Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vitamiinide koostis ja milleks vitamiine vaja on (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Vitamiinid ?
  • Miks on Vitamiinid vajalikud ?

Rakvere Ametikool
Vitamiinid
Referaat
Kevin Kullerkupp MT10
Juhendaja : Tõnu Kurikjan
Rakvere 2011
Sisukord
1 . Sisukord .............................................................................1
2. Sissejuhatus .......................................................................2
3. Mis on vitamiin ..................................................................3
4. Olulisemad vitamiinid........................................................4-6
5. Miks on vitamiinid vajalikud .............................................7-8
1
Sissejuhatus.
vitamiinid on rühm, millesse kuuluvad , mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerim iseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese ei või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes või ultraviolettki irguse kaasabil). vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on ehituslik- funk tsionaalsete osadena ehk hädavajalikud . Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone.In imene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka manustamisel). Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida (näiteks rohkuse korral sünteesitakse temast , toimub toimel süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk , suudab organism seda vitamiini provitamiinist piisavalt sünteesida (näiteks taimsetest sünteesitakse ).Kuigi vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide elutegevuseks, on vitamiinid kui aineklass määratletud inimese organismi vajaduste alusel[]. hulgas enamikul on vajadus vitamiinide järele lähedane inimese vajadustele, kuigi on ka erinevusi. Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad ained, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida. vitamiinid, mida inimese organism ise ei sünteesi, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.
2
Mis on Vitamiinid ?
Vitamiinid = tervislik toitumine
Kui küsida kelleltki, milles seisneb tervislik toitumine, siis sisaldub vastuses sõna "vitamiinid". See on justkui tervise sünonüümiks. Sageli aga ei teata selle võlusõna sisulist tähendust. Väikelapsed mõtlevad magusatest närimistablettidest, mis teleekraanilt tuttavad, noored naised usuvad vitamiinide kindlasse abisse välimuse säilitamisel, keskealised peavad silmas haiguste ennetamist jne. Sageli kaldutakse hetketrendi mõjul mõnda vitamiini isegi liigselt ülistama. Mida siis peaks vitamiinidest teadma?
Vitamiinid kui asendamatud biomolekulid on inimese normaalseks elutegevuseks kindlas koguses lausa hädavajalikud. Vitamiinid suudavad teatud piirides meie organismi kaitsta näiteks pideva väärtoitumise, ravimite kõrvaltoimete, saastunud keskkonna ja muude hälvete eest.
Kindlasti on nii praegu kui ka edaspidi põhiline vitamiinide allikas tasakaalustatud segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. Paraku jääb tänapäeval inimestele ainult toidust saadavatest vitamiinide kogusest vajaka (eriti meie kliimavöötmes) ja nii tuleb lisaks tarbida vitamiinipreparaate. Nende valik on suur ja ka tarbimissoovitusi jagub küllaga.
3
Olulisemad Vitamiinid.
A- vitamiin
Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad , stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime.
Kui vitamiin A-d on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim.
D-vitamiin
Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele.
Kui vitamiin D-d on vähe, võib tekkida luude pehmumine — lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomalaatsia, hammaste lagunemine , lihaste nõrkus, kuulmise nõrgenemine, lühinägelikkus. Kui vitamiin D-d on liiga palju, võib tekkida iiveldus , oksendamine, kõhulahtisus ja nõrkus; kaltsiumi on veres liiga palju ja tekivad lubikolded veresoontes ning neerukivid .
Parimad allikad on kala, kalamaksaõli, liha ja maks, kanamunad, rasvane juust, seened, või, pärm ja päikesevalgus.
E-vitamiin
Kaitseb organismi ja teisi vitamiine (B ja C) hapnikuosakeste ja vabade radikaalide kahjuliku toime eest. Sellega on tal koos rakumembraanide kaitsega vähivastane toime ja kaitse vananemise eest.
4
Rasvad ja õlid, mis sisaldavad vitamiini E, rääsuvad vähem kui need, milles teda ei sisaldu. E vitamiin tagab selle, et punased verelibled täituvad rohkem puhta hapnikuga, mida veri kannab laiali mööda kogu organismi. Kui organismis on piisavalt E vitamiini, säilub paremini ka A vitamiin ja see on hea silmanägemisele (aitab keskealistel paremini silmi fokusseerida). Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust.
Kui vitamiin E-d on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia , kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. NB! Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemide oluline komponent.
Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud , kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand , tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades , õige vähe enamuses puu- ja juurviljades.
 C-vitamiin
Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest. Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed .
Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut .
Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised , melonid, tomatid , kartulid, kaalikad, petersell, till , aedmaasikad ja apelsinimahl .(7)
5
K – vitamin
Soodustab vere hüübimist, suurendab veresoonte vastupidavust, mõjub valuvaigistavalt, tugevdab lihaseid. Vitamiin K vaegus võib tekkida alkoholismi ja väga pikaaegse antibiootikumravi korral. Teda toodavad peensooles olevad bakterid , seetõttu ei etenda toit olulist osa vitamiini hulga reguleerimisel. Vitamiin K-d saab kõige rohkem kaunviljade, spinati , rohelise kapsa, tomati, juurviljade ja kartuli söömisel.
B – Rühma vitamiinid
Osalevad kõigi toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome, närvisüsteemi talituse , kaitsevad nahahaiguste eest. Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus , unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6).
Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha , teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat , spargelkapsas, puu- ja köögiviljad.
6
Miks on Vitamiinid vajalikud ?
Vitamiinid on eluks vajalikud bioloogiliselt aktiivsed ained nn. mikrotoitained ,mida inimorganism vajab oma normaalseks elutegevuseks.
Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga, tema organism on võimeline ise sünteesima vaid mõningaid neist.
Tunduvalt täiuslikumalt on vitamiinide süntees välja kujunenud taimedel,vähem aga mikroobidel ja seentel kõige vähem aga loomadel ja inimesel.
Kuna organismis sünteesitakse vitamiine ebapiisavalt,peab inimene neid saama väljastpoolt - toiduga,mis ongi .peamiseks vitamiinide allikaks. Inimorganismis olevatest vitamiinivarudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4-40 ööpäevaks. Paljud inimesed usuvad, et süüa hästi tasakaalustatud toitumine annab kõik vajalikud vitamiinid hea tervise aluseks. In ideaalne olukorras see nii on, kuid tegelikkuses on palju põhjusi, miks võib tekkida vajadus vitamiini, mineraal -ja ravimtaimede täiendab aidata keha toime tulla tänapäeva elukeskkonnas .
Mõned põhjus vajadust võtta toidulisandeid võib seostada;
?? * Ebatervislik toitumine
?? * Kehv elustiili valikud
?? * Mulla kadumise eest üle töötanud maad
?? * Reostus
?? * Stress
Paljud meist, isegi need, kes tunnevad , et nad hästi süüa, ei söö tasakaalustatud toitu. Keskmiselt ligi 40% kaloreid me tarbime pärit kõrgelt töödeldud mugavuse või kiirtoidud milles on rohkesti rasva ja rafineeritud suhkur. Need toidud sisaldavad vähe vitamiine ja mineraalaineid, mida me vajame.
Tegelikult, nagu keha protsessides teatud "junk" toidud, olulised toitained lähevad kaotsi, ning need tuleb asendada muudest allikatest. Nr täiendamiseks võib kasutada asendajana hea toitumine - veel õige toitumine ei ole alati piisav. Keskkonna-ja elustiili rõhutab võib mõnikord suurendavad vajadust oluliste toitainete kõrgem kui saab dieeti .
Mõned tegurid, mis soodustavad toitainete ammendumise :
?? * Stress
?? * Pingutavat füüsilist koormust
?? * Alkohol
?? * Tee, kohv ja koolajooke
?? * Dieediga
?? * Töödeldud toidud
?? * Retseptiravimeid
?? * Haigus
?? * Raseduse
?? * Suitsetamine
7
?? * Vanus
?? * Kehv seedimine
?? * Toidu lisaainete
Paljude inimeste jaoks on täna toiteväärtust hooldus ja tervis täiendused on lahutamatu osa kogu tervishoiule ja ennetav meditsiin.
Pikaajaline toitainete ammendumise võivad kahjustada tervist ja elujõudu ja samuti aidata kaasa tõsiseid degeneratiivsed haigused.
Iga keha funktsioon sõltub energiat tootvate keemiliste reaktsioonide rakkudesse. Ilma piisavalt vitamiine ja mineraalaineid, samuti oluliste valkude, süsivesikute ja rasvhapete, energiat ja elujõudu on vähenenud, ja haigus võib tekkida.
Tegelikult ilma õige toitainete, keha ei ole võimeline jätkama biokeemiliste ja metaboolsete protsesside mis toodavad raku energia.
Reostus, toitumisharjumuste ja elustiili tegurite tõttu on keeruline saada kõik toitained, mida vajate toit üksi. Seetõttu enamik ravikeskused nendel päevadel soovitada vähemalt multi vitamiini-ja mineraalainete valem tuleks lisada kõigi dieeti, et tagada väärtuslike toitainete ei jääks märkamata. Ideaalis peaks see sisaldama piisavalt summasid Antioksüdandid, B-vitamiine, C-vitamiin, beeta- karoteen ja mineraalid teatud suhtarve.
Loe leida läbi 23 põhjust, miks võib tekkida vajadus täiendada oma dieeti.
Te võite täita täiesti konfidentsiaalne tasuta arstlik siin. Teie mugavuse see link on ka olemas jalamil sellele lehele.
1. Kas teil on halb seedimist. Isegi kui teie söömine on hea, ebaefektiivne seedimist võib piirata oma keha kasutuselevõttu vitamiine. Mõned levinumad põhjused ebatõhusa seedimist ei ole närimiseks piisavalt hästi ja söömine liiga kiiresti. Mõlemad tulemuseks suurem siis tavaline toit: osakese suurus, on liiga suur, et võimaldada täielik toime seedetrakti ensüümid. Paljud inimesed proteesid ei suuda närida nii tõhusalt kui need, kellel on täielik komplekt originaal hambad. Tehisseedemenetlus saab ka vähem tõhus koos vanusega.
2. Kas juua teed, kohvi või šokolaadi tooteid. Kui inimesed on kõnealuseid tooteid, inositooli ja biotiini, mis on mõlemad tunnistatud osa B kompleksi vitamiine, võib saada puudulikkusega organismis. Olles puudulikud need takistavad raua kasutatakse õigesti ja põhjustab muid vitamiine tuleb pumbatakse läbi ja läbi keha enne kui neid saab korralikult abs orbed. Tanniin ja kofeiini nende toodete toimib nagu magnet ja seondub mineraalaineid ja vitamiine ning kõrvaldab need kehast. Ideaalis ei tohiks olla tee.
8
Vasakule Paremale
Vitamiinide koostis ja milleks vitamiine vaja on #1 Vitamiinide koostis ja milleks vitamiine vaja on #2 Vitamiinide koostis ja milleks vitamiine vaja on #3 Vitamiinide koostis ja milleks vitamiine vaja on #4 Vitamiinide koostis ja milleks vitamiine vaja on #5 Vitamiinide koostis ja milleks vitamiine vaja on #6 Vitamiinide koostis ja milleks vitamiine vaja on #7 Vitamiinide koostis ja milleks vitamiine vaja on #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kevin_14 Õppematerjali autor
Mis on vitamiini osad , millest koosnevad , millised on olulisemad vitamiinid , miks on üldse vitamiine vaja tarbida.

Sarnased õppematerjalid

Vitamiinid - referaat
17
doc

Vitamiinid - referaat

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10. Kasutatud kirjandus 17 11. Soovituslik kirjandus 17

Bioloogia
Vitamiinid
34
docx

Vitamiinid

Rakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi.

Üldkeemia
Toisulisandid-vitamiinid
11
doc

Toisulisandid, vitamiinid

[Kool] [nimi] Toidulisandid: Vitamiinid Referaat Juhendaja: [õp. Nimi] [koht, aasta] 2 Sisukord: Millal peaks tarvitama toidulisandeid?........................................................................................................4 TOIDU VITAMIINID................................................................................................ 4 VITAMIINIDE ÜLESANDED INIMESES.................................................................................................5 VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................6 VITAMIINIDE DEFITSIIT.....................................................................................................................

Terviseõpetus
Vitamiinid
9
doc

Vitamiinid

Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides.

Bioloogia
Vitamiinid
3
docx

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel).

Bioloogia
Vitamiinid
5
docx

Vitamiinid

Kui tervist pole siis pole ka elu. Tervist tuleb väga hoida. Kui oled tubli ja hoiad tervist hästi, võid kaua elada ja seda me kõik soovime. Tervise hoidmine tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korralikult, ehk nagu kirjas on meie tervis palju parem. Tervis ja vitamiinid Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatute mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks. Termini 'vitamine' võttis 1912. aastal kasutusele poola

Inimese füsioloogia
Erinevad taastumisvahendeid inimese turgutamiseks
10
doc

Erinevad taastumisvahendeid inimese turgutamiseks.

kahjustused (maks, neerud), paistetus, lõhn, valu, veritsus, kleepuvus, naha õhenemine jms). · VB kiirgusel on inimesele mitmeid positiivseid efekte: * parandab immuunsüsteemi * stimuliseerib naha loomulikke protsesse, * on stressi alandava toimega, * parandab vereringet, * soodustab melaniini, serotoniini ehk hea tuju hormooni ja feromooni vabanemist, * tõstab kehas loomuliku D3-vitamiini tootlikkust, mis parandab inimese tervislikku üldseisundit. D3 vitamiin on vajalik inimese luustiku normaalseks arenguks ja osteoporoosi progressi aeglustamiseks. · UVB valgus on steriliseeriva toimega, mis tapab naha pinnalt nahaparasiite ja seeninfektsioone. UVA kiired vähendavad UVB positiivset toimet. · UVB NEGATIIVSED MÕJUD Rootsis korraldatud vaatluse tulemusel saadi kinnitust, et 20 aasta jooksul UVB valgusravi saanud patsientidel ei täheldatud naha kortsumist või melanoomi haigestumise

Terviseõpetus
Vitamiinid
7
doc

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks

Inimese toitumisõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun