ära Euroopa Liidu poolt vastu võetud Maastrichti lepingusse. Tööpuuduse protsent siinmail on küll võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega kiirelt langev, aga siiski üle keskmise. Meil müüdavad kaubad on kallid ja palk väike, elame kitsikuses. Kust peaksime meie võtma finantsraskustesse sattunud riikide otstarbeks 2 miljardit eurot, mis on lausa kolmandik meie järgmise aasta riigieelarvest?! Nojah.. Püüan mõelda veidike Eesti muredele. Pole vististi ühtki inimest, kes poleks kuulnud midagi sellest, et õpetajatele raha ei jagu, et meie kallid kaasmaalased õpetajad peavad vahetama elukutset või kolima sootuks väljamaale. ,,Naised saunas räägivad" ka järjekordsetest masskoondamistest, seekord politseinike ja päästetöötajate hulgast. Meil on endal hädasti raha vaja. Kui nüüd ühtäkki peaks ülalt vastu võetama otsus, et me tõesti nõustume lepinguga, andmaks kolmandiku riigieelarvest Kreeka võlakatteks, tuleb pidada
lõppes hirmsa riiu ja meeletusega: Andres peksis Marit süda peäval keset õue. [] Õnneks, et polnud kedagi pealt vaatamas ei oma ega naabriõues. Juhtus ukse ees väljas olema ainult nende esimene poeg Indrek." Samuti tahtis Andres oma tütre Liisi vastu kätt tõsta, kuid Mari astus vahele. ,,Aga juba tormas Andres rusikas käsil tütre kallale, tarvitades seejuures tema kohta kõige ropemat sõimusõna. Vististi oleks ta oma lapse vaeseomaks löönud." Kuna Andresel oli Vargamäest suur unistus, siis ei lasknud ta oma lapsi kodust ära, sest ta tahtis, et keegi tema tööd jätkaks ning, et tal oleks kellelegi oma suurt tööd jätta. Näiteks, ei tahtnud Andres lubada Indrekul minna köstri juurde õppima, sest nii oleks jäänud Andresel väheks töökäsi. Andres mõtles ainult enda ja oma talu peale, aga kordagi ei mõelnud ta teiste soovidele. 4
Mitmed sõjad on ajaloo vältel purustanud erinevaid ühiskonnastruktuure eesmärgiga neid muuta jättes inimeste mälestustesse, südametesse ja maailma ajalookirjutusse maha suure märgi. Säärane sõjakas käitumismall on meil vististi loomuses ning võimuvõitlust näeb ka loomariigis, kuid mida rohkem areneb tehnika ja laieneb teadmistepagas, seda ebaausamaks lähevad võtted lahingus. Inimkond on omandanud julmi viise, kuidas maailma ja elu lõpetada ning on tõestanud sihikindlust saavutada eesmärgid olenemata tagajärgedest, millel on võivad olla laastavad tagajärjed inimeste olemusele- inimlikkusele. Romaanis ,,Läänerindel muutuseta'' käsitleb Remarque eelkõige just inimlikkuse küsimust
kaupa 1970, 1972, 1977, 1980. aastal. 16. sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku kujutav romaan sai algtõuke Tallinfilmi poolt Krossilt tellitud stsenaariumist (käsikiri realiseerus 1970. aastal telefilmina). ,,Kolme katku vahel" peetakse eesti ajalooromaani uude arengujärku viijaks ning selle zanri uuendamisest osavõtjaks ka Euroopas. Ka Kross ise on ,,Kallites kaasteelistes" nimetanud seda ,,vististi oma peateoseks". Jutustuses ,,Taevakivi" (1975), novellides ,,Kolmandad mäed" (1975) ja ,,Pöördtoolitund" (1971) kirjeldab Kross eestlaste rahvusliku ärkamise perioodi läbi esiletõusvate ja koloriitsete karakterite (Johann Köler, Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson ja Friedrich Martens). Mitmeid (kirjutamis)ajakohaseid poliitilisi kaastähendusi võimaldanud ajalooline romaan ,,Keisri hull" ilmub 1978. aastal
