Riigikogu fraktsiooni esimehe aruande fraktsiooni tegevusest; · kuulab vajadusel ära erakonna ministrite aruanded nende tegevusest; · kuulab ära ja kinnitab erakonna majandusaasta aruande; · otsustab liikmemaksu suuruse ja selle tasumise korra; · otsustab erakonna ühinemise või tegevuse lõpetamise. Revisjonikomisjon: · revideerib Isamaaliidu ja tema struktuuriüksuste majandustegevust ning majandusarvestust; · teeb vajadusel volikogule või juhatusele ettepanekuid erakonna majandustegevuse ja majandusarvestuse korraldamiseks; · teeb vajadusel peasekretärile ettekirjutusi erakonna majandusarvestust puudutavates küsimustes; · esitab volikogule vähemalt üks kord aastas oma tegevusaruande. Isamaaliidu revisjonikomisjoni liikmed: Heli Jürgenson, Meelis Goldberg, Enn Peetre Aukohus: · arutab Isamaaliidu liikmete vahelisi erakondliku tegevusega seotud vaidlusi ja
Eelarve Kohalikud eelarved koosnevad eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest, mis liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatoritele. Kohaliku omavalitsuse eelarveaasta algab 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril ning eelarve peab vastu võtma hiljemalt kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest. Valla- või linnavalitsus koostab eelarve projekti omavalitsusüksuse arengukava arvestades ja esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Eelarve tulud ja kulud Tulud: 1. Antavad toetused 2. Maksud 3. Muud tegevuskulud Kulud: 4. Haridusasutused 5. Kultuuriasutused 6. Kommunikatsioon 7. Linna/valla hooldus 8. Majandus 9. Tervishoid Pilt valgamaa omavalitsustest Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel.Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Valla- või linnaeelarve. Eelarve projekti koostab omavalitsusüksuse arengukava arvestades valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus) ja esitab selle koos käesoleva paragrahvi 2.lõikes nimetatud lisadega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. · Igal isikul on vabadus ise otsustada, kuidas ta korraldab oma eelarvestuse, kuid riigi puhul on see protsess pandud paika seadusega: riigi tasemel sätestab seda Riigieelarve seadus (RES) ja kohaliku omavalitsuse tasemel: Valla ja linnaeelarve seadus (VLES). Vastavalt nimetatud seadustele on Eestis eelarveaastaks kalendriaasta.
Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, millel oma otsustusõigus puudub Maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, kelle määrab ametisse 5-a Vabariigi Valitsus Omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimustes otsustamise ja korraldamise õigus. Annab aru volikogule. Valla- või linnavolikogu esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel 3-ks aastaks rahva poolt, kandideerida saavad vaid EV kodanikud. Tähtsaim õigus ja kohustus : kohalik eelarve ja selle täitmise jälgimine. Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn, omavalitsussüsteem on ühetasandiline. Maakondi on 15 ja valdasi seisuga 2002a 241. Eelarve koosneb: üksikisiku tulumaks,maamaks,riigi toetus,kohalik maks, laenud,trahvid, teenused,laekumised omavalitsustelt.
senisest suuremad võimalused riigikorralduses kaasa rääkimist. Ma leian, et riigis ei peaks eristatama lihttöölisi ja riigiametnike. Kõiki inimesi riigis peaks võtma, kui lihtrahvast ja, et kõigil oleks samad võrdõiguslikud võimalused riigitegevuses kaada rääkida. Eesti riigikorraldust võiks samastada kohati Ateena riigikorraldusega, kus rahavas saab teha oma ettepanekuid, kuid samas mõnest küljest on sarnane ka Sparta riigikorraldusega, et lõplik sõna jääb volikogule, kelle rahvas on sinna valinud. Ateenas oli orjastamine keelatud. Kõik riigi kodanikud olid võrdsed. Kõigil oli ka võrdsed võimalused ja nad said esineda rahvakoosolekutel oma ettepanekutega. Spartas alistatud messeenlastest ja ka Lakoonika pärisrahvast said aga spartaatide maaorjad. Kuna siis ei pidanud spartaadid ise tööd tegema. Ma leian, et Ateena riigikord on praegu rohkem aksepteeritavam, kui Sparta riigikord.
