Demokraatia (0)

Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist “ demos ” – rahvas ja “ kratos ” – võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste institutsioonide kaudu.
Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast . Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust.
Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta.
Tänapäeval on igapäevaelus suur võim sellisel nähtusel nagu meedia. Ideaalis on meedia ülesandeks inimeste teavitamine ühiskondlikest ja riiklikest probleemidest, nende lahendamisest ja valitsuse tegevussuundadest. Viimasel ajal on Lääne ühiskonnas ilmnenud üks teine tendents – meedia kujundab arvamusi . Juba praegu räägitakse meedia võimust. Olukorra teeb keeruliseks see, et meedia puhul pole tegu riikliku institutsiooniga, vaid laialivalguva nähtusega, millel peaks olema teatud eneseregulatsioon, mida võib aga pärssida eesmärk teenida raha. Ka poliitilised institutsioonid võivad teatud hetkel hakata teenima meedia huve, kuna viimane on oluline vahendaja valitsusorganite ja rahva vahelises suhtlemises.
Meedia peab arvesse võtma ühiskondlikku arvamust. Ajakirjandus peab toetuma faktidele ega tohi minna vastuollu heade tavadega st inimeste moraaliarusaamadega.
Ajakirjandus on meie ühiskonnas tegelikult küllaltki uus nähtus, Eestisse jõudis see 19. sajandi teisel poolel. Viimaste aastate jooksul on toimunud omamoodi infoplahvatus , milles on suur osa interneti levikul. Samas on ajakirjandus sedavõrd noor, et moraalsed väärtushinnangud on väljakujunemata. Seetõttu kirjutatakse sageli kõike, mis “müüb”. Kuid väärtushinnangute kujundajaiks peavad olema lugejad. Seetõttu peegeldab meedia sisu sageli ühiskonna küpsusastet.
Tänapäeva tingimustes on infotehnoloogia areng teinud selle variandi taaskord võimalikuks. Täna Otsustan Mina Internetiportaali näol on Eestis tekkinud juba võimalus ise seaduseelnõusid algatada (see on kindlasti palju lihtsam kui senine paberile allkirjade kogumisega variant), sellele peaks loogiliselt järgnema võimalus ka kõiki seadusi rahvahääletusele panna. Minule tundub see ainukese mõistliku lahenduseda ID-kaardi ja digitaalallkirja kasutamiseks. Siinkohal ei pea ma silmas vist ka praegu eksisteerivat (või plaanitavat) võimalust rahvahääletustest või valimistest Interneti teel osa võtta, vaid hoopis kõigi seaduste rahvahääletusele panekut ja mingilaadsete elektrooniliste hääletuspunktide sisse seadmist yle vabariigi.
ISAMAALIIT
Erakond Isamaaliit on rahvuskeskne, kristlik-demokraatlikele ja alalhoidlikele põhi-mõtetele tuginev erakond, mille tegevuse eesmärgiks on Eesti Vabariigi ülesehitamine ja arendamine demokraatliku rahvusriigina. Isamaaliit on moodustatud 20. augustil 1988. aastal asutatud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja 12. novembril 1992. aastal asutatud Rahvusliku Koonderakonna "Isamaa" ühinemisel 2. detsembril 1995. aastal.
Isamaaliit loodi 2. detsembril 1995 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Rahvusliku Koonderakonna "Isamaa" ametliku ühinemise teel, aga tema lätted ulatuvad aega, kui meie maal valitses veel võõras võim.
Paljud nimetatud kahe partei liikmetest olid juba varem töötanud koos kodanike komiteede liikumises ja Eesti Kongressis. Ühinemine oli Eesti iseseisvuse eest võitlemisel tehtud koostöö loogiline kulminatsioon .
Esimees: Tõnis Lukas
Isamaaliidu aseesimeesteks kinnitati 15. mail 2005 Narvas toimunud erakonna volikogus Kaia Iva ja Andres Herkel
Isamaaliidu juhatus
Juhatus juhib erakonna tegevust suurkogude ja volikogude vahelisel ajal. Juhatus peab oma tegevuses lähtuma suurkogu ja volikogu otsustest.
Juhatusse kuulvad suurkogu poolt valitud esimees ja 14 liiget.
Isamaaliidu volikogu
Volikogu on Isamaaliidu kõrgeim esinduskogu suurkogude vahelisel ajal.
Volikogu koosneb Isamaaliidu juhatuse liikmetest ja iga piirkonna kahest esindajast, kellest üks on piirkonna esimees ja teine on valitud piirkonna üldkogu poolt.
Isamaaliidu suurkogu
Suurkogu on Isamaaliidu kõrgeim esinduskogu.
Suurkogu: 

• võtab vastu põhikirja ja teeb selles muudatusi; 
  
• võtab vastu programmi ja teeb selles muudatusi; 
  
• otsustab Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise erakonna poolt; 
  
• otsustab erakonna tegevuse põhiküsimusi; 
  
• valib erakonna liikmete hulgast erakonna esimehe;
  
• valib erakonna liikmete hulgast erakonna juhatuse 14 liiget ja 5 asendusliiget;
  
• kuulab ära erakonna esimehe aruande juhatuse tegevusest ja erakonna Riigikogu fraktsiooni esimehe aruande fraktsiooni tegevusest;
  
• kuulab vajadusel ära erakonna ministrite aruanded nende tegevusest;
  
• kuulab ära ja kinnitab erakonna majandusaasta aruande;
  
• otsustab liikmemaksu suuruse ja selle tasumise korra;
  
• otsustab erakonna ühinemise või tegevuse lõpetamise.
  

Revisjonikomisjon:

• revideerib Isamaaliidu ja tema struktuuriüksuste majandustegevust ning majandusarvestust;
  
• teeb vajadusel volikogule või juhatusele ettepanekuid erakonna majandustegevuse ja majandusarvestuse korraldamiseks;
  
• teeb vajadusel peasekretärile ettekirjutusi erakonna majandusarvestust puudutavates küsimustes; 
  
• esitab volikogule vähemalt üks kord aastas oma tegevusaruande .
  

Isamaaliidu revisjonikomisjoni liikmed:
Heli Jürgenson, Meelis Goldberg, Enn Peetre 
Aukohus:

• arutab Isamaaliidu liikmete vahelisi erakondliku tegevusega seotud vaidlusi ja langetab neis küsimustes vaidlejatele kohustuslikke otsuseid;
  
• arutab erakonna organite (välja arvatud suurkogu ja volikogu) tegevuse kohta esitatud avaldusi , hinnates erakonna organite tegevuse kooskõla põhikirja ja programmiga ning suurkogu ja volikogu otsustega; 
  
• esitab vähemalt üks kord aastas volikogule ülevaate oma tegevusest; 
  
• arutab Isamaaliidu liikmete poolt esitatud edasikaebusi erakonnast väljaheitmise kohta ning langetab neis küsimustes lõplikke otsuseid.
  

Isamaaliidu aukohtu liikmed
Tiit Sinissaar, Arvo Vallikivi , Allan Lahi , Lia Murs, Urmas Viilma
Kasutatud kirjandus: www.isamaaliit.ee