10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Brigita Maria Raave
Õppematerjali autor
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8 2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID.....
lõhustumine. nõgeslöövet verejooksu väheneb ka hemoglobiini süntees. spermatogeneesi häireid, testiste renguhäireid, rasestumise häireid põhjustab lihaste düstroofiat soodustab maksa- ja neerukahjustusi ning enneaegset vananemist Q-vitamiin Q10-vitamiin pole rangelt võttes klassikaline vitamiin valdava enamiku organismide puhul, kuna toit on oluline ubikinoonide allikas siis normaalse füsioloogia korral sünteesitakse igapäevaselt vajalik kogus Q10 inimorganismis. Allikad Päevane vajadus • RDA (vitamiini soovitatav päevane kogus) on: * meestel 10-12 mg * naistel 10-20 mg * lastel 5-10 mg * imikutel 3-8 mg * rasedatel ja imetavatel emadel 15-25mg. • Allikad: – makrellid, sardiinid – muna – kanaliha, sealiha
vahad d. triglütseriid 4. Lipiidide imendumiseks on vajalik, et seedekanalis oleks piisavalt seedeensüüme 5. Lipiidide varu organismis on nii suur, et sellest jätkub baasenergia vajaduste rahuldamiseks 10-20 tunniks 6. Milles seisneb lipiidide tähtsus inimorganismi jaoks? a. tagavad pikaajalise energiavaru 7. Ööpäevasest energiavajadusest peaksid lipiidid katma 25-35% 8. Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav saamine, peab toit sisaldama piisavalt ja õiges vahekorras nii taimseid kui loomseid lipiide 9. Kolesterool on organismile kahjulik ja toksiline 10. Küllastamata rasvhapped on toatemperatuuril vedelas olekus 11. Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril vedelas olekus 12. Lipiidid on endogeense vee potentsiaalsed allikad organismis Valgud: 1. Kus algab toiduvalgu seedimine inimorganismis? maos 2. Millest sõltub toiduvalgu bioväärtus (täisväärtuslik, väheväärtuslik)? a
·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, ·luudele ja hammastele, ·vereloomele, ·suguorganite arenguks, ·kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, ·maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, ·sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß- karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. Vitamiin D ·sest see soodustab kaltsiumi 7,510µg, 5 µg D-vitamiini 2 g kalamaksaõlis, imendumist seedetraktist ja sisaldub näiteks: * 15 g suitsuangerjas, fosfori assimilatsiooni, mis on * 5060 g küpsetatud lõhes,
Vit. Vajalikkus Puudus Allikad Omastami Omastami st st takistab soodustab C Tõstab organismi Organismi marjad, puu- Vitamiinid Antibiooti vastupanuvõimet; vähene ja A, B6 ja kumid, Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami nahas ja luudes (- säilitab aeglane kiivi, paprika, ne, veresoonte elstsust); paranemine, tsit
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A- sõltuvad inimorganismis ka sigivus organismile kahjulik ning vitamiin on tähtis paljude organismide (reproduktsioonivõime): koguni ohtlik olla, sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke hoidmiseks, immuunsuseks, a
Seminariks ettevalmistus 1. Vitamiinid. Täida tabel. Tä Nimetus Vajadus Biofunktsioonid, sh roll Millistes hi ööpäevas biokeemias toiduainetes s esineb. A retinool 700– nägemine, rakkude kasv ja maks ja 900 µg areng, limaskesta areng, maksatooted, viljasusvõime, antioksüdantne porgand, regulatsioon maguskartul, või, lehtkapsas, munad, brokoli D kaltsifirool 10 μgg kaltsiumi ja fosfori kala, munad, omandamine, hammaste ja maks ja D- luude areng, vere hü?
· naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, · maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, · sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. A-vitamiini saadakse: · kala- ja loomamaksast · võist · karotenoididest oranzidest ja kollastest köögiviljdest (paprika, porgand, apelsin, papaia) D-vitamiin - kaltsiferoolid D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid