Vitamiinid-mikrobioelemendid-enesekontrolli testid Biokeemia (0)

Seminariks ettevalmistus 1. Vitamiinid. Täida tabel. Tähis Nimetus(ed
) Vajadus ööpäeva
s Biofunktsioonid,   sh   roll
biokeemias Millistes
toiduainetes
esineb. A A-vitamiin  700–
900 µg ✔ nägemisprotsessiks
✔ paljude   organismi   rakkude kasvuks ja arenguks ✔ limaskestade   normaalseks arenguks (siit tuleneb tema
oluline   kaitse infektsioonide vastu) ✔ antioksüdantseks regulatsiooniks ✔ organismi   viljastusvõime tagamiseks maks,
piimatooted
(juust,   või), muna.
Karotenoide
leidub   enim kollastes   ja oranžides,   aga
ka   mõnedes rohelistes   puu-
ja   köögiviljades
ning   marjades
(kibuvitsamarjad
porgand,
lehtkapsas,
spinat,   kõrvits,
brokoli,
lehtsalat,
paprika,   apelsin,
papaia,   hurmaa)
ning
maguskartulis D D-vitamiin/
Kolekaltsi-
ferool 10 μgg ✔ kaltsiumi   ja   fosfori paremaks omastamiseks ✔ soodustamaks   luude   ja hammaste arengut ✔ vere   hüübimise   ja südametegevuse   töö toetamiseks ✔ infektsiooni-   ja diabeediriski
vähendamiseks (rasvane)   kala,
munad,   maks   ja
D-vitamiiniga
rikastatud
piimatooted E E-vitamiin
ehk   Alfa-
tokoferool 8–10
mg ✔ rakkude   vananemise pidurdamiseks ✔ hemoglobiini   normaalse taseme hoidmiseks ✔ kapillaaride   seinte tugevamaks muutmiseks ✔ lümfotsüütide,   puna-   ja valgeliblede kaitseks, mille
tõttu   paraneb   organismi
varustatus   hapnikuga   ja
üldine kaitsevõime õlid   (nt nisuiduõli,   aga
ka   päevalilleõli),
seemned   (nt
päevalilleseemn
ed),   pähklid   (nt
mandlid,
sarapuu-   ja maapähklid),
leib,   mitmed marjad   (eriti


✔ verehüübimiseks, südamelihase   tööks, närvikoe   talituseks   ja
immuunfunktsiooniks ✔ järglaste   saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks kuivatatud  kujul,
aga ka tavalised,
nt   kibuvitsa-   ja
astelpajumarjad,
murakad,
mustad   sõstrad)
ja   leib   (eriti
seemneleib) K K-vitamiin 75µg ✔ vere hüübimiseks rohelised
köögiviljad   (nt
lehtpeet,   spinat,
lehtkapsas,
maitseroheline,
murulauk,
rooskapsas)   ja
mõned taimeõlid
(nt   rapsi-,   soja-
ja
kõrvitsaseemneõ
li).   Menakinoone
leidub   maksas,
lihas,
munakollases   ja
piimatoodetes Q Q-vitamiin 100-
300 mg ✔ antioksüdantne   kaitse lipiidide   peroksüdaasi vastu,   seda   eriti   just   LDL
partiklites ja mitokondrites täisteravilja
tooted,   pähklid,
spinat,   oliiviõli,
sojaoa   õli, sardiinid,
makrellid, muna,
looma   maks   ja
süda B1 B1-vitamiin
ehk tiamiin 1,2 mg ✔ rasvade,   süsivesikute   ja aminohapete   normaalse
ainevahetuse tagamiseks; ✔ närvisüsteemi,   lihaste   ning südamelihase talitluseks; ✔ maomahla   normaalseks tekkimiseks. päevalilleseemn
ed,   maa-, sarapuu-,
pistaatsia-,
pekani-, para- ja
Kreeka   pähklid,
pärm,
kuumtöödeldud
sealiha,
teraviljajahud   ja
herned B2 B2-
vitamiineh
k
riboflaviin 1,3 ✔ rasvade   ja   süsivesikute normaalse   ainevahetuse
tagamiseks; ✔ närvisüsteemi,   lihaste   ning südamelihase talitluseks; ✔ nägemisprotsessiks kuumtöödeldud
maks   ja   neerud,
maksapasteet,
pärm,   mandlid,
keedetud vuti- ja
kanamunad,


(silmade   väsimuse vähendamiseks   ja normaalse   nägemise tagamiseks); ✔ naha, limaskestade, küünte ja   juuste   tervise toetamiseks; ✔ antikehade moodustamiseks. lehtkapsas,
kõrvitsaseemned
,   enamik juustudest,
kakaopulber B5 Pantoteenh
ape   ehk
vitamiin B5 5 mg ✔ ainevahetuse aktiveerimiseks,   kuna   ta
osaleb energia vabastamisel
põhitoitainetest   ja   teiste
vitamiinide,   eriti   B - ₂- vitamiini kasutamises ✔ neerupealiste   töö stimuleerimiseks,   tõstab
kortisooni   ja   teiste
neerupealise   hormoonide,
mis   on   tähtsad   nahale   ja
närvidele, produktsiooni ✔ rakkude ülesehitamiseks  ja tsentraalse   närvisüsteemi
arenemiseks ✔ kolesterooli,   steroidide   ja rasvhapete sünteesimiseks ✔ terve   seedetrakti tagamiseks ✔ organismi   vastupanuvõime tõstmiseks stressi vastu ✔ vähendab   paljude antibiootikumide   toksilist
efekti ✔ kaitseb   enneaegse vananemise   ja   kortsude
tekke eest maks,   pärm, põldoad, kala (nt
lõhe,   forell), linnuliha,
seened,   pähklid
(nt   Kreeka pähklid),
rupskid,   munad,
herned B3, PP B3-vitamiin ehk niatsiin 16 mg ✔ rasvade   ja   süsivesikute normaalse   ainevahetuse
tagamiseks   ning   valkude
sünteesimiseks; ✔ närvisüsteemi   ja   lihaste talitluseks; ✔ nahakahjustuste paranemiseks. maapähklid,
kuumtöödeldud
maks   ja   neerud,
maksapasteet,
tuunikalakonserv
, kuumtöödeldud
linnuliha,   pärm,
päevalilleseemn
ed,
kuumtöödeldud
sea- ja veiseliha,
kamajahu,
kuumtöödeldud
kalad,   keedetud


täisteramakaroni
d, müsli, enamik
juustudest,
täisterasai   ja   -
leib,   enamik pudruhelbeid,
lehtkapsas,
kuivatatud
aprikoosid,
keedetud   muna,
enamik   pähkleid
ja   seemneid,
halvaa,
kakaopulber B6 B6-vitamiin 1,5-1,7
mg ✔ aminohapete   normaalse ainevahetuse   tagamiseks
(sh   valkude   lõhustamiseks
ja kasutamiseks); ✔ süsivesikute   ja   rasvade ainevahetuse tagamiseks; ✔ paljude   bioaktiivsete ühendite   (nt   serotoniini)
tekkeks organismis; ✔ erütrotsüütide   valmimise protsessiks. kuumtöödeldud
lõhe, sarapuu- ja
maapähklid,
Kreeka   pähklid,
pärm,
kuumtöödeldud
maks,
kuumtöödeldud
linnuliha, enamik
teisi
kuumtöödeldud
(sh   suitsutatud)
kalu   (nt   lõhe,
forell,   skumbria,
räim,   ahven),
tuunikalakonserv
,   küüslauk, avokaado B10,B1
1 B12-
vitamiin
ehk
kobalamiini
d 100-
1000
mg ✔ aminohapete   normaalseks ainevahetuseks; ✔ erinevate   aneemiate ennetamiseks   (nt erütrotsüütide   valmimise
protsessiks   koos folaatidega); ✔ närvikoe   normaalseks arenemiseks. loomse
päritoluga   toitud
(liha, muna, piim
jne) B12 B12-
vitamiin
ehk
kobalamiini
d 3 µg ✔ aminohapete   normaalseks ainevahetuseks; ✔ erinevate   aneemiate ennetamiseks   (nt erütrotsüütide   valmimise
protsessiks   koos folaatidega); ✔ närvikoe   normaalseks maks,   veiseliha,
linnuliha,   muna,
kala,   juust, sealiha,   kana,
piim,   kohupiim,
jogurt.


arenemiseks. H Biotiin   ehk
H-vitamiin 30 µg ✔ rasvhapete   ja   glükoosi sünteesis   ning   osade
aminohapete ainevahetuses, ✔ valkude,   foolhappe, pantoteenhappe   ja   B12-
vitamiini ainevahetuses Biotiini   sisaldub
vähestes
kogustes
paljudes
toiduainetes C C-vitamiin
ehk
askorbiinha
pe 100 mg ✔ naha, igemete, kapillaaride, hammaste,   luude   arenguks
ja talituseks, ✔ haavade   normaalseks paranemiseks, ✔ organismi   vastupanuvõime tõstmiseks,   kevadväsimuse
ja stressi peletamiseks, ✔ vähendamaks nitrosoamiinide teket, ✔ organismi tulnud foolhappe muutmiseks folaatideks, ✔ aju   normaalseks funktsioneerimiseks, ✔ steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe
tekkimiseks   kolesteroolist
ning   vere kolesteroolitaseme
tasakaalustamiseks, ✔ mitteheemse (s.o taimsetest allikatest   pärit)   raua
imendumise
suurendamiseks. uu-   ja köögiviljad,
marjad,   mahl   –
kibuvits,
astelpaju,
paprika,   mustad
sõstrad,
murakad,
maasikad,
tsitruselised,
punased sõstrad,
kapsas,   brokoli,
porrulauk,
kaalikas,   tikrid,
vaarikad,   tomat,
lillkapsas B 9 B9-vitamiin
ehk
folaadid ✔ rasvade   ja   süsivesikute normaalse   ainevahetuse
tagamiseks; ✔ loote närvikoe arenguks;
✔ erütrotsüütide   valmimise protsessiks   koos   B12-
vitamiiniga; ✔ DNA   ning   RNA sünteesimiseks
kasvuprotsessis   ja organismi   rakkude taastootmiseks ehtkapsas,
spinat,   oad, pärm,
kuumtöödeldud
maks,
tursamaksakons
erv,
munakollane,
maapähklid,
rooskapsas   ja
brokoli,   peet,
porrulauk,
spargel,
nuikapsas


