statuutide ja tavaliste määruste dogmaatilise eristamise aluseks on autonoomia, see on õigus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu
annaabi.ee 
