kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: 1. volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2. valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid 1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks
omavalitsusena mõistetakse üksnes valla- või linnavalitsust. Halvimal juhul isegi üksnes vallavanemat või linnapead. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ning kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel valitud volikogu või esinduskogu liikmed. Antud volikogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalusi pöörduda esinduskogu poole, kasutada rahvahääletusi ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. 1 Riik ja kohalik omavalitsus on omavahel territoriaalses seoses, kuna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse
omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Omavalitsusorganid 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Küsimus: üld- ja üksikakti vahe? 3 16.03.2010 Arengukava
fraktsioonil,Riigikogu komisjonil,Vabariigi Valitsusel,Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument Seadus on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite kogum ehk õigusakt. Näiteks lastekaitseseadus|Kõigil rahvastel on enesemääramise õigus
Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid. Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised. Igal omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. See tähendab, et vallal ja linnal on valitud esindusorgan-volikogu-ja oma eelarve. Volikogu esindab piirkonna elanike huve, teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab eelarve jne. Üks tähtsamateks volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine. Eelarve
Seadused otsused. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, Tõlgendamise ulatuses järgi: sõnasõnaline ehk advekaatne, riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. kitsendav või laiendav. Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on ofitsiaalne, normatiivne; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist
mittetulundusühingutes. · Otsustab üld ja detailplaneeringud. Valla või linnavalitsuse pädevus · Valmistab ette volikogus arutlusele tulevaid küsimusi. · Lahendab ja korraldab kohaliku eluga seotud küsimusi. · Korraldab KOV ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu. § 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised,
Määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määrusi saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega vastavas seaduses peab olema vastav volitusnorm, millega antakse haldusorganile õigus määrust anda. On kaks volituse liiki: üldvolitus(põhiseaduses sätestatud kestev volitus) ja erivolitus(ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrust on õigus anda Vabariigi valitsusel, ministril, kohaliku omavalitsuse volikogul, Eesti Panga presidendil. Määrusandlusmahu järgi võib eristada 3 liiki määrusi: 1) intra legem määrused on halduse aktid, millega on administratsiooni volitatud täitma ja ellu viima seadust. Selline määrus konkretiseerib neid norme, mis sisaldavad rakendatavas seaduses. Intra legem määruses ei tohi olla ühtegi normi, mis ei ole kooskõlas rakendatava seadusega.
üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: * volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel * valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 7. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid: * Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. * Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. * Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Seadus Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Täidesaatva Ajalooline ehk geneetiline – uuritakse seadused eesmärke selle riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, vastuvõtmise ajal. Teleoloogiline ehk eesmärgipärane – lähtub riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. õigusakti eesmärgist või ülesandest kehtivas õiguskorras. Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda käitumises. Õigusnormide järgimine, kasutamine, kohaldamine korraldusi. ehk rakendamine. Järgmine – subjektid allutavad oma
kohustusi. Või lihtsalt õigusnorme sisaldav akt. V: Seadus üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendamisena (rahvahääletusel). Jõustub 10ndal päeval peale avaldamist RT-s kui ei ole sätestatud teisiti. V: Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt (e. õigustloov akt), mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, KOV-i volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Jõustub 3ndal päeval peale avaldamist RT- s, kui ei ole sätestatud teisiti. V: Käskkiri üksikakt, mis reguleerib üksikjuhtumit. Minister annab käskkirku välja teenistusalastes (???) ja muudes üksikküsimustes. Jõustub allakirjutamisel, kui ei ole sätestatud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu). V: Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel.
kutseõppeasutus, huvialakool ja noortelaager, tervishoiuasutus, hoolekandeasutus, kiosk, kinnipidamisasutus, kaitseväeosa, aktsiisiladu, sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis, kandekaubandusena, lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal; 9 kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus piirata alkohoolse joogiga kauplemise aega kohaliku omavalitsuse volikogu võib oma haldusterritooriumil kehtestada alkohoolse joogi jaemüügi sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused (2) Kuna antud uurimistöö puudutab eelkõige noorte alkoholitarbimist, siis väljavõte Alkoholiseadusest, mis reguleerib noorte alkoholitarbimist: §46. Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld
osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel 5)vastutus oma ülesannete täitmise eest 6)tegevuse avalikkus 7)avalike teenuste osutamine soodsamatel tingimustel Omavalitsus organid: 1)volikogu kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu,mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2)valitsus-volikogu poolt moodustatav täiteorgan. Volikogu ja valitsuse õigusaktid: 1)volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi 2)volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid,valitsusel anda korraldusi 3)volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. ***Mis on üld- ja üksikakti vahe? Üldakt õigustloov akt = normatiivakt.Sellega reguleeritakse abstaktset hulka juhtumeid. Üksikakt-õigust rakendav akt.Sellega reguleeritakse üksikjuhte,ei sisalda õigusnorme.
5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on üdlakt, mis on vastu võetud Parlamendi poolt või rahvahääletusel. Seadadus jõustub 10.ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses endas pole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohalikul omavalistus volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3.ndal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtaega.Käskkiri on üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Käskiri jõustub selle allkirjutamisest, kui käskkirjas endas pole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu.
5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on üdlakt, mis on vastu võetud Parlamendi poolt või rahvahääletusel. Seadadus jõustub 10.ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses endas pole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohalikul omavalistus volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3.ndal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtaega.Käskkiri on üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Käskiri jõustub selle allkirjutamisest, kui käskkirjas endas pole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu.
liikmeline · üle 50 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 31- liikmeline · üle 300 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 63-liikmeline Volikogu esimees Volikogu valib enamuse häältega volikogu esimehe, kes korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsusüksust. Volikogu esimehe ning aseesimeeste ametikohad võivad volikogu otsusel olla palgalised ning volikogul on õigus volikogu liikmetele maksta hüvitist põhitöökohal saamata jäänud töötasu ning volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest. Seaduse alusel kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse: · valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise, munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle otsustamine; · kohaliku omavalitsuse üksuse piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise otsustamine;
omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 2. RAHVAS RIIGI POLIITILISES SÜSTEEMIS § 56
· Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Riigiõigus, tööõigus, haldusõigus, karistus,: era: tsiviil, majandus, protsessi. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. - Määrus · Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Määruse jõustumine · Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. seadus · Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). · Põhiseadus · Konstitutsioonilised seadused · lihtseadused Seaduse jõustumine
juunil erakonna liikmete hulgast välja. Skandaali tulemusena astus Reformierakonnast välja üle 200 liikme, kuid erakonna toetust see silmapaistvalt ei vähendanud. Siim Kallase skandaal 11. veebruaril 2014 kirjutas Postimees: „Siim Kallas teatas 10. veebruaril Reformierakonna juhatuse ja riigikogu fraktsiooni liikmetele, et on valmis asuma peaministriks.“ 1. märtsil 2014 kinnitati Siim Kallas Reformierakonna volikogul peaministrikandidaadiks. 4.märtsil ilmus Eesti Päevalehes artikkel, kus kajastati dokumente, mis näitavad, et Kallas väljastas 20 aasta eest rohkem kui miljardi krooni väärtuses Eesti Panga karantiisid. Pärast peaministrikandidaadiks esitamist hakkas erinevates meediaväljaannetes ilmuma artikkel, milles kajastati Siim Kallase aastatetaguseid skandaale ja sooviti nendele selgitusi. 12. märtsil 2014. aastal loobus Siim Kallas valitsuse moodustamisest väites, et ei saa tööle
(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 7. Õigussuhe ja selle elemendid.
pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. On normatiivsed või mittenormatiivsed. 5 Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?- Seadus- normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel. Kõik muud õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema. Määrus- nende andmise õigus valitsusel, ministritel ja KOV volikogul. So täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Käskkiri- individuaalne akt, mis ei oma normatiivset sisu. President annab pr kantselei tegevuse korraldamiseks. Normatiivakt- üldakt ehk õigustloov akt, uunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid e õigusnorme
(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Jõustumine: Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Jõustumine: Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. KÄSKKIRI - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Jõustumine: Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 7. Õigussuhe ja selle elemendid.
