Riigikorraldus Ateena ja Sparta näitel (0)

Riigikorraldus Ateena ja Sparta näitel.

Võtame aluseks Sparta ja Ateena riigikorraduse ja võrdleme seda Eesti omaga . Arutleme ka, mis oli head ja mis halvad küljed Ateena ja Sparta riigikorralduses. Arutleme ka seda, millele pööras rohkem tähelepanu Sparta riik ja millele Ateena riik. Ja samas, kuidas said riigid sellest kasu, et nad just sellist tegevist pooldasid rohkem.
Spartas riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, järelikult ei valitsenud Sparta riiki ainuvalitseja.. Ateenas kuulus võim atistrokraatia hulgast pärinevatele riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees , poeet ja seadusekandja vähendas mõnel määral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigikorralduses kaasa rääkimist. Ma leian, et riigis ei peaks eristatama lihttöölisi ja riigiametnike. Kõiki inimesi riigis peaks võtma, kui lihtrahvast ja, et kõigil oleks samad võrdõiguslikud võimalused riigitegevuses kaada rääkida. Eesti riigikorraldust võiks samastada kohati Ateena riigikorraldusega, kus rahavas saab teha oma ettepanekuid , kuid samas mõnest küljest on sarnane ka Sparta riigikorraldusega, et lõplik sõna jääb volikogule, kelle rahvas on sinna valinud.
Ateenas oli orjastamine keelatud. Kõik riigi kodanikud olid võrdsed. Kõigil oli ka võrdsed võimalused ja nad said esineda rahvakoosolekutel oma ettepanekutega. Spartas alistatud messeenlastest ja ka Lakoonika pärisrahvast said aga spartaatide maaorjad. Kuna siis ei pidanud spartaadid ise tööd tegema. Ma leian, et Ateena riigikord on praegu rohkem aksepteeritavam, kui Sparta riigikord.
Kahele päritava võimuga kuningale Spartas allus veel sõjavagi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümmnendast eluaastast loeti nad täisväärtuslikesk sõjameesteks ja kolmekümmneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Seega oli Sparta sõjaväekorraldus hästi arenenud, kuna juba 7aastased poisid läksid nö. sõjakooli õppima. Spartalased tugevndasid juba varajasest ajast sõjalist külge, sest Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad. Ateenas polnud võõramaalastel õigust maad osta. Võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitööga ja kaubandusega. Nad pidid riigile regulaarselt makse maksma, vajadusel ka Ateena sõjaväes teenima . Eesti sarnaneb Ateenale, riigile maksu maksmise poolest, kuid seda ei tee ainult võõramaalased, vaid kõik Eestis elavad kodanikud, kes ametlikult töötavad. Eestis ei panda poisse sõjaväkke 7 aastaselt, vaid lastakse neil ära lõpetada kool, sest haridusele pannakse tänapäeval põhirõhk.
Riigi huvid olid Spartas kõige tähtsamal kohal ja kodanike õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Sellega tagati ka küllaltki suure sisemise stabiilsuse peale sõjalise üleoleku. Ateenas kodanikud otsustasid nii, et oleks hea riigile, majandusele ja ka rahvale. Ateenas ei surutud maha kodanike õigusi ja ei toodud individuaalsust selle nimel ohvrik, vaid leiti kompromiss.
Ma leian, et Ateena riigikord sarnaneb rohkem tänepäeva Eesti riigikorrale ja Ateenas on rahva otsustada, kuidas on riigile kõige parem tegutseda. Samas ka millised on kõige soodsamad tingimused. Ateenas pöörati rohkem rõhku haridusele ja selle omandamisele, kui Spartas. Spartalased treenisid juba 7 aastaseid poisse sõjameesteks, et Sparta riiki vajadusel kaitsta.