2. Essentsiaalsed mikrobioelemendid  Tähis Vajadus ööpäeva
s   –   kui on Biofunktsioonid Millistes   toiduainetes
esineb. Fe 13.7–
  15.1 mg ★ vereloomes,   kus   teda kasutatakse   hemo-   ja
müoglobiini   sünteesiks. Raual   on   võtmeroll   eluks
vajaliku   hapniku   sidumises
ja   transpordis hemoglobiinis,   st. ta  osaleb
hapniku   viimisel   kopsudest
kudedesse, ★ nende   biomolekulide koostises, mis osalevad ATP
(adenosiintrifosfaat,   mis   on
operatiivne   energiakandja
rakkudes)   tootmises   ja
aitavad   kahjutuks   teha
organismi   sattunud kehavõõraid   ühendeid, tõstes   seeläbi vastupanuvõimet stressile ja
haigustele, ★ väsimuse vähendamiseks ja naha   normaalse   värvuse
tagamiseks. lihas   leiduv   raud   on
organsimile
omastatav   15–35%
ulatuses   ja   taimset
päritolu   toidus,   nt.
teraviljatoodetes
leiduv   raud   on
omastatav   2–20%
ulatuses Cu 0,9 mg ★ hemoglobiini sünteesimiseks   ja soodustamaks   raua omastamist   erütrotsüütide
kujunemisel, ★ nende   ensüümide   toimeks, mis   osalevad   kollageeni   ja
elastiini tekkes (kollageen ja
elastiin   on   võtmevalgud
sidekudede   normaalseks
talitluseks), ★ antioksüdantseks   kaitseks (antioksüdantse   ensüümi
koostises), ★ ATP (adenosiintrifosfaat, mis on   operatiivne energiakandja   rakkudes)
tootmiseks mitokondrites, maks,   kakaopulber,
liha,   kaunviljad, täisteratooted,
seemned,   pähklid,
tatar,   leib,   lõhe,
avokaado,   peet, mereannid


★ luukoe tekkeks Zn 9 mg ★ ligi 300 ensüümi koostises,
★ vereloome   protsessis osalemiseks, ★ orgaanismi   normaalseks kasvamiseks   ja   järglaste
saamiseks ja DNA sünteesis, ★ immuunsüsteemi toetamiskes   ja   haavade
paranemiseks, ★ inimorganismi antioksüdantses   kaitses   (nt
on   ta   antioksüdantsete
molekulide   koostises), suguorganite   arenguks, eesnäärme
funktsioneerimiseks   ning
naissuguhormoonide
aktiivsuseks, ★ maitsmisretseptorite normaalse   arengu tagamiseks, ★ insuliini   toime avaldumiseks. ★ A vitamiini ainevahetuses ja nägemises maks,   liha, kamajahu,   seemned,
pähklid,   juust,   leib,
kaunviljad,
mereannid   (krabid,
räim), täisteratooted,
munad Mn 2 mg ★ mitmete   ensüümide aktiveerimiseks ning seeläbi
valkude,   süsivesikute, rasvade   ja   kolesterooli
ainevahetuseks teraviljatooted,
pähklid,   peet, brokoli, ananass Co 5-8 μgg ★ B12-vitamiini   vajalik komponent   ning   mängib
väga   olulist   rolli aminohapete   ja   mõnede
valkude   moodustamisel närvirakkudes   ning neurotransmitterite
loomisel,   mis   on asendamatud   organismi korrektseks talitluseks ★ toetavad   punaste vereliblede tootmist rõikad,   pirnid, mustsõstrad,
vaarikad,   peet, kaunviljad,   astelpaju
viljad   ja sibulapealsed I 150 μgg ★ osaleb   metabolismi   kiiruse kontrollis   ja   organismi
termoregulatsioonis   (suurel
määral   tagatakse   see
kilpnäärme   normaalse talitlusega   ja   seetõttu,   et jodeeritud sool, kalad
ja   teised   mereannid,
juustud,   muna,   osad
leivad ja jogurtid


jood   on   kilpnäärme hormoonide koostises) ★ on   oluline   valkude sünteesis.   Joodi   kestev
defitsiit   põhjustab probleeme   väikelaste kasvus,   nende   organite   ja
vaimses arengus. Mo 2 mg ★ Mangaani on vaja peamiselt mitmete   ensüümide aktiveerimiseks ning seeläbi
valkude,   süsivesikute, rasvade   ja   kolesterooli
ainevahetuses. teraviljatooted,
pähklid,   peet, brokoli, ananass V 6-18
μgg ★ tagab   luude,   kõhrede   ja hammaste arengu ★ soodustab   uute erütrotsüütide teket. maks,   taimsed   ja
loomsed lipiidid Ni 1 mg ★ on   vajalik   vereloomeks   ja mitmete ensüümide tööks merekalad,   oad, teraviljade   terised,
erinevad seemned ja
juurviljad F 7 mg ★ hambakaariese   vastaseks toimeks,   kaitseb hambaemaili, ★ pidurdab   suhkrute muutumist   suus orgaanilisteks   hapeteks   ja
sellega   seoses   takistab
hammastes   pärast   toidu
söömist   mikroorganismide
poolt   toodetud   hapete
toimel   algavaid demineralisatsiooniprotsess
e. joogivesi,
meresaadused,
hambapasta Cr 40 µg ★ bioloogiliselt   aktiivset looduslikku   kolmevalentset
kroomi   leidub   toidus,   õhus,
vees ja pinnases. ★ toksilise   kuuevalentse kroomi   ühendid   kromaadid
ja   dikromaadid   on   peaaegu
alati inimtekkelised, tulevad
tööstuslikust   saastest   on
mürgised,   väga   tugevad
oksüdeerijad   ja kantserogeense toimega. pähklid,
täisteratooted,   liha,
pärm,   puu-   ja
köögiviljad Se 50–60 ★ immuunsüsteemi tugevdamiseks, parapähkel,   maks,
kalad   ja   mereannid,


µg ★ kilpnäärme   hormoonide normaalseks tekkeks, ★ rakkudes   toimiva antioksüdantse   ensüümi
koostiskomponendiks,
osaledes   seeläbi   rakkude
talitluse   kaitses ebasoodsate faktorite vastu,
sh enneaegne vananemine. päevalilleseemned,
liha Si 20-50
mg ★ vajalik rakkude kasvamiseks
★ pakub   tugevust   ja paindlikkust   keha sidekudedele   –   kõhretele,
kõõlustele,   nahale,   luudele,
hammastele,   juustele   ja
veresoontele ★ hädavajalik   kollageeni   – meie   kehas   leiduva   kõige
rikkalikuma   valgu   – moodustumisel ★ oluline   roll   luude tugevdamisel,   hõlbustades
kaltsiumi   ja   muude mineraalide   ladestumist luudesse,   aidates   seeläbi
vältida   luumurde   ja vähendada   osteoporoosi
tekkimise ohtu kare   joogivesi   ja
taimsed   kiudained
ning
teraviljasaadused
(rukis, oder) Sn 2 mg ★ on   seotud   hemoglobiini sünteesiga ★ osaleb   ka   lipiidide metabolismis Konserveeritud
tomatid,
tomatitooted,
ananass,   pirnid   jms
puuviljad B 1-1.5
mg ★ seotud   süsivesikute metabolismi ja vereloomega uivatatud   viljades
(eriti   luuviljalistes   -
ploomid,   kirsid, samuti   veel rosinates,   datlites   ja
viigimarjades)   ja maitsetaimedes
(petersell,
mugulseller,
piparjuur),   valged
veinid As  2,1 µg ★ on   seotud   hemoglobiini sünteesiga ★ osaleb ka vereloomes mereloomad   (kalad,
karbid, vähid)


Enesekontrolli testid Bioelemendid: 1. Põhibioelemendid on:  a. süsinik b. vesinik c. hapnik d. väävel e. lämmastik f. fosfor 2. Inimorganism saab vett:  a. joogiga b. toiduga c. ainevahetuse käigus  3. Vee biofunktsioonid organismi tasandil on:  a. termoregulatsioon b. ainete transport c. kaitsefunktsioon 4. Milline on süsiniku (C) peamine roll organismis? a. Olla biomolekulide põhiahelaks (ehituslikuks skeletiks) 5. Milline on lämmastiku (N) peamine roll organismis? a. Mitmekesistada   süsinikskeletti   ja   võimaldada   vesiniksidemete   teket molekulis  6. Raud on inimorganismile vajalik eelkõige, kuna seob hemoglobiini koostises endaga hapnikku 7. Reastage   organismi   makrobioelemendid   sisalduse   alusel   inimorganismis   alustadest selles, mida on organismis kõige rohkem: a. hapnik → 1 b. süsinik → 2 c. vesinik → 3 d. lämmastik → 4 e. fosfor → 5 f. väävel → 6


8. Kui palju vajab täiskasvanu vett ööpäevas 1 kg kehakaalu kohta? a. 27-40 ml 1 kg kehakaalu kohta 9. Kui palju vajab vastsündinu vett ööpäevas 1 kg kehakaalu kohta? a. keskmiselt 150-170 ml 1 kg kehakaalu kohta 10.Lohista bioelemendid õigetesse kohtadesse. Põhibioelemendid on tähestiku järjekorras C, H, N, O, P, S. Essentsiaalsed makrobioelemendid on tähestiku järjekorras Ca, Cl, K, Mg, Na ja mikrobioelemendid on valikust tähestiku järjekorras Cr, Fe, I. 11.Väävel sisaldub aminohapetes, hepariini koostises, koensüüm A-s jm. Rohkesti sisaldub seda lihastes, nahas, küünte ja juuste valkudes. Tähtsus immuunsüsteemi stimuleerija; vajalik   kasvuhormooni   sünteesil   ja   luukoe   ehituses,   osaleb   kehavõõraste   ühendite kahjutukstegemisel maksas jt. (70 kg kaaluva inimese organismis on seda umbes 175 g). Lämmastik  esineb  põhiliselt  aminohapetes  ja  nukelotiidides/nukleiinhapetes,  täiendab süsinikuskeletti. (70 kg kaaluva inimese organismis on seda umbes 2 kg).   Vesinik abil moodustuvad   vesiniksidemed   kindlustavad   biopolümeeride   (valgud,   nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride stabiilsuse. (70 kg kaaluva inimese organismis on seda umbes 7 kg).   Fosfor  osaleb  makroergiliste  sidemete moodustamises  (ATP) ja omab olulist kohta organismi energiavahetuses. (70 kg kaaluva inimese organismis on seda   umbes   0,7   kg).  Süsinik  on   kogu   elava   keskne   element.   Ta   moodustab biomolekulide   süsinikuskeleti.   (70   kg   kaaluva   inimese   organismis   on   umbes   15   kg). Hapnik  läheb   95-98%   ulatuses   biomolekulide   oksüdeerimiseks   (lõhustumiseks),   mis võimaldab   organismidel   kasutada   biomolekulide   energiat.   (70   kg   kaaluva   inimese organismis on seda umbes 46 kg).  12.Kilpnääre vajab hormoonide sünteesiks joodi 13.Kaltsiumi   sisaldus   organismis   on   1   -   1,2   kg,   sellest   99   %   hammastes,   luudes fosfaatidena.   Ta   osaleb   vere   hüübimisprotsess,   lihaste   kontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimine jpt protsessides. 14.Inimorganismis olev vesi  jaguneb võrdselt erinevate ruumide vahel Sahhariidid:  1. Milles seisneb maos oleva soolhappe roll süsivesikute seedimisel? a. inaktiveerib süljes oleva seedeensüümi 2. Milline süsivesik on inimorganismi jaoks keskne? glükoos 3. Milliste ühenditena omastab organism seedekanalist süsivesikud? glükoosina 4. Ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma: 50-60%


5. Kõiki süsivesikuid võib nimetada suhkruks 6. Magusaim süsivesik on glükoos 7. Et maos pole süsivesikuid seedivaid ensüüme, siis jätkub suus alanud tärklise ja glükogeeni   seedimine   maos     niikaua   kuni   inaktiveerub   sülje   ensüüm maosoolhappe ja pepsiinide toimel. 8. Tärklis   on   ülekaalukalt   meie   toidu   peamine   süsivesik.   Süües   tärkliserikkaid produkte,   toimub   inimese   seedetraktis   selle   biopolümeeri   ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. 9. Tselluloos on ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tselluloosirikkaid produkte,   toimub   inimese   seedetraktis   selle   biopolümeeri   ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. 10.Süsivesikute imendumine algab suus 11.Süsivesikute lõhustamine algab suus Lipiidid: 1. Millest koosnevad fosfolipiidid? a. Rasvhappejääkidest, baasalkoholist ja fosforhappejäägist 2. Lipiidide biofunktsioonid organismis on: a. energeetiline funktsioon b. varuaine funktsioon c. transpordi funktsioon d. lahusti funktsioon e. kaitsefunktsioon 3. Lipiidide hulka kuulvad: a. kolesterool b. glütserool c. vahad d. triglütseriid 4. Lipiidide imendumiseks on vajalik, et seedekanalis oleks piisavalt seedeensüüme  5. Lipiidide   varu   organismis   on   nii   suur,   et   sellest   jätkub   baasenergia   vajaduste rahuldamiseks 10-20 tunniks 6. Milles seisneb lipiidide tähtsus inimorganismi jaoks? a. tagavad pikaajalise energiavaru 7. Ööpäevasest energiavajadusest peaksid lipiidid katma 25-35%


8. Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav saamine, peab toit sisaldama piisavalt ja õiges vahekorras nii taimseid kui loomseid lipiide 9. Kolesterool on organismile kahjulik ja toksiline 10.Küllastamata rasvhapped on toatemperatuuril vedelas olekus 11.Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril vedelas olekus 12.Lipiidid on endogeense vee potentsiaalsed allikad organismis Valgud: 1. Kus algab toiduvalgu seedimine inimorganismis? maos 2. Millest sõltub toiduvalgu bioväärtus (täisväärtuslik, väheväärtuslik)? a. asendamatute aminohapete sisaldusest ja vahekorrast 3. Millised biomolekulid tagavad inimorganismi mitmekesisuse? valgud 4. Millised biomolekulid tagavad vere onkootse rõhu? valgud 5. Milliste ühenditena omastab organism seedekanalist valgud? aminohapetena 6. Ööpäevasest energiavajadusest peaksid valgud katma: 10-20% 7. Lihtvalke võib nimetada ka proteiidideks 8. Millistel struktuuritasemetel saavad valgud organismis oma põhilisi biofunktsioone (v.a. energeetiline) täita? a. Tertsiaarstruktuur b. Kvaternaarstruktuur Ensüümid: 1. Ensüümid on:  a. hädavajalikud ainevahetuse toimimiseks b. valgulise koostisega biomakromolekulid c. biokatalüsaatorid 2. Mida tähendab see, et ensüümkatalüüs on spetsiifiline? a. Mõned   ensüümid   võivad   läbi   viia   vaid   konkreetseid   reaktsioone konkreetsete molekulidega (substraatidega) b. Mõned ensüümid viivad läbi vaid konkreetset tüüpi reaktsioone c. Mõned   ensüümid   muundavad   vaid   konkreetsesse   aineklassi   kuuluvaid substraate 3. Ensüümkatalüüsi kiirus sõltub: a. substraadi kontsentratsioonist


b. ensüümide hulgast c. ümbritseva keskkonna tingimustest (pH, temperatuur, teised ained) d. koensüümi/kofaktori olemasolust Nukleiinhaped: 1. Leia õiged vasted DNA struktuuritasemete kohta: a. DNA primaarstruktuur → desoksüribonukleotiidide järjestus b. DNA tertsiaarstruktuur →  kokkupakitud kaksikheeliks e nukleosoom, mis võib olla veelgi kokku pakitud polünukleosoomiks c. DNA   sekundaarstruktuur   →  kaksikheeliks   (kaksikspiraal),   mis   võib   olla keerdunud kolmel eri moel 2. Sea vastavusse RNA tüüp ja tema kirjeldus: a. mRNA → informatsiooni RNA, ka iRNA, mis kannab geneetilist koodi b. tRNA → tema rolliks on tuua aminohapped ribosoomile c. rRNA → selle RNA tüübi ja ribosoomi koostöös sünteesitakse valk 3. Millest koosnevad nukleiinhapped? a. Nukleotiididest b. Sahhariididest, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest 4. Nukleiinhapete üks rolle organismis on valkude süntees päriliku materjali põhjal. Vitamiinid, hormoonid: 1. Leidke paarid: a. kobalamiinid → vitamiin B12 b. tokoferoolid → vitamiin E c. (L-)askorbiinhape → vitamiin C d. tiamiin → vitamiin B1 e. kaltsiferoolid → vitamiin D f. naftokinoonid → vitamiin K g. riboflaviin → vitamiin B2 h. retinoidid → vitamiin A i. püridoksiin, püridoksamiin → vitamiin B6 j. ubikinoonid → vitamiin Q 2. Leidke paarid (vitamiin ja tema oluline toime):


a. lihaste glükogeeni lõhustamine → vitamiin B6 b. luude areng → vitamiin D c. rasvhapete jääkide transport lihastööks → vitamiin B15 d. stimuleerib organismis raua imendumist → vitamiin C e. vere hüübimine → vitamiin K f. seotud nägemisega → vitamiin A 3. Leia järgnevatele mõistetele õiged kirjeldused: a. Vitameer → Sarnase struktuuri ja funktsiooniga ühendid, mis koondatakse ühe tähise alla b. Hüpervitaminoos → Vitamiini üleküllus organismis c. Hüpovitaminoos → Vitamiinipuudus organismis d. Provitamiin   →  Vitamiini   eelühend,   millest   organism   saab   sünteesida vitamiini e. Avitaminoos → Kestev sügav vitamiinipuudus 4. Otsi valikute hulgast õiged vitamiinide nimetused: a. Q → Ubikinoonid, koensüüm Q, koensüüm Q10 b. E → Tokoferoolid, tokotrienoonid c. K   →  Naftokinoonid,   füllokinoonid,   menakinoonid,   menadioonid (fütomenadioon) d. A → Retinoidid, retinool, dehüdroretinool, retineenhape, retinaal e. D → Kaltsiferoolid, kolekaltsiferool, ergokaltsiferool, viosterool f. B1 → Tiamiin, tiamiinfosfaat, TDP, g. B3 → Nikotiinhape, niatsiin, PP, nikotiinamiid h. C → Askorbiinhape, L-askorbaat 5. A-vitamiin on oluline nägemisprotsessis 6. Hormoonid on: a. bioaktiivsed   endogeensed   ained,   mida   sünteesitakse   kesknärvisüsteemi kontrolli all spetsialiseerunud näärmetes või kudedes b. biomolekulid,   mis   väga   väikestes   kogustes   säilitavad   bioregulaatoritena organismi homeostaasi c. primaarsed   signaalmolekulid,   mis   edastavad   signaali   vajaliku   muutuse tekitamiseks   märklaudraku   tasandil   ja   mille   sidumiseks   on   märklaudrakul spetsiifilised retseptorid


7. D-vitamiini on tugevdab immuunsüsteemi 8. Kilpnääre vajab hormoonide sünteesiks joodi 9. Suitsetaja C-vitamiinivajadus on võrreldes mittesuitsetajaga suurenenud 10.Vitamiin E on retifenoon Ainevahetus: 1. Glükolüüs on süsivesikute metabolismi  üks radasid, kus  lammutatakse/lõhustatakse glükoos 2. Anaeroobse glükolüüsi toimumisel on vajalik hapniku juuresolek ei ole oluline 3. Anabolism on ainete sünteesiprotsess organismis 4. Katabolism on ainete lammutus/lõhustamisprotsess 5. Metabolism on ainevahetus 6. Kataboolsed   ja   anaboolsed   protsessid   on   kõrgelt   koordineeritud   ja   saavad toimuda vaid üheskoos: biomolekule saadakse nii lammutamise kui biosünteesi abil; ühe biomolekuli lammutamisel saadud energia kulutatakse teise sünteesiks. 7. Kataboolsed   ja   anaboolsed   protsessid   on   kõrgelt   koordineeritud   ja   saavad toimuda   vaid   üheskoos,   samas   raku   osas   ühe   ja   sama   ensüümi   poolt katalüüsituna.   Ühe   biomolekuli   lammutamisel   saadud   energia   kulutatakse   teise sünteesiks. Kõik: 1. Leia igale kirjeldusele vastav õige aine või ainerühm: a. Inimorganism  ise ei sünteesi, peame saama toiduga, vastavalt nende sisaldusele liigitatakse valgud täisväärtuslikeks ja väheväärtuslikeks → Asendamatud aminohapped b. Koosnevad   >50   aminohappejäägist,   neid   on   inimorganismis   ligikaudu 50000...60000, milles umbes 2000...2150 on ensüümid. → Valgud c. Biomakromolekulid,   koosnevad   nukleotiididest,   päriliku   materjali kandjad. → Nukleiinhapped d. Biokeemiliselt   võttes   toitaine,   mis   on   vajalik   paljudeks ensüümreaktsioonides   kas   osalejana   või   siis   keskkonnana,   samuti   on kõikide   biosüsteemide   eksisteerimine   lahutamatult   sellega   seotud.   → Vesi


e. On   kõrgmolekulaarsed   süsivesikud,   koosnevad   suurest   hulgast omavahel   ühinenud   monomeeride   jääkidest;   täidavad   varuaine   ja ehituslikke ülesandeid → Polüsahhariidid f. Nad   on   inimorganismis   peamised   ehitusüksused,   nendest   koosnevad kõik olulisemad biomolekulid. → Põhibioelemendid g. Koosnevad   glütseroolist   ja   rasvhapetest,   on   toitained;   varuained; olulised hormonaalse signaalülekande vahendajad → Lihtlipiidid h. Bioloogiliselt aktiivsed, eluliselt vajalikud ained, mis tekivad organismis väikestes kogustes, kuid on tugeva toimega. Nad on rangelt spetsiifilise toimega signaalmolekulid. → Hormoonid 2. Leia igale kirjeldusele vastav õige aine või ainerühm: a. Kuulub   sahhariidide   klassi,   on   organismi   kiireks   energiaallikas   eriti hapnikuvõla   tingimustes,   esineb   organismis   peamiselt   maksas   ja lihastes, kutsutakse ka loomseks tärkliseks → Glükogeen b. Nad sisaldavad amino ja karboksüülrühma. Elusorganismidest on neid leitud üle 300. Nad on optiliselt aktiivsed ja valkude koostises esineb VAID   L   konfiguratsiooni.   Neid   saab   liigitada   proteinogeenseteks   ja aproteinogeenseteks → Aminohapped c. Koosnevad   glütseroolist   ja   rasvhapetest,   fosforhappejäägist   ja peagrupist.   Nad   on   olulised   rakustruktuuris,   pindaktiivsuse   tõttu kopsualveoolide   stabiliseerimisel.   Olulised   komponendid lipoproteiinides. → Fosfolipiidid d. On biomakromolekul, koosneb nukleotiididest, mille koostises on riboos, fosforhappejääk   ja   lämmastikalused.   Ta   on   päriliku   materjali   kandja. Struktuuris esineb üks ahelat, mis võib olla kokku keerdunud kerajalt, niidirulli moodi või spetsiifilise ruumikujundina. → RNA e. Biokeemiliselt   võttes   toitaine,   mis   on   vajalik   paljudeks ensüümreaktsioonides   kas   osalejana   või   siis   keskkonnana,   samuti   on kõikide   biosüsteemide   eksisteerimine   lahutamatult   sellega   seotud.   → Vesi f. Nad esinevad organismis valdavalt ioonsel kujul (kas vabade ioonidena või   ühendites).   Koos   vesinikkarbonaatide,   fosfaatide   ja   sulfaatidega


moodustavad   need   olulisemad   elektrolüüdid   kehas.   →  Essentsiaalsed makrobioelemendid g. On valgulise ehitusega biokatalüsaatorid. Võivad olla liht- ja liit- vormis, võivad   olla   substraadispetsiifilised   või   reaktsioonispetsiifilised.   → Ensüümid h. On   biomakromolekul,   koosneb   nukleotiididest,   mille   koostises   on desoksüriboos,   fosforhappejääk   ja   lämmastikalused.   Ta   on   päriliku materjali   kandja.   Struktuuris   esineb   kaks   antiparalleelset komplementaarset   ahelat,   mis   võivad   esineda   A,   B   või   Z   vormis biheeliksitena.   Need   on   omakorda   pakitud   nukleosoomiks   või polünukleosoomiks. → DNA 3. Leidke vasted: a. vere pH tõus → alkaloos b. vere pH langus → atsidoos c. osake, mis aitab ensüümi koostises kaasa ensüümkatalüüsi toimimisele → kofaktor d. inimorganismile kehavõõras looduslik ühend → ksenobiootikum e. regulatsiooniprotsess   organismis   hoidmaks   sisekeskkonna   püsivust konstantsena → homöostaas f. takistab   rasvaosakeste   kokkukleepumist   →  emulgaator,  sahhariid, hormoon 4. Leia iga mõiste juure õige selgitus: a. Translatsioon   →  Valgu   süntees   mRNA   nukleotiidide   järjestuse   tõlkimisel valkude aminohappeliseks järjestuseks b. Katabolism → Ainete biolagundamine ehk dissimilatsioon c. Tsitraaditsükkel →  Organismi keskne metaboolne rada, milles sulanduvad süsivesikute, lipiidide, aminohapete jt. metabolismirajad d. Glükolüüs → Glükoosi oksüdatiivse lõhustamise ainevahetusrada e. Koensüümid   →  Madalmolekulaarsed   orgaanilised   ühendid,   enamasti vesilahustuvate   vitamiinide   derivaadid,   mis   osalevad   metabolismis biokatalüsaatorite komponentidena. f. Makroergiline ühend → Ajutine energia salvestaja/ülekandja g. Anabolism → Ainete biosüntees ehk assimilatsioon.


h. Hormoonid → Bioaktiivsed endogeensed primaarsed signaalmolekulid, mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid 5. Vali iga toitainegrupi jaoks kõige õigem vastus, mis iseloomustaks kõige paremini nende seedumist/lõhustumist: a. Sahhariidid   →  Lõhustumine   algab   suus,   maos   peatub,   peamiselt peensooles (sh kaksteistsõrmiksool) b. Valgud   →  Algab   maos,   kus   soolhape   aitab   neid   kalgendada,   peamiselt peensooles (sh kaksteistsõrmiksool) c. Lipiidid   →  Ülivähesel   määral   suus   ja   maos,   peamiselt   peensooles   (sh kaksteistsõrmiksool) 6. Leia iga põhitoitaine jaoks tema umbkaudne päevane protsentuaalne soovitatav osakaal energiavajadusest: a. Sahhariidid ehk süsivesikud → 50-60% b. Lipiidid → 25-35% c. Valgud → 10-20% 7. Elektrolüütide funktsioonid organismis on: a. määravad kehavedelike pH b. tagavad kehavedelike osmolaarsuse c. tagavad bioelektrilise rakumembraani potentsiaali d. on ainevahetuse katalüsaatoriteks e. stabiliseerivad teatud kudesid f. moodustavad energiadepoosid organismis g. osalevad vere hüübimisprotsessis 8. Enamus toitainetest imendub peensooles 9. Mida tähendab laktoosi intolerantsus? a. organism ei lagunda piimasuhkrut  10.Rasvumist põhjustab eelkõige liialdamine toidus sisalduvate süsivesikutega 11.Seedetrakti häired (kõhulahtisus, oksendamine) põhjustavad: a. vedeliku kao vee ja elektrolüütide arvelt 12.Toitainete imendumine toimub põhiliselt peensooles 13.Veresuhkru taseme säilitamises on keskne roll maksal 14.Nimetage kõhunäärme hormoon, mile toimel langeb vere glükoosisisaldus. a. insuliin 15.Nimetage kõhunäärme hormoon, mille toimel tõuseb vere glükoosisisaldus.


a. glükagoon 16.Alkaloos on vere pH langus 17.Atsidoos on vere pH tõus 18.Toitumise järgselt langeb veresuhkru tase