SEADUS - üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Jõustumine: Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. Jõustumine: Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. KÄSKKIRI - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Jõustumine: Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid.
need ei oma normatiivset sisu. Otsusega nimetab president ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu jne, käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. III Määrus Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis on juriidiliselt jõult seadusest ja seadlustest madalam. Määruste andmise õigus on EV Valitsusel, ministritel, KOV volikogul, ja OV täitevorganitel (valla- ja linnavalitsustel). Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ja teenistusliku järelvalve teostamiseks. Määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Avaldatakse Riigi Teatajas. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt (ka õiguse rakendamise akt) Akt, mis annab subjektiivseid(antud subjektile kuuluvaid) õiguseid ja paneb kohustused konkreetsele subjektile
vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused • jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. • jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. KÄSKKIRI - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. • jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 6
vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Määrus täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seaduses ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Käskkiri üksikakt, mis reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Millal need õigusaktid jõustuvad 1)seadus jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega 2)määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega
väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 7. Õigussuhe ja selle elemendid.
vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 7. Õigussuhe ja selle elemendid.
Sisuliselt on siin tegemist legislatiivfunktsiooni delegeerimisega, mis toimub nn. Volitava seadusega. Tavaliselt on iseseisvate õigussubjektide määrusandlusõigus piiratud subjekti autonoomiaga. Selliseid iseseisvaid määrusi, mis haldusakti teooria seisukohalt kuuluvad praeter legem määruste hulka, nim. Ka statuutideks. Reeglina ei pea sellised autonoomsed määrused olema kooskõlas nt. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega. Kohaliku omavalitsuse korralduse kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. Linna ja vallavalitsus annavad määrsi volikogu määruste alusel ja täitmiseks. Seega vastava volikogu määruses sätestatud delegatsiooninormi alusel. Linna või vallavalitsusel on õigus iseseisvalt oma määrustega reguleerida valdkondi, mis on määratletud linna või valla põhimääruses. Sellise õiguse andmine kuulub volikogu pädevusse, kuna põhimääruse kinnitab volikogu ning see õigus delegeeritakse määrusega.
materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitsus annab piiritlemata arvu juhtude regul- ks. Sisult on seadusandliku f-ni teostamine haldusorganite poolt. Määrusandlusõigus väljendab KOV üksusele immanentset üldaktide andmise võimu ja kujut seejuures endast kohalike ül-te täitmise õigusliku konkretiseerimise olulist eeldust. Õigustloovad aktid mainitakse ära PS § 139 lg 1. KOKS § 7 lg 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. KOV on seotud nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seaduslikkuse pm-ga, st riivel peab olema alati õiguslik alus. o Sõltuvalt sellest, kas määrusega regul a-õ suhteid III isikutega (määrusel esineb välismõju) või KOV üksuse sisesuhteid, kehtivad või vastavalt ei kehti määruse suhtes HMS sätted
II aste – Ringkonnakohus (Eestis 2) o Kui ei olda rahul ringkonnakohtu otsusega, saab pöörduda kassatsioonikaebusega riigikohtusse o Ringkonnakohtunik kannab musta talaari ja vasakul õlal valget salli, millel on EV vapp III aste - Riigikohus ehk põhiseaduslikkuse järelvalve kohus (Eestis 1: Tartus) o Õigus esitada õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelvalve taotlust on Vabariigi Presidendil, õiguskantsleril, KOM volikogul ja Riigikogul o Riigikohtu esimees on Priit Pikamäe o Kohtunik kannab musta talaari ja sinist salli, millel on EV vapp Kohtusaal: - Kohtunik istub kõrgemal ning tema selja taga asub EV vapp o kohtu pööle pöörduja istub kohtunikust vasakul o Raskete kuriteoasjade puhul on süüdistatavale eraldi pink o Tunnistajate ja asjaosaliste kuulamiseks kasutatakse pulti, mis asub kohtuniku ees
tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 7
Omavalitsused Linnavalitsused | Vallavalitsused | Omavalitsusliidud | Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvat küsimust. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning õigus kehtestada ja koguda makse. Kohaliku eelarve iseseisvuse printsiip ei tähenda keeldu riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele eraldiste tegemisele. Vastupidi, väiksemate rahaliste vahenditega valdade ja linnade kaitseks on vaja rakendada teatud rahalise ühtlustamise mehhanisme
põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Juriidiliselt jõult seadusest madalam. ·Vastavalt põhiseadusele võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Määrus ·Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Määruse jõustumine ·Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Õigusakti kehtivus ·Ajaline ·Ruumiline ·Isikuline Ajaline kehtivus ·On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt). ·Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole.
