KOVkohalik omavalitsus
Klaudia Sarah Kaar
9.a
Ülesanded
Kogukonna elu juhtimine
Vastutavad raamatukogude , kultuurimajade jt kultuuriga seotud asutuste eest
Korraldab sotsiaalabi ja –teenuseid
Organiseerib ühistransporti
Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust
Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist
Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist
Töökorraldus
TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad
volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees
korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed
asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on
ka komisjonid . Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised . Igal
omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon,
mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust.
Ülesehitus
Eesti omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. See tähendab, et vallal ja linnal on
valitud esindusorgan -volikogu-ja oma eelarve. Volikogu esindab piirkonna elanike
huve, teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab eelarve jne. Üks tähtsamateks
volikogu ülesandeks on linnapea/ vallavanema valimine.
Eelarve
Kohalikud eelarved koosnevad eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest ja
finantseerimistehingutest, mis liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt
kehtestatud eelarveklassifikaatoritele.
Kohaliku omavalitsuse eelarveaasta algab 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril ning
eelarve peab vastu võtma hiljemalt kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest.
Valla- või linnavalitsus koostab eelarve projekti omavalitsusüksuse arengukava
arvestades ja esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.
Eelarve tulud ja kulud
Tulud:
1.
Antavad toetused
2.
Maksud
3.
Muud tegevuskulud
Kulud:
4.
Haridusasutused
5.
Kultuuriasutused
6.
Kommunikatsioon
7.
Linna/valla hooldus
8.
Majandus
9.
Tervishoid
Pilt valgamaa omavalitsustest
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lisanna Kaar
Õppematerjali autor
valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab pitsatit.Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ametisse ja vabastab ametist maavanem.KOKS - Kohalik ettenähtud alustel ja ulatuses, mida juhib peadirektor, kelle omavalitsus on omavalitsusüksuse - valla või linna - nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ettepanekul. Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes
....................................................................................17 IV PEATÜKK. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED..............................18 4.1. Hääletamis- ja kandideerimisõigus................................................................... 18 4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused.................................19 V PEATÜKK. PROBLEEMID KOHALIKUS OMAVALITSUSES......................... 20 VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS.......................... 21 Kokkuvõte....................................................................................................................22 Kasutatud kirjandus......................................................................................................23 2 Sissejuhatus
2) Loomulik iive on positiivne. 3) Tootlikkus moodustab 73% Euroopa Liidu keskmisest. 4) 20-64 aastaste vanusegrupis on tööhõive 72%. 5) Noorte koolist väljalangevus on oluliselt vähenenud, põhihariduse või madalama haridustasemega mitte-õppivate noorte osakaal (18-24 aastased) ei ületa 11%. 6) Tervena elatud eluiga on meestel vähemalt 57 ja naistel vähemalt 62 eluaastat. 7) Kasvuhoonegaaside heitkogused on 2010. aasta tasemel (või alla 20 miljoni tonni aastas). Kohalik omavalitsus Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993
Kohalikud omavalitsused Kristel Laurits Kohalik omavalitsus ehk KOV · Kohaliku omavalitsuse piirid määrab riigi territooriumi haldusjaotus. · Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda. (Tartus on 22 omavalitsusüksust) · KOV üksused on vallad ja linnad. (PS §155) · KOV teostab võimu: · demokraatlikult moodustatud esindus ja võimuorganite kaudu, · kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. KOV ülesanded · Kohalikud omavalitsused (KOV) elamu ja kommunaalmajandust,
Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidmaist Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused. Volikogu valib rahvas iga nelja aasta järel. Üks volikogu üesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohalikku täitevvõimu – linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. Selleks et oma valitsemiskohustusi täita, vajab omavalitsus taha. Kõik planeeritavad tulud ja kulud kajastuvad linna/valla eelarves, mille võtab vastu volikogu. Eelarve koostamise lähtekohaks on aga linna/valla arengukava – mitmeaastane plaan sellest, mis suunas ja kuidas kohalikku elu edasi viia. Nagu riigieelarvesse, laekub ka kohalikku eelarvesse raha peamiselt maksudest. Suur osa tuludest tuleb omavalitsuse elanikeks registreeritud inimeste tulumaksust, millest osa jääb kohalikku eelarvesse (suurem osa läheb Eesti riigieelarvesse).
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
1. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused. Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu, kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse
· Eestis omavalitsustel suur võim, kuid sõltuvad tugevasti valitsuse poolt eraldatavast rahast · Tänapäeval propageeritakse võrgustikukoostööd ja koostöösuhteid väljenduseks komiteede ja nõukodade loomine, et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd o Regionaalarengut tähtsustatakse ka eurointergratsioonis Regioonide Komitee Euroopa Liidu lähimuspõhimõte nõuab, et poliitilised probleemid lahendataks inimesele võimalikult lähedal Kohalik omavalitsus teostab võimu: · demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu · kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel KOV korraldab: · sotsiaalabi ja -teenuseid, · heakorda ja jäätmehooldust, · vanurite hoolekannet, · territoriaalplaneerimist, · noorsootööd, · valla- või linnasisest ühistransporti,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid