VITAMIINID (0)

RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID

Vitamiin A

• kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks;
  
• naha ja juuste tervise tagamiseks;
  
• limaskestade kaitseks infektsioonide eest;
  
• kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu;
  
• nägemiseks, aitab näiteks kanapimeduse puhul;
  
• luudele ja hammastele;
  
• vereloomele;
  
• suguorganite arenguks;
  
• kolesterooli ainevahetuseks , muutes selle suguhormoonideks.
  

• 5 g hautatud maksast;
  
• 10 g maksapasteedist;
  
• 70 g porgandist;
  
• 100 g munakollastest;
  
• 120 g kuivatatud aprikoosidest;
  
• 120 g võist;
  
• 150 g porgandimahlast;
  
• 200 g paprikast.
  

Vitamiin D

• sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks;
  
• lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti;
  
• kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga;
  
• normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks;
  
• stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks.
  

• 2 g kalamaksaõlis;
  

• 15 g suitsuangerjas;
  
• 50–60 g küpsetatud lõhes;
  
• 60 g soolaheeringas;
  
• 120 g munakollastes;
  
• 600 g hautatud maksas ;
  
• 10 l piimas.
  

Vitamiin E

• rakkude vananemise pidurdamiseks;
  
• kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks;
  
• lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime;
  
• kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises , eriti aga südamelihaste osas;
  
• veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks;
  
• soodustamaks toitainete transporti rakkudeni;
  
• vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks;
  
• glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas;
  
• järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks.
  

• 7 g nisuiduõlis;
  
• 25 g päevalilleseemnetes;
  
• 40 g mandlites;
  
• 50 g rapsiõlis;
  
• 85 g oliiviõlis;
  
• 650 g võis.
  

Vitamiin K

VESILAHUSTUVAD VITAMIINID

• olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks;
  
• asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks;
  
• vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel;
  
• tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel .
  

Vitamiin B1

• organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta aitab organismil vabastada süsivesikutest energiat;
  
• närvisüsteemi, lihaste ning südame normaalseks funktsioneerimiseks;
  
• soolestiku peristaltika ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks;
  
• lastel kasvamiseks;
  
• lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks;
  
• õppimisvõime parandamiseks.
  

• 45 g päevalilleseemnetes;
  
• 60 g nisuidudes;
  
• 80 g küpsetatud seafilees;
  
• 165 g kuivatatud hernestes;
  
• 200 g pärmis;
  
• 300 g kaerahelvestes;
  
• 900 g juustus ;
  
• 2,5 liitris piimas.
  

Vitamiin B2

• kuna ensüümide koostises võtavad osa ainevahetusprotsessidest, s.o põhitoitainete (peamiselt suhkrud ) lagundamisest ja kasutamisest;
  
• silmade väsimise vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks;
  
• terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks;
  
• antikehade moodustumiseks.
  

• 50 g hautatud maksas;
  
• 60 g maisihelvestes (vitamiinidega rikastatud);
  
• 75 g pärmis;
  
• 215 g mandlites;
  
• 240 g juustus või nisuidudes;
  
• 280 g müslis;
  
• 400 g keedetud munades;
  
• 750 g piimas.
  

Vitamiin B3

• rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks ning valkude sünteesiks;
  
• närvisüsteemi täiuslikuks tegevuseks ja stressi leevendamiseks;
  
• naha, keele ning seedeelundkonna kudede õigeks moodustumiseks ja säilimiseks ning naha armkoe parandamiseks;
  
• kolesterooliringluse parandamiseks ja kolesterooli ning triglütseriidide taseme langetamiseks veres;
  
• rakuhingamise protsessides osalemiseks;
  
• pellagra tekkimise ära hoidmiseks.
  

• 50 g nisukliides;
  

• 85 g maapähkites;
  
• 110 g kuumtöödeldud veise hakklihas või hautatud maksas;
  
• 120 g kana või suitsutatud vikerforellis;
  
• 440 g keedetud munas ;
  
• 1,7 liitris piimas.
  

Vitamiin B5

• ainevahetuse aktiveerimiseks, kuna ta osaleb energia vabastamisel põhitoitainetest ja teiste vitamiinide, eriti B2-vitamiini kasutamises;
  
• neerupealiste töö stimuleerimiseks;
  
• rakkude ülesehitamiseks ja tsentraalse närvisüsteemi arenemiseks ;
  
• kolesterooli, steroidide ja rasvhapete sünteesimiseks;
  
• terve seedetrakti tagamiseks;
  
• organismi vastupanuvõime tõstmiseks stressi vastu;
  
• vähendab paljude antibiootikumide toksilist efekti;
  
• kaitseb enneaegse vananemise ja kortsude tekke eest.
  

