VITAMIINID (0)

Kooli nimi
nimi
VITAMIINID
Referaat
Juhendaja :
Koht ja aasta

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID 4
1.1 Vitamiin A 4
1.2 Vitamiin D 5
1.3 Vitamiin E 6
1.4 Vitamiin K 8
2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID 9
2.1 Vitamiin B1 9
2.2 Vitamiin B2 10
2.3 Vitamiin B3 12
2.4 Vitamiin B5 13
2.5 Vitamiin B6 14
2.6 Vitamiin H 15
2.7 Vitamiin B9 16
2.8 Vitamiin B12 18
2.9 Vitamiin C 19
KOKKUVÕTE 22
KASUTATUD KIRJANDUS 23

SISSEJUHATUS

Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks.
Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes , mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu.
Vitamiinid jaotatakse kaheks:

• rasvlahustuvad,
  
• vesilahustuvateks.
  

Toon oma referaadis välja kuidas need jagunevad, mis toituainetest me saame organismile vajalikke vitamiine ja mis võib juhtuda, kui inimene neid piisaval ei saa.

RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID

Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime.

Vitamiin A

A-vitamiini (ehk retinoidid ) on vaja:

• kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks;
  
• naha ja juuste tervise tagamiseks;
  
• limaskestade kaitseks infektsioonide eest;
  
• kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu;
  
• nägemiseks, aitab näiteks kanapimeduse puhul;
  
• luudele ja hammastele;
  
• vereloomele;
  
• suguorganite arenguks;
  
• kolesterooli ainevahetuseks , muutes selle suguhormoonideks.
  

Toiduga (välja arvatud väga suures koguses toorest hülgemaksa süües) ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. Parimateks A-vitamiini allikateks on