mingisugune teadmata süü ning kuna katku ajal oli politsei ning teiste ametivõimude tegevus häiritud võis ta rahulikult, vahistamist kartmata hingata. Mida suurema hooga aga katk raugema hakkas, seda närvilisemaks läks taas Cottard, kuna lähemale tuli hetk, kus tema arust pidi taastuma ametivõimude töö sujuvus ning see tähendas talle teadagi mida – vabadusekaotust. Need mõtted viisid ta katku lõpupäevil sellisele meeleheitele et ta vististi hulluks läks ning linnaväravate avamise päeval end oma korterisse barrikateeris ning valimatult aknast revolvrit paugutama hakkas. Viimane teguviis äratas muidugi politsei tähelepanu ning tema suurim hirm sai teoks – ta viidi väevõimuga oma korterist minema. Eks meil kõigil ole oma head ja vead kuid alati tuleb endas üles leida see parim ning seda parimat paisutada seni kuni see on täitnud kogu su olemuse, kõik on meie enda kätes ning nagu ka Paul-Erik
inimese aju funktsioneerib sageli kontrollimatult, kuivõrd grotesksena antud kirjeldus ka ei kõlaks, aga pidevalt tehakse otsuseid, hinnatakse, seatakse plaane, ilma et ise suudaks alati kõike reguleerida. Õelus ning julmus kasvatavad kurjust alates momendist, mil kummalegi osapooltest pole konfliktist kasu. Alles siis püütakse tekitada teises ängistust, justkui parastava vastutasuna, näitamaks oma võimekust mis on vististi inimkonna jaburaim omadus teha valu. Kasumlikem viis saada ühiskonnas pea suurepäraselt hakkama on tasakaalu leidmine kaine mõistuse ja ülla hinge abil, mida pidevalt täiustatakse. Kirgas vägi seisneb vaimsuse tugevuses, uus inimrahvas on alati paremaks muutuv, ülim hüve on aga tarkus, mida ammutatakse kõikjalt kaaslaste ja oma vigadest, teostest, kõnedest, iseenda hinge sügavaimaist sopist. Lopsakas vili võrsub ka tuhast, leidkem vaid võimalus.
kollast vesikuppu vähem vesiroose ja penikeelt. Veesisestest taimedest esinesid peamiselt mändvetikalised, vesikatk, kaelus-penikeel ja kardhein. Kuigi fütoplanktonit on vähe, võib siiski oletada vee õitsemist. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal, põhjaloomastikku vähe. Hea kalajärv, kus on rohkesti latikat, aga ka haugi, roosärge, särge, ahvenat ja linaskit. On andmeid kogre, kiisa, vingerja, lutsu, hingu ja vististi ka trullingu esinemisest. Sisselastud siiad, rääbised, kohad ja karpkalad pole siginenud. Hiljem on järve toodud peledit. Üsna produktiivne (kuni 25kg/ha) latika-haugi järv. Tõenäoliselt suudab koha järves siiski elada ning teda tuleks uuesti sisse tuua, kuid täiskasvanud isenditena. Mõrtsuka järv oli varem tuntud hea vähijärvena. Kolm korda esinenud vähikatk on aga vähistiku hävitanud. Veelindudest nägi O. Renno 1972. a. Kevadel järvel punapea-varti
enam käsuks kogu inimkonnale, vaid ainult käskijale endale. Samuti sündis kirjanduses ja kunstis. Inimene uuris läbi vana Kreeka ja Rooma loomingu, niipalju kui teda leiti säilinuna, ja järeldas sellest kindlad juhtnöörid, milline peab olema eeskujulik teos, mis on ära seletatud klassikaline. Ja Euroopas leidus küllalt annet, veel enam aga lihtsat nutikust, et luua klassikalist. Aga ühel ilusal päeval leiti, et klassikalist Kreekat pole vististi kunagi olnud. See mõiste on sündinud meie mõistuse pealiskaudsusest ja meie teadmiste nappusest. Kreeka pole kunagi olnud klassikaline, vaid alatiselt keev, kobrutav, tormitsev, muutlik, püsimatu. Nõnda kaotasime viimse lootuse, et meiegi võiksime saada kord sõna tõsises mõttes klassikaliseks, nagu olime seda arvatava Kreeka eeskujul seletanud ja unistanud. Ühes sellega kipume aga kaotama