liikmemaksud Rahalisi vahendeid kasutatakse põhikirjaliseks tegevuseks, eesmärkide saavutamiseks ja vara haldamiseks majandusaasta eelarve alusel EAKL ei ole riigi ees aruandekohustuslik ega allu riigiorganite kontrollile (va. erijuhud) EAKL ei vastuta liikme varaliste ja rahaliste kohustuste eest Lahkunud või väljaarvatud liikmel ei ole õigust EAKLi varale. Majandusaasta aruanne Majandusaasta lõppedes koostatakse aastaaruanne Juhatus esitab aruanded volikogule kuue kuu jooksul Aruannetele lisatakse revisjonikomisjoni või audiitori arvamus Aruande kinnitamise otsustab volikogu Aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed Lõppsätted EAKLi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kongress Tegevus lõpetatakse, kui keskliidu koosseisu on jäänud vähem kui viis liiget või erandjuhtudel Kongress valib likvideerimiskomisjoni, kes korraldab olemasolevate varade ja rahaliste vahendite kasutamise
· on riigikaitse kõrgeim juht · nimetab ja vabastab ametist valitsuse liikmeid · kuulutab välja või jätab välja kuulutamata seadusi · kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised · esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelistes suhetes KOHALIKU OMAVALITSUSE TOIMIMINE Valda juhib volikogu , linna juhib linnavolikogu. Volikogu paneb ametisse nii valla- või linnavalitsuse, kui selle juhi ( vallavanem , linnapea ). Valla-või linnavalitsus peab aru andma volikogule, mis valitakse iga 3 aasta tagant. Valimistele võivad kandideerida kohalikud, kes on elanud seal 5 aastat. KOHTU SKEEM I ASTE maa-, linna- ja halduskohtud apellatsioonikaebus II ASTE Ringkonnakohus kassatsioonikaebus III ASTE Riigikohus KOHALIKUD OMAVALITSUSED VALLAD JA LINNAD Peamised ülesanded : · korraldab : sotsiaalabi, vanurite hoolekannet, nootsootööd , veevarustust, kanalisatsiooni, teede korrashoidu, heakorda, ühistrantsporti jm
arvestab toimetulekutoetust, puudega isikule määratud toetusi ja teisi sotsiaaltoetusi, kogub toetuse taotlemiseks vajalikke dokumente, vormistab ja edastab tähtajaliselt toetuste väljamaksmise dokumendid jne. Ka Viljandi Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ülesanded puudutavad rohkem dokumentaalset tööd- sotsiaalregistri pidamise korraldamine sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras, valmistab ette materjalid volikogule, sotsiaalkomisjonile; valmistab ette materjalid kohtule esitamiseks ja vajadusel osalemine 2 kohtuistungil. Selgub, sotsiaaltöötaja tegeleb mitmete erinevate teenindusvaldkondade olukorra analüüsimiste, läbirääkimiste ja soovituste andmisel antud olukorra parandamiseks. Sotsiaaltöötaja täidab ka muid
1) eelarved kasvavad 2) võimaldab mittevajalikke tegevusi 3) muutuvad üha vähem ülevaatlikuks 4) valitsused kulutavad üha enam raha NULLMEETOD – igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest Puudused: 1) nõuab palju aega 2) kokkuhoid võib jääda saavutamata 33. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus 2017 I – III kvartal käib arutelu ning tehakse parandusi ja täiendatakse eelarvet IV kvartal – valla- või linnavalitsus esitab eelarve projekti valla (linna)volikogule hiljemalt 1.detsembriks, vastuvõtmine enne eelarveaastat 2018 Eelarve täitmine – tulude koondamine, kulude tegemine (kui eelarveaasta alguseks pole eelarvet vastu võetud, võib teha kulutusi kuni 1/12 eelmise aasta mahust) 2019 31.maiks esitab valitsus aruande volikogule allkirjastamiseks Bilanss Tulude ja kulude aruanne Reservfondi kasutamise aruanne 11
või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. töö korraldamiseks käskkirju; kirjutab alla valla- või linnavalitsuse Omavalitsusüksustel on õigus moodustada teiste määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi. Volikogu valitakse dokumentidele; esitab volikogule kinnitamiseks valla- või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, linnavalitsuse koosseisu; esitab volikogule ettepaneku valitsuse ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks on salajane. Volikogu pädevus: valla- või linnaeelarve valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme
1) korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla valla- või linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks valla- või linnavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse
kõige kõrgema võimuorgani poolt. Lähtuvalt sellest koostatakse eelnõu. Allasutuste kaupa mooduse puhul allüksused jt väiksemad üksused panevad paika enda eelarved, need koondatakse ja nendest kokku moodustatakse riigieelarve. Eestis kasutatakse esimest varianti. 53. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. Eelarveprojekti koostab linna- või vallavalitsus. 1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule. Lisad: 1)seletuskiri näitab ära eelmise aasta tegelike andmete, jooksva aasta andmete ja eelseisavaks aastaks kavandatud tulude ja kulude jaotuse; 2)andmed ületulevate ehituste ja ürituste kaupa koos kulude jaotusega eelarveaastale; 3)muud volikogu poolt ettenähtud andmed. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades koh OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende
Puudused: • eelarved kasvavad; • võimaldab mittevajalikke tegevusi; • muutuvad üha vähem ülevaatlikuks; • valitsused kulutavad üha enam raha Nullmeetod – igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest Puudused: • nõuab palju aega; • kokkuhoid võib jääda saavutamata 31. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. Esimene aasta: • III / IV kvartal – valla/linnavalitsus esitab eelarve projekti volikogule hiljemalt 1. detsembriks. Võetakse vastu enne eelarveaastat. Teine aasta: • Eelarve täitmine – tulude koondamine, kulude tegemine; kui eelarve vastu võtmata, tehakse kulusid 1/12 eelmise aasta mahust. Kolmas aasta • 31. maiks esitab KOV volikogule majandusaasta aruande allkirjastamiseks: 1) bilanss; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) laenud, laenugarantiid; 5) muud. Volikogu kinnitab hiljemalt 30. juuniks. 32. Kohalikud maksud, nende sisu.
52. Millised on riigieelarve paika panemise moodused? Kuidas on muutunud Eestis riigieelarvemaht perioodil 1995-2012? Tulud ja kulud on pidevalt suurenenud. Suuremaid muutuseid põhjustanud majandusolukord: buum ja masu. 53. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. *eelarve eelnõu koostamine, *vastuvõtmine, *eelarve täitmine, *muutmine, *aruande koostamine, *kinnitamise protsess. 1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOV arvamustega. Eelarveaastale järgneva aasta 1. juuniks koostab linna- või vallavalitsus eelarve täitmise aruande ja esitab selle volikogule. 54. Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu. *Müügimaks maksavad valla/linna alal kauplemisluba omavad FIEd ja juriidilised isikud; *Reklaamimaks ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt, reklaamidelt;
osa sulgemine. Loomapidamismaks - maksavad loomade, kelle pidamine valla või linna territooriumil on maksustatud, omanikud. Lõbustusmaks maksavad tasuliste meelelahutusürituste korraldajad Parkimistasu - kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil 56. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. 1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOV arvamustega. Eelarveaastale järgneva aasta 1. juuniks koostab linna- või vallavalitsus eelarve täitmise aruande ja esitab selle volikogule. 57. Maksebilansi olemus ja ülesehitus. Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi jooksul konkreetse riigi majandustehingud teiste riikidega. Residendi ja mitteresidendi vahelised tehingud. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta.
Samuti saab toetust riigieelarvest. Vallavanem vallavalitsuse juht, kes valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. ülesanded: kirjutab alla määrustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning juhatab vallavalitsuse istungit esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku vallavalitsuse koosseisu muutmiseks vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest Linnapea linnavalitsuse juht ülesanded: üldjuhtimine linna esindamine sisekontroll
koolide olemasolu. Kuna need algkoolid on andnud Vara haridusellu oma panuse siis tahan ka neile tähelepanu pöörata. 3.1. Haridusajalugu Koosal Koosa kooli asutamise tähtajaks peetakse 1785 aastat. Esialgu oli kool ühe komplektiline. Koolimajaks oli väike hoone kahe toa ja köögiga (õpetajale) ja ühe klassitoaga.1919 muudeti kool 4 klassiliseks. 1926/1927 avati 5 klass. 1927 tegi koolijuhatja valla volikogule ettepaneku moodutsada ka 6 klass, otsus tuli eitav. Peale kolmandat ettepanekut avati 1927/1928 õppeaastal Koosa kool 6 klassilisena, kus 3 õpetajat andsid teadmisi 99 õpilasele. 1944 nimetati kool Koosa Mittetäielikuks Keskkooliks. 1962/1963 töötas kool kaheksa klassilisena ning 1963 aastal muudeti kool algkooliks. 1995 aastal õppis Koosa koolis veel 75 õpilast. Aastal 2000 suleti kool ning lapsed asusid õppima kas Juhan Liivi nim. Altsikivi Keskkooli või Vara Põhikooli