• 100 g hautatud veisemaksas;
  
• 180 g pärmis;
  
• 230 g maapähklites;
  
• 400 g hautatud seentes.
  

Vitamiin B6

• süsivesikute, rasvade ning valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks;
  
• normaalseks kasvamiseks;
  
• glükogeenist energia tootmiseks;
  
• antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks;
  
• veresoonte, igemete ja hammaste tervise tagamiseks;
  
• tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks;
  
• B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks;
  
• soolhappe tootmiseks;
  
• linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja maksa rasvumise vähendamiseks;
  
• aitamaks saavutada tasakaalu naatriumi ja kaaliumi vahel, mis omakorda reguleerivad organismi vedelikutasakaalu ja parandavad närvi- ja lihassüsteemi normaalset funktsioneerimist.
  

• 60 g keedetud jõevähis;
  
• 115 g hautatud maksas;
  
• 120 g küüslaugus või mustsõstramahlas;
  
• 130 g soolalõhes;
  
• 220 g kanas;
  
• 440 g banaanides.
  

Vitamiin H

• toitainete ainevahetuseks ja energia tootmiseks;
  
• valkude, foolhappe , pantoteenhappe ja B12-vitamiini tootmiseks;
  
• elutegevuses oluliste rasvainete biosünteesiks ja mitmete rasvhapete kujunemiseks;
  
• mis on määrava tähtsusega närvikudedes ja aminohapete ainevahetuses;
  
• närvisüsteemi töö reguleerimiseks;
  
• kasvuprotsesside ja suguorganite normaalse talituse tagamiseks;
  
• vereringe parandamiseks;
  
• tervete juuste ja naha tagamiseks ning halliksminemise, kiilaspäisuse ärahoidmiseks.
  

Vitamiin B9

• laste saamiseks, loote normaalseks arenguks ja veel sündimata laste tervise tagamiseks;
  
• valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks;
  
• närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks;
  
• DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks;
  
• punaste ja valgete vereliblede moodustamiseks;
  
• aju õigeks funktsioneerimiseks, mis on tähtis nii vaimse kui ka emotsionaalse tervise jaoks;
  
• vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ja maksa töö tõhustamiseks.
  

• 25 g pärmis või hautatud maksas;
  
• 60 g nisuidudes;
  
• 75 g kuivatatud ubades;
  
• 150 g nisukliides;
  
• 265 g kuumtöötlemata või 330 g keedetud spargelkapsas;
  
• 350 g kuumtöötlemata või 500 g keedetud lillkapsas;
  
• 840 g maasikates.
  

Vitamiin B12

• närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks;
  
• aneemia ennetamiseks;
  
• valkude sünteesimiseks ja rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks;
  
• toetamaks osade aminohapete, pantoteenhappe ning C-vitamiini toimet organismis;
  
• raua funktsioonide parandamiseks organismis;
  
• DNA ning RNA tootmiseks;
  
• lastel kasvamiseks;
  
• kaltsiumi imendumiseks.
  

• 2 g hautatud maksast;
  
• 15 g suitsuräimest;
  
• 30 g keedetud munakollastest;
  
• 85 g keedetud munadest;
  
• 120 g juustust;
  
• 330 g kohupiimast;
  
• 510 g piimast.
  

Vitamiin C

• rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest;
  
• organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks;
  
• ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes , mis aitab säilitada veresoonte elastsust;
  
• aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses;
  
• vähendamaks nitrosoamiinide teket;
  
• foolhappe ja B12-vitamiini ainevahetuseks;
  
• aju normaalseks funktsioneerimiseks;
  
• steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks ;
  
• luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks;
  
• raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest.
  

• ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees;
  
• kasutage ära köögiviljade keeduvedelik;
  
• hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva.
  

• 10 g kibuvitsamarjadest;
  
• 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist;
  
• 60 g mustadest sõstardest;
  
• 90 g spargelkapsast;
  
• 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist;
  
• 150 g punastest sõstardest;
  
• 190 g kaalikast;
  
• 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest;
  
• 210 g apelsinimahlast;
  
• 250 g karusmarjadest.
  

KOKKUVÕTE

• väldi liiga pikka keetmisaega;
  
• pane köögiviljad keema keevasse vette;
  
• kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, näiteks valmista sellest kastet või suppi ;
  
• väldi toidu mitmekordset soojendamist.
  

KASUTATUD KIRJANDUS