Varemini sulasid Saaremaal rootslased eestlastesse. Hjärn oma ajaraamatus teab, et osa sõrvlasi veel rootsi keelt kõneleb, teine osa eesti keelt räägib, kuna nende esivanemad tõendada, nende vanemad ja esivanemad tarvitanud rootsi keelt (Ehst-, Liv- und Lettländische Geschichte, 1. 5). Igatahes tunnistab sõrvlaste tüüpus ja riiete mood väga mitmes kohas rootsi algupära; eestlastesse sulamine on mujal Saaremaal juba varemini alanud. Vististi asusid mujal Saaremaal rootslased eestlastega segamini ja vähemuses olles eestlaste keskel sulasid nad nendega hõlpsamini kokku. Oletada tuleb, et Kihnu ja Manija elanikud vanasti rootslased olnud, niisama Muhu elanikud. Naissaarel asusid rootslased, rohkelt eestistatud, kuni praeguse aastasaja teise aastakümne alguseni, mil riigivalitsus neid sundis saarelt lahkuma, kuni nad Eesti valitsuse ajal jälle said loa tagasi tulla. Vististi asusid rootslased ka Osmussaarelt ida
väga kaugele kukub ning teiseks oli tema üks neist ellujäänud meestest, keda tükkideks ei kistud. See aga viitab sellele, et teda nii väga ei tahetud, inetu väimuse tõttu. Teose sõnumiks pean ma, et naised on ilma meesteta mõttetud ja tühjad ning ei saa elus hakkama. See väljendus näiteks selles, kuidas naised ei saanud hakkama organisatsioonide pidamisega ja saare juhtimisega, rääkimata siis toidu hankimisest või teede puhastusega. Tundsin kogu aeg, et kirjanik on oma elus vististi väga palju haiget saanud ning üritab oma viha naiste vastu läbi kirjanduse esitleda, mis on minu arvates väga labane ja näitab inimese võimet oma probleemidega hakkama saada. Alustaksin positiivsest, mida on hästi natukene. Mulle meeldis üks raamatus kasutatud väide, mille peale naerma hakkasin ning selleks on: "pea paljas olema ning läikima kui piljardimuna". Veel meeldis mulle, et Ingriin Joonas Moor'i
sellest kõige vähem kasu kuna tema laudas oli sõnnikut vähem kui teistel. Juba valmistuti heinatööle, nii mõnigi tarvilik töö jäi sellekõrval tegemata kuna polnud aega. Esimene hainategu vargamäel oli raske tuli niita ka vihmaga ja päevad olid pikad. Kui sadas vihma raiuti võsa et saaks uut heinamad juurde. Kui hein oli tehtud pidi peremees nentima et nende heinamaade arvelt pole küll võimalik karja suurendada"põldu oli eelmine peremees vististi meelega narrinud, temalt aina võtnud ja võimalikult vähe talle andnud. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda". Kui polnud heinatöö veel lõpus siis hakkas pudenema juba rukis. Heina ja ka rukki saak polnud hea, maad justkui oli aga vili kesine ja hõre. ,,müügipeale ei võinud mõteldagi, hea kui pole tarvis kevadel magasiaita minna" kaer ja oder tõotasid paremat vististi kuna
Selliste kalmete läbimõõt on tavaliselt alla 10 meetri ja kõrgus 0,5 kuni 1 meetrit. Tegemist on teadlikult planeeritud objektidega ning neid on Eestist leida juba sadu. Rauaajal tulevad kasutusele tarandkalmed, mis meenutavad kiviplaatidest maa peale ehitatud ristkülikukujulisi kaste. Sellistesse kalmudesse on surnuid või nende jäänuseid võimalik matta mitu korda. Tegemist on niisiis otsekui ühishaudadega, kuigi mitte kaasaegses mõttes. Vististi on ka neisse maetud ennekõike erilisemaid surnuid (M. Arukask, 2010). Tänapäeval säilinud kivikalmed Tammealuse Jabara kalmed Kunda Hiiemäel Kuidas kaasaeg on mõjtanud minevikku? Päris palju elemente pärandkultuurist on üritatud hävitada, sest kardetakse, et nad toovad halva õnne inimestele või muutuvad kuidagi moodi ohtlikeks. Näiteks kunagi toodi ohvriteks inimesi, sest usuti, et see aitab neid. Need kohad olid Eestlaste jaoks pühad kohad, kus käidi ohverdamas.
ka `vöö' ja hand `saba'. Kui võrukene küsib: Kuiss tii puul timahhalt runguli kasussõ?, ütleks põhjaeestlane: ,,Kuidas teie pool tänavu peedid kasvavad?" Või kuidas mõista lauset sisse sattõ, vällä uppõ `sisse kukkus, ära uppus'? Kui Mõniste mehka (Mõniste mehe hüüdnimi) küsib: Kon tan sann om? ja teine vastab: Hii kon hii, sann om tan san man, kon kakk ikk raan, siis jääb see vististi küll 6 enamikule meist arusaamatuks nagu hiina keel. Ometi küsiti siin sulaselges eesti keeles, kus siin saun on. Ja naabrimees vastas, et ennäe, saun on siinsamas lähedal, kus öökull huikab oksal. Või kui Vastseliina taat ütleb: Karga nu poig, tuu põhtjast kunguse otst huuhabak, siis palub ta sul tuua küünist varna otsast hobuse peakott.
teos oma väikestele lugejatele. Autori sõnul on „Mereröövlimäng” lugu vahetust sõprusest, mida tänapäeva kasumit teenivas maailmas enam eriti ei kohta. (Raamatukoi) TEOSE KOMMENTAARID „Kuigi Hennol on lastekirjanikuna kindlasti arenguruumi, on “Mereröövlimäng” sellegipoolest väga tore lasteraamat. Ja see ongi ju kõige tähtsam. Raamatut lugedes tekib korduvalt tunne, nagu suhtleks suur inimene väikesega. Vististi edukalt, sest lapse jaoks peitub raamatus nii mõndagi lohutavat ja julgustavat.” (B. Davidjants, 2005) „Ega siin mingit pikka juttu polegi – see on ilus vanamoodne ja korralik raamat. Vanamoodne ses mõttes, et keelekasutus on kaunis ja paigas, täislaused, viisakas kõnepruuk, ei mingit slängi, kõik tegelased on viksid ja viisakad. Lugu on huvitav ja lühike. Kaaned kõvad, paber kvaliteetne, pilte palju ja ilusaid. ... Henno on võtnud kirjeldava stiili, ta ei püüa siin lastele
Omakasupüüdlik, ahne, kaheplageline, valelik, abivalmis, üleolev, kartli, veenev, manipuleeriv. Eesmärk: rikastuda 11. Jürka "Kasvult ehk pisut üle keskmise, kuid rinnust ennem tünn kui mees. Käsivarred hoiduvad kehast nagu kangelt eemale. Nägu lai ja lopergune, otsaesine madal ja lame, peaaegu nõos, pea suur ja ümarik, juus punakas ning kräsus, kõrvade äärest ühenduses samasuguse habemega, mis ulatub alla kaelale ja vististi ka rinnale. Üldse on raske öelda, kus sellisel mehel habe võib lõppeda. Jalasääredki ehk täis tokerjat karva." Näide lk 6 Tema eesmärk oli: õndsaks saada. Lihtsameelne, töökas, sihikindel, kannatlik, hooliv, aus, truu. 12. Kas Vanapagan sai õndsaks? Põhjenda. Jumala sõna järgi käitumine osutub Vanapaganale maa peal võimatuks ning õndsaks ta ei saa. Lunastusest saab justkui märk, millel polegi tähendust, sest jumal saab ka ise aru, et
,,Jutt keerles ümber harilike ainete ümber. Juhan Liiv oskas, kui ta vaimselt tasakaalus oli, väga kenasti juttu vesta ja huvitavalt jutustada. Äkki jäi ta tõsiseks ja ta näoilme muutus. Ma püüdsin jutulõnga edasi heietada, kuid Liivi vastused jäid lühikesteks, katkendlikeks. Mõnda aega ta nagu ei kuulnudki. Näis, nagu oleks ta mõtetesse süvenenud. Korraga ärkab ta nagu unenäost, ajab pea uhkelt püsti, vaatab mulle näkku ja ütleb: ,,Sina, Grünfeldt, tead ju vististi ka, et ma Koidula ja Aleksander Teise poeg olen?" Küsimus oli üllatav. Mida ma pidin selle peale kostma? Minu perekonnaliikmed imestasid: küsimus oli liiga veider ja jutuaine vahetus tuli liiga äkitselt. Ja pealegi: missugune küsimus! See üllatas neidki. Pealegi nägid nad nüüd oma silmaga, et Liivi peas kahjuks kõik tõesti enam korras ei olnud. Mina noogutasin pead. Mida muud võisingi teha? Ja vastasin: ,,Muidugi!" ,,Vaadake," jätkas Liiv, "nii see on