(enamus kuludest) Arvestuslik kulu võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu) Ülekantav kulu võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (investeeringud) 28.Riigieelarve menetluse protsess. Etapid: *eelarve eelnõu koostamine, *vastuvõtmine, *eelarve täitmine, *muutmine, *aruande koostamine, *kinnitamise protsess 29.Eelarve täitmise protsess(kes korraldab,kuidas korraldab). Koostab KOV ning esitab selle volikogule kinnitamiseks: *Bilanss *Tulude ja kulude aruanne *Reservfondi kasutamise aruanne *Muud volikogu poolt ettenähtud andmed 30.Eelarve koostamise meetodid:nende eelised ja puudused. Statistiline meetod iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal(eelarved kasvavad,võimaldab mittevajalikke tegevusi) Nullmeetod igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest(nõuab
vähendamiseks maa- või linna peasanitaararstile ja tööinspektorile. /13/ Mõõtmise andmeid tuleb tööandjal säilitada 45 aastat ning neid kui algdokumente kasutatakse kutsehaiguste diagnoosimisel ja soodustingimustel vanaduspensioni arvestamisel. /13/ 11 Tervisekahjulike töötingimuste esinemisel teevad peasanitaararst ja tööinspektor ühise ettepaneku linna või maa volikogule, kes määrab tööandaja poolt kohaliku haigekassa arvele tasumisele kuuluva ravikindlustusmakse. Määratud ravikindlustusmakset võib maa- või linnavolikogu edasiselt (peasanitaararsti ja tööinspektori ettepaneku alusel) suurendada 3% võrra kui olukord ettevõttes ei parane või tööandja ei täida temale kehtestatud nõudeid. Täiendava ravikindlustusmakse määramine ei välista tervisekaitsetalituse arstide ja
vähendamiseks maa- või linna peasanitaararstile ja tööinspektorile. /13/ 11 Mõõtmise andmeid tuleb tööandjal säilitada 45 aastat ning neid kui algdokumente kasutatakse kutsehaiguste diagnoosimisel ja soodustingimustel vanaduspensioni arvestamisel. /13/ Tervisekahjulike töötingimuste esinemisel teevad peasanitaararst ja tööinspektor ühise ettepaneku linna või maa volikogule, kes määrab tööandaja poolt kohaliku haigekassa arvele tasumisele kuuluva ravikindlustusmakse. Määratud ravikindlustusmakset võib maa- või linnavolikogu edasiselt (peasanitaararsti ja tööinspektori ettepaneku alusel) suurendada 3% võrra kui olukord ettevõttes ei parane või tööandja ei täida temale kehtestatud nõudeid. Täiendava ravikindlustusmakse määramine ei välista tervisekaitsetalituse arstide ja
mõttega. Vahetu kaitse (PSJKS § 7; EKOH art. 11): volikogul on õigus esitada Riigikohtule taotlus tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus PS-s vastuolus olevaks, või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus KOV-i põhiseaduslike tagatistega. NB! PSJKS § 7 ei anna KOV volikogule õigust esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (vt RKPJK o 21.02.03 nr. 3-4-1-2-03. RT III 2003, 6, 59) PSJKS § 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus - KOV volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks
Eelarve peab olea vastu võetud 1. aprilliks. Osa üksikisiku tulumaksust, riigitoetus, fondid-projektid, kohalikud maksud (Viljandis teede- tänavate sulgemismaks, reklaamimaks), annetused, vara müük, trahvid VOLIKOGU PÄDEVUS Eelarve kinnitamine, laenu võtmine, arengukava kinnitamine, kohalike maksude kehtestamine, linnapea või vallavanema valimine, umbusaldamised, esindaja valimine presidendi valimiskogusse VALITSUSE ÜLESANDED Omavalitsuse igapäevase elu korraldamine, volikogule materjalide ettevalmistamine, omavalitsuse esindamine, määruste ettevalmistamine. KOHUS JA KOHTUMENETLUSED Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maakohtud arutavad kriminaal- ja tsiviilasju. Esimese astme kohtud on ka halduskohtud (Tartu, Tallinn) Ringkonnakohus (3- Tallinn, Tartu, Jõhvi) Riigikohus asub Tartus. 3 kolleegiumi tsiviil, haldus ja kriminaal. Riigikohus tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega. KOHTUPIDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Kohtunikud peavad kandma talaari
kõige kõrgema võimuorgani poolt. Lähtuvalt sellest koostatakse eelnõu. Allasutuste kaupa mooduse puhul allüksused jt. väiksemad üksused panevad paika enda eelarved, need koondatakse ja nendest kokku moodustatakse riigieelarve. Eestis kasutatakse esimest varianti. 53.Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. Eelarveprojekti koostab linna- või vallavalitsus. 1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOH OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras. 54.Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu. Loomapidamismaks - Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud. Kuigi KoMS ei
· osavalla või linnaosa moodustamine jne. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. Määrused sisaldavad üldkohustuslikke ettekirjutusi, otsuseid tehakse üksikküsimustes. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu valitud linnapea või vallavanem moodustab valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Omavalitsuse täidesaatvaks organiks on valla või linnavalitsus, kes: · valmistab ette volikogus arutamisele tulevad küsimused; · lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimused; · esindab valda või linna kohtus. Valla või linnavalitsused annavad välja määrusi ja korraldusi. Valla või linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks moodustab volikogu revisjonikomisjoni. Enamik volikogu
kohandatud mandaadid). - Nende reeglite eesmärk on luua künnise ületanud erakon-dade vahel nii õiglane mandaatide jaotus kui võimalik. Taani- jaotatud regioonideks ja kommuunideks; riigi autonoomsed osad on Fääri saared ja Gröönimaa KOV seadus fikseerib, et kohalikke küsimusi otsustab kohalik volikogu- peab korraga juhtima kogu kohaliku võimu korraldust ja vastutama selle eest. Kohalik volikogu võib nõuda, et iga küsimus esitataks arutamiseks volikogule. Samamoodi on maakonnavolikogu kõrgeimaks organiks maakonnas. Iga volikogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes on ka meer ja finantskomisjoni esimees. Meer on ka kohaliku administratsiooni juht ning peab sellena tagama, et kohaliku volikogu otsused viiakse täide. Volikogul on õigus oma ülesandeid (mitte kõiki) delegeerida komisjonile ja administratsioonile. Seadus nõuab finantskomisjoni ja vähemalt ühe alalise komisjoni moodustamist. Kohalik volikogu
Allasutuste kaupa mooduse puhul allüksused jt. väiksemad üksused panevad paika enda eelarved, need koondatakse ja nendest kokku moodustatakse riigieelarve. Eestis kasutatakse esimest varianti. 48.Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. Eelarveprojekti koostab linna- või vallavalitsus. 1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOH OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras. 49.Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu.
7. Annetused 8. Teenused 9. Vara müük 10. Maamaks 11. Teistelt omavalitsustelt Kohaliku volikogu pädevus (27 liiget) 1. Eelarve kinnitamine 2. Arengukava kinnitamine 3. Kohalike maksude kehtestamine 4. Linnapea või Vallavanema valimine 5. Volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 6. Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine 7. Valitud isikute umbusaldamine 8. Presidendi valimiskogusse esindajate valimine Valitsuse pädevus 1. Volikogule eelnõude ettevalmistamine 2. Omavalitsuse igapäevase elu korraldamine 3. Linna või valla esindamine Valitsemise struktuur rahvas VOLIKOGU (4a) Komisjon koh. esimees Rev, eelarve LINNAVALITSUS Komisjonid linnapea
Pädevus: valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks. Istungid on avalikud. Valitud linnapea või vallavanem moodustab valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; esindab valda või linna kohtus. Valitsuse tegevuse kontroll teoseb revisjonikomisjon. Valitsuse istungid on tavaliselt kinnised. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib umbusalduse avaldada volikogu esimehele, vallavanemale või linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või komisjoni esimehele. Omavalitsuste liidud
Kohtu esimees (kohtumaja juht). Kohtudirektor. Rahvakohtunik- Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab maakohtu esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette. Kui rahvakohtuniku volitused lõpevad kohtumenetluse ajal, jätkab ta oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni selles kohtus. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
kõige kõrgema võimuorgani poolt. Lähtuvalt sellest koostatakse eelnõu. Allasutuste kaupa mooduse puhul allüksused jt. väiksemad üksused panevad paika enda eelarved, need koondatakse ja nendest kokku moodustatakse riigieelarve. Eestis kasutatakse esimest varianti. 48. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus Vähemalt 1 kuu enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOH OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras. 49. Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud. Kuigi KoMS ei piira, milliste loomade
Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Eelarve moodustub koormistest, maksudest .Koosneb tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 7. Mis kuulub kohaliku volikogu ainupädevusse? Kas kohalik omavalitsus võib laenu anda? Milles seisneb võimude lahusus kohalikus omavalitsuses? Kas kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad inimestel on õigus esitada volikogule eelnõu? Kohaliku volikogu ainupädevusse kuuluvad järgmised küsimused: 1. valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3. valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4. koormiste määramine; 5
piiramise üldine ja põhimõtteline otsustamine riigi kui seadusandja kompetentsi. Riigi kohustuseks on tagada eelkõige normiloome ja riikliku järelevalve kaudu kolmandate isikute põhiõiguste kaitse. 118. Kuidas kohalik omavalitsus teostub? Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. KOV juhtimine on 2-tasandiline. Volikogule lisaks eksisteerib valitsus. Volikogu langetab kõik tähtsamad otsused ja määrab kindlaks OV-üksuse haldamise põhimõtted. Valitakse 4 aastaks. 30
Seega, KOV juhtimine toimub kahetasandiliselt. Volikogu määrab omavalitsusüksuse haldamise põhimõtted ning tema pädevuses on kõige tähtsamate kohaliku elu küsimuste otsustamine. Volikogu valitakse neljaks aastaks, v.a. juhul, kui toimuvad erakorralised valimised. Volikogu ei ole parlament, vaid tegemist on haldusorganiga. Volikogu liikmele ei laiene immuniteet ega indemniteet. Kuid kuna volikogule laieneb esindusdemokraatia põhimõte, kehtib volikogu liikmele vaba mandaadi põhimõte. 14.5. KOV õigusaktid Kohaliku omavalitsuse õigusaktid (Põhiseadus § 139) - Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide 3 RKPJo 21.11.1994 nr III-4/A-11/94.
Riiklike küsimuste lahendamise kohustust saab KOV panna ainult seadustega v kokkuleppel.Kui kokkuleppega-leitakse kokku ka rahastamise küsimuses-riigieelarvest. Kui KOV täidab riiklikke ül siis peaks riigi ja KOV vahelised eriarvamuse dlahendama haldusmenetluses . Institutsiooniline garantii-Tagab KOV eksistensi. Neilt ei tohi ära võtta kohalike küsimuste lahendamise pädevust. KOV juhtimine on kahetasandiline.Lisaks volikogule eksisteerib tegevjuhtimise tasandil valitsus. Volikogu määrab kindlaks omavalitsusüksuse haldamise põhimõtted ja langetab kõige tähtsamad otsused. Valitsus määratakse volikogu poolt nign temal on täidesaatvad ül. Volikogu valitakse 4.a Erakorralise dvalimise dvõivad toimuda tihedamini. Valimised peavad olema ühetaolised, mis nõuab kõikidele häältele ühe kaalu andmist. Hääle ja kandideerimisõigus on lisaks eesti kodanikele ka EU kodanikel . Hääleõigus
küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 65. Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega
riigisekretär (jt organid). Otsus Üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi –vaidlusi ja kaebusi. Otsusega reguleerib administratsioon vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel ning temaga teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. Lisaks veel lahendatakse otsusega teenistuslikke distsiplinaarküsimusi. Kaebuse võib otsuse peale esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse. Otsuse peale kaebamised jagunevad kaheks: ● Vaie – kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastu võtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. ● Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule). Alluvad halduskohtu kontrollile. Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks.
otsus - üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi vaidlusi ja kaebusi. o reguleerib ta vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel o temaga teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. o Lahendatakse teenistuslikke distsiplinaarküsimusi - Kaebuse otsuse peale võib esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse. - Vaie kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. - Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule). §6 HALDUSLEPING Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele
2. Otsus üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi vaidlusi ja kaebusi. reguleerib ta vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel temaga teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. Lahendatakse teenistuslikke distsiplinaarküsimusi Kaebuse otsuse peale võib esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse. Vaie kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule). Alluvad halduskohtu kontrollile. Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks. Haldusakti mõiste: formaalne vs. materiaalne määratlus
otsus - üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi vaidlusi ja kaebusi. o reguleerib ta vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel o temaga teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. o Lahendatakse teenistuslikke distsiplinaarküsimusi - Kaebuse otsuse peale võib esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse. - Vaie kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. - Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule). §6 HALDUSLEPING Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena
Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud ametnikud) arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. See õigus kuulub näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikele, politseiametnikele, kaitseväeametnikele, piirivalveametnikele, tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne
Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud ametnikud) arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. See õigus kuulub näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikele, politseiametnikele, kaitseväeametnikele, piirivalveametnikele, tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne
Otsusega lahendab administratsioon vaidlusi ja kaebusi. Vastavalt avaldustele vastamise seadusele on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud neile adresseeritud märgukirjad ja avaldused registreerima ning neile kirjalikult vastama. Kui avaldaja ei ole nõus tema poolt esitatud märgukirja või avalduse põhjal tehtud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale riigiorganile või kohtusse, omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse. Halduskaebuseks nimetatakse teoorias vaiet, mis esitatakse vaidlust tekitanud õigusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. Haldusvaie aga on vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule). Otsustega lahendatakse ka teenistuslikke distsiplinaarküsimusi ning haldusõiguserikkumise asju.
kokku kutsuma valimiskogu. Otsus valimiskogu kokkukutsumise kohta tuleb teha hiljemalt järgmisel päeval pärast kolmandat hääletusvooru Rkogus. Sama otsusega tuleb teha teatavaks valimiskogu istungi aeg ja koht. Enne valimiskogu kokkukutsumist tuleb ära kuulata Vabariigi Valimiskomisjoni arvamus. Peale selle peab Vabariigi Valimiskomisjon pärast kolmandat hääletusvooru Riigikogus saatma igale kohaliku omavalitsuse volikogule teatise tema esindajate arvu kohta valimiskogus. Valimiskogu koosneb kõigist Riigikogu liikmetest ja kõigi kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Volikogu esindaja valimiskogus peab olema sama volikogu liige ja Eesti kodakondsusega (Eesti kodakondsusse kuulumine pole kohaliku omavalitsuse volikokku kuulumise tingimus, erinevalt valimiskogust). Volikogu esindajate arv igast kohaliku omavalitsuse üksusest on valimisseadusega seatud
jõudude vahel valitseb mingi patiseis. Kohalikul tasandil võib olla volikogul (esinduskogul) ning valitsusel oma juht, kuid Euroopas on bürgermeister või kommuunivanem tihti nii ühe kui teise esimees. Mitmetes riikides, eriti kus bürgermeister on ka riigi esindajaks kohapeal, on tal kaalukas sõna ütelda valdkondades, mis ei kuulu muidu omavalitsuse pädevusse. Toimkonnad/komiteed on samuti väga erineva pädevusega - alates volikogule, valitsusele või linnapeale probleemide ettevalmistajast kuni vastavat valdkonda iseseisvalt korraldava organini. TEEMA 9. AVALIK TEENISTUS § 1. AVALIK TEENISTUS: PÕHIMÕISTEIDRiigiteenistus - geneesist Iga suure tööjaotusega inimühiskonna ajaloos on kaasnenud: 1) vastava valdkonna eraldumine iseseisvaks tootmis- või mittetootmissfääri tegevusalaks ning elatusallikaks
Sp oluline, et vahistamisalused ja põhjendatud kuriteokahtlus ka sisuliselt saaksid 1.astme kohtus üle kontrollitud, kui vahistamise üle otsustatakse. Mida oleks võimalik proksil välja tuua? Kui palju volikogu liikmeid, kes tegelevad riigihangete läbiviimisega? Kas liikmestaatus on asi, mille kadumine muudaks tal kuritegude toimepanemise keeruliseks või sootuks võimatuks? Volikogu liikmed võtavad vastu eelarve, selle esitab neile valitsus. Koostab eelarveprojekti ja esitab volikogule kinnitamiseks. Oleneb, kui parteistunud ja ühtsena KOVi näevad, võib kinnitamise protsess formaalsem või sisulisem. Kui kinnitatud, siis järgmine aasta hakkab ellu viima valitsus jälle. Näeb, et x tuhat euri teeehitamiseks ette nähtud. Siis mõtlevad et teevat hanke, kuulutavad välja, esitavad tingimused ja asukoha jms. Maksumus x tuhat (eelarve) 10%. Sest max ei ole mõistlik panna, eelarve läheb äkki lõhki. Tulevad pakkumised, siis nende hindamine. Seda teeb valitsus
annaabi.ee 