(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). (Põhiseadus,Konstitutsioonilised seadused,lihtseadused) Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Käskiri- Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit.Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 7. Õigussuhe ja selle elemendid- Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv
seadused riik reguleerib KOV-d arvukate seaduste abil. Otseselt reguleerivad: KOV volikogu valimise seadus, KOV korralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linna ning riigieelarve vahekorra seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused kohaliku omavalitsuse organite (volikogu; valitsus) määrused: a) statuudid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Kohalikele omavalitsustele on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. KOV statuudiõiguseks on nende õigus kehtestada neile õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV-es ning
Koheselt võeti ka käsile ajakohase koolimaja ehitamise küsimus. Otsustati ümber ehitada endine Uderna postijaama peahoone ja selleks haridusministeeriumilt 20000 krooni laenu paluda. Huvitavaks kujunes ka siinsete maanteede parandamise ja korrashoiu küsimus. Linnavolikogu ei tahtnud siinsete teede parandamist enda peale võtta. Kuna jaoskonnakohtunik määras teede korrashoiu Elva alevile, ei jäänud rahapuuduses töötaval volikogul muud üle, kui kaevata edasi Riigikohtusse. Lõpuks nõustuti siiski ise teede korras- pidamisega, kui selleks Maavalitsuselt laenu paluda. Esimese volikogu ajal pandi paika ka tulevase surnuaia plats. Aasta lõpul muutus valimisseadus ja volikogu tuli ümber valida. Selle liikmete arv vähenes 15-ni.Volikogu esimeheks jäi A. Parveots, alevivenemaks sai Prits Ereline. Jätkati Esimese volikogu tegevust. Otsustati omandada alevivalitsuse hoone. Pöörati erilist rõhku haridusele.
omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Valla- hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu või linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja valimise seaduse alusel ja valitsus - volikogu poolt moodustatav finantseerimistehingutest. Volikogu võib moodustada nii alatisi täitevorgan. Vallal ja linnal on iseseisev eelarve. Volikogul on kui ka ajutisi komisjone. Volikogu moodustab oma volituste seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. KOV ÜLESANDED: korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi Revisjonikomisjon kontrollib: valla- või linnavalitsuse tegevuse
ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. 15.Tutvusta seadusandja õigusakte Eesti õiguskorras võtab vastu parlament(rahvaesindus) seadused(üldaktidena) ja otsused(üksikaktidena) võetakse vastu, mitte ei anta seadused sisaldavad valdavalt üldnorme, va
arvestades ellu. Suur osa funktsioone jagatud (nt. kõrgharidus). Näit: Saksamaa 72. Iseloomustage riigikeskset (fused) ja tasakaalustatud (dual) kohaliku omavalitsuse mudelit. Analüüsi, millisele mudelile vastab rohkem Eesti omavalitsussüsteem. Riigikesksel mudelil on üks terviklik avaliku võimu sfäär. KOV-il teenuste ja tegevuste väga täpne reguleerimine kogu riigis seaduste ja normatiividega. Volikogul on ennekõike suunav roll valitsuse üle. Võimalik on administratiivne sekkumine ja kontroll. Sõltuv eelarve. Tasakaalustatud mudelil on avalik võim jaotunud keskvõimuks ja autonoomseks kohalikuks võimuks. Kohaliku elu korraldamiseks on raamseadus, korraldamise viisid määratakse ära kohalike seadustega. Kohalik võim lähtub rahva valitud volikogust. Võimalik ei ole administratiivne sekkumine ja kontroll. Iseseisev tulubaas. 73
KOV seadus fikseerib, et kohalikke küsimusi otsustab kohalik volikogu- peab korraga juhtima kogu kohaliku võimu korraldust ja vastutama selle eest. Kohalik volikogu võib nõuda, et iga küsimus esitataks arutamiseks volikogule. Samamoodi on maakonnavolikogu kõrgeimaks organiks maakonnas. Iga volikogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes on ka meer ja finantskomisjoni esimees. Meer on ka kohaliku administratsiooni juht ning peab sellena tagama, et kohaliku volikogu otsused viiakse täide. Volikogul on õigus oma ülesandeid (mitte kõiki) delegeerida komisjonile ja administratsioonile. Seadus nõuab finantskomisjoni ja vähemalt ühe alalise komisjoni moodustamist. Kohalik volikogu võib administratsiooni luua sellistel alus-tel, nagu ta ise heaks arvab. Valimised- volikogu liikmed valitakse 4 aastaks. Valimised toimuvad kõikidesse Taani kohalikesse volikogudesse ühel päeval. Saadikud valitakse nii maakonna- kui kohalikesse volikogudesse.
Deklaratsioonid Õigusaktide skeem (üldaktid ja üksikaktid) Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu võetavad üld- või üksikaktid. Seadused, otsused. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. ÕIGUSAKTIDE SKEEM Riigikogu: Seadus o Põhiseadus o Konstitutsioonilised seadused (riigieelarve seadus) o Lihtseadused (jõustub 10. päeval pärast RT avaldamist või õigusaktis sätestatud ajast) Otsus o Jõustub allakirjutamisel o Või õigusaktis sätestatud ajast
määrused. Kui need puuduvad või ilmnevad hilinemisega, on häiritud ka seaduse ellurakendamine. Määrusi võib välja anda ka linna/valla volikogu. Enamjaolt käsitlevad need kommunaalteenuste, ühistranspordi, haridusasutuste, heakorra ja kaubandusega seonduvat selle omavalitsuse territooriumil. Määrus on õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiskeks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustlootvaks aktiks, täpsemalt üldaktiks. Lisaks on volikogul ja valitsusel õigus vastu võtta üksikakte. Volikogu üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks. Üksikaktiga reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit, näiteks eraldatakse valla reservfondist raha koolimaja katuse remondiks. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt (määrus). 2.4 Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, mis tähendab, et rahvas osaleb valitsemises on esindajate saadikute kaudu
Korporatsioonid – liikmeskond, kes teostavad järelevalvet mingi teatud valdkonna üle, näiteks: Audiitorkogu. SA = Kultuurkapital, Haigekassa. Eraõiguslik jur. isik: EBS, Sertifitseerimiskeskus. Pä devus nä itab halduskandjate ja haldusorganite õ iguste ja kohustuste mahtu. 2. Milliseid ülesandeid täidavad omavalitsusorganid (valla/linna volikogu ja valitsus) ning mis moodustab nende peamise pädevuse. (15p) Mis ülesanded on omavalitsusel, volikogul? volikogu – kohaliku omavalitsusü ksuse esinduskogu, mis valitakse valla võ i linna hä ä leõ iguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; • valla- võ i linnaeelarve vastuvõ tmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori mä ä ramine; • kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; valla võ i linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise
väljendus Määrus on õigustloov akt e seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitsus annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Oma sisult kujutab määrusandlus endast seadusandliku funktsiooni teostamist haldusorganite poolt. Määrusandlus kohaliku elu küsimuses väljendab kohaliku omavalitsuse annete täitmise õigusliku konkretuseerimise olulist eeldust. KOV õigustloovaid akte nimetatakse PS s 139 lg s 1. KOKS 7 lg 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. Kohaliku omavalitsuse üksus on PS järgi nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandu riigielu küsimuse korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu tema isiku põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus. HMS sätted kehtivad või vastvalt ei kehti sõltuvalt sellest, kas määrusega reguleeritakse avalik-õiguslikke suhteid kolmandante isikutega(määrusel esineb välismõju) või KOV üksuse sisesuhteid
(rahvahääletusel). Põhiseadused, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei ole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juridileselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruse andmise 5 õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel, KOV volikogul ja valla- või linnavalitsusel. Jõustub kolmandal päeval peale RT-s avaldamist, kui määruses pole sõtestatud teisiti. Käskkiri on asutuse tegevust korraldav haldusakt. Käskkiri on korraldav dokument, mille annavad välja minister, tippjuht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada ettevõtte tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks
põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid: Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. 14.6. KOV tegevuse kontroll Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Maavanem valvab kohalike omavalitsuste tegevuse üle. Maavanema järelevalvepädevus kohalike omavalitsuste tegevuse üle on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduse §-is 85
omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus: volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Haldusorganiks võib olla: 1) avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (vald, linn); 2) kohaliku omavalitsuse asutus (nt amet); 3) kollegiaalorgan (nt vallavolikogu); 4) avalikku võimu iseseisvalt teostama volitatud eraisik 15.5. KOV õigusaktid Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: 1). KOV volikogul otsused; 2). KOV valitsusel korraldused; 3). vallavanemal ja linnapeal käskkirjad; 4). Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 15.6. KOV tegevuse kontroll 1). Internne kontroll: a) teenistuslik järelevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) õigusaktide täitmise kontroll; d) poliitiline kontroll. Internse kontrollina võib KOV puhul mõista haldusekandja (KOV üksuse) sisest kontrolli.
ümberjaotamiseks). Lisaeelarve võetakse vastu siis, kui eelarves pole üldse antud objektile assigneeringuid määratud või kui assigneeringuid ei jätku. Kassatagavara moodustatakse eelarveaasta alguses rahaliste vahendite jääkidest. Kassatagavara kasutatakse tulude laekumise viibimisel. Kassatagavara tagastatakse eelarveaasta lõpuks. Nende assigneeringute osas, mis on jäänud kasutamata eelarveaasta lõpuks, nende osas on volikogul õigus otsustada, kas ta lükkab need järgmisse aastasse või sulgeb need. Eelarve täitmist korraldab koh OV koh OV volikogu poolt kehtestatud korras. Assigneeringuid võib kasutada rangelt määratud otstarbeks. Eelarveaastale järgneva aasta 1. juuniks koostab linna- või vallavalitsus eelarve täitmise aruande ja esitab selle volikogule. Aruanne koosneb: 1)bilansist 2)tulude ja kulude aruandest 3)reservfondi kasutamise aruandest 4)muudest volikogu poolt nõutavatest andmetest
mida ta saab anda, kui Riigikogu ei või kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused; kui Riigikogu on kokku tulnud, siis Vabariigi President esitab seadlused Riigikogule. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis on juriidiliselt jõult seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on EV Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil. 4) Õigust rakendavad aktid Eesti õiguskorras. Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad – individuaalsed aktid. Otsusega nimetab VP ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu. Käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. Vabariigi Valitsuse korraldused – üksikaktid, millega lahendatakse konkreetseid
annaabi.ee 