,, Mängulisus on sellest kõigest kaugel. 18.sajandist peale, sestsaadik kui kunsti hakati teadvustama kultuuritegurina, paistab ta olevat mängukvaliteedilt pigem kaotanud kui võitnud. Kas see tähendab, et kunst jõudis kõrgemale? Võiks ju väita, et kunagi oli kunsti õnnistuseks, et enamasti polnud tal aimugi mõttest, mida ta endas kannab, ja ilust, mida ta loob. Enesekindlas teadmises omaenda kõrgeandelisusest läks kaotsi midagi tema igavesest lapselikkusest. Teiselt poolt tohib vististi näha mänguelemendi teatavat tugevnemist kunstielus järgmises näites. Kunstnikku peetakse tema kaasinimeste massist kõrgemaks, eriliseks olendiks ja teatavat austust tuleb tal võtta oma pärisosana. Et seda teadmist oma ainukordsusest läbi elada, vajab ta austajatest või vaimusugulastest koosnevat publikut, sest fraasides kingib mass seda austust talle kõige rohkem. Nagu vanimale luulekunstile, on ka tänapäeva kunstile ikka veel hädavajalik teatav esoteerilisus
Nende asjaolude alusel määratles Leakey selle olendi esimeseks inimliigiks -- Homo habilis ("osav inimene"), viies perekonna Homo tekkeaja seniste kujutlustega võrreldes 1..1,5 mln. aastat varasemale ajale. Hiljem on selliseid, nn. habiliinide, skeletiosi leitud mitmelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafikast, nad elasid ajavahemikus ca 2,5...1,5 mln. a. tagasi. Praegu ei olda nende olendite inimesestaatuse suhtes veel sugugi üksmeelel. Osa uurijaid, vististi enamik, käsitab neid ühe australopiteekuseliigina (A. habilis), inimlaste fülogeneesi kõrvalharuna; teised peavad neid L. Leakey't järgides iseseisvaks ja tõenäoliselt vanimaks inimliigiks; kolmandad hindavad neid leide märksa hilisemaks ja käsitlevad seda olendit Homo erectuse alamliigina (G. A. Harrison et al., 1977). H. erectus, see varasemate paleoantropoloogide ahvinimene ehk Pithecanthropus on kahtlemata inimese liik, mille vanimad leiud Ida-Aafikast ja Jaavalt on vanusega 1,5..
" Lk 87 ,,"Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud". Tal on õigus. Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me olema põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Omaenda elu eest. Me olime kaheksateistkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama, kuid me pidime nende pihta tulistama. Esimene granaat, mis märki tabas, tabas me südant. /-/ me usume sõjasse." Lk 56 ,,Üks väike sõdur ja hea hääl, ja kui keegi seda sõdurit paitaks, siis vististi ei saaks ta sellest enam aru, see suurtes säärsaabastes ja varisenud mulla alla maetud südamega sõdur, kes marsib, kuna tal on säärsaapad jalas, ja kes kõik muu on unustanud peale marssimise. Kas silmapiiril pole lilli ja maastik, mis on nii rahulik, et sõdur nutta tahaks? Kas seal ei ole pildid, mida ta pole kaotanud, kuna tal neid iial pole olnud, segadusse viivad pildid, ent siiski tema jaoks möödas? Kas ei ole seal tema kakskümmend eluaastat?" Lk 60)
" *Jakob kirjutas juba teose alguses, mida ta oma õest arvab: ,,Ma ei armasta seda oma õde. Ei. Liiga valmis oli tema tundmata asjade meresse kargama, niipea kui see mõisnikust poiss teda viipas. Liiga ebaloomulikkude olukordade sisse on tema hüpanud ja tirinud ka minu sinna kaasa. Ei, ma ei armasta seda oma pöörast ja tõrgest ja tabamatut õde ja ta teab seda... Aga ikkagi usaldab tema mind... Sest keda muud olekski tal õieti usaldada... Ja mina teda... vististi ka." Kuigi Jakob ütles selgelt välja, et ta Eevat ei armasta, hoidis ta ikka ennast Eeva ja Timo lähedusse kõik need aastad. Ta hoolis ja usaldas oma õde vaatamata kõigele. Ta isegi oli valmis aitama neil koos pojaga põgeneda ning kannatas ära ka Mannteuffeli käitumise. *Jakob ja Jüri said kogu aeg hästi läbi. Kui poiss alles väike oli, siis õpetas Jakob talle rehkendamist ja geomeetriat ning tihti mängisid nad malet. Samas kui Jüri tahtis midagi teada saada, aga ta ema
mõelda vaid, et selline jõhkrad viibib meie keskel." Doktorid turgatavad nüüd ühtäkki püsti ning hüüavad ühest suust: ,,Kus te seda võtate vanamees?" Vambola aga hoiab suu lukus. Nüüd olid kõik hirmust pimestatud. Mõned inimesed haiglakollektiivist andsid isegi lahkumisavalduse sisse. Kaks doktorit Pae ja Vismar aga näitasid üha suuremat hoolt oma patsientide vastu ega suutnud oma ,,pere" keskelt lahkuda. Järgnenud nädal on vististi selle haigla ajaloo vaiksemaid. Kõik lukustavad oma kabineti ukse ning näitavad üksteise suhtes umbusaldust, välja arvatud õde Natasa, kes on sügavalt huvitatud dr. Vismarist. Viimased kaks on töötingimuste tõttu kohustatud palju samas ruumis viibima. Mida tund edasi, seda suuremaks paisuvad Natasa tunded. Dr. Vismargi ei ole ükskõikne teda paelub Natasa tööind ning salakavalus, sest eks seda viimast ole doktor isegi. Lugeja ehk ei tea, kuid dr
öelda tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes. Miks polnud ta kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga istub tõsine häda? Miks polnud ta tema sihvakamat kasvu ja peenemat konti kunagi arvesse võtnud?" ,,Aga juba tormas Andres rusikas käsil tütre kallale, tarvitades seejuures tema kohta kõige ropemat sõimusõna. Vististi oleks ta oma lapse vaeseomaks löönud nii põhjani oli ta haavunud oma isalikus tundmuses ja nii väga tundis ta oma võimetust tütre vastu." 3. Minu meelest oli Pearu hea peremees, kuigi mulle tundus, et ta oli kohati laisavõitu. Tema maa andis ju paremini vilja kui Andrese oma ning oli tal ka rohkem raha, mis tõttu ei pidanud ta nii palju tööd rügama ning sai selles mõttes lahedamalt elada. Eks
aastal. Temast oli kujunenud üks Eesti tunnustatumaid pianiste. Lukk ise ei pidanud ennast "konkursipianistiks" ja üritas hiljem igasugustest võistlustest pigem eemale hoida. Theodor Lemba arvustus Bruno Luki kontserdist aastast 1930: "Hästi arendatud sõrmetehnika, pehme touchè ja löökide mitmekesidus annavad tunnistust heast koolist ning on kunstniku intensiivse töötahte tulemused. Bruno Luki tõlgitsemises tundub iseloomustava omadusena rahulik joon, mispärast vististi kogu kava oli koostatud palades monumentaalse, ehk jällegi kõlavärvide mitmekesidusega hoopleva ilmendiga." Luki kontserttegevus ei katkenud ka Teise maailmasõja päevil. Mobiliseerituna Venemaale, osales Lukk aastatel 1942-1944 Jaroslavlis moodustatud Eesti Riiklike Kunstiansamblite töös. Enamasti 3-4 esinejaga kontsertidel astus Lukk üles mõne soolopalaga, vahel mängis duos Anna Klasiga ning saatis klaveril soliste. Tema
(W. Cowper) *Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna) *Sellest, et teist räägitakse, on hullem ainult see, et teist ei räägita. (O. Wilde) *Üksikisikutel esineb hullumeelsust harva, kuid rühmade, parteide ja ajastute puhul on see tavaline. (F. Nietzsche) *Vaene pole mitte see, kellel on vähe, vaid see, kes himustab palju. (Hispaania vanasõna) *Pankur on inimene,kes laenab teile vihmavarju, kui päike paistab, ja nõuab selle tagasi, kui hakkab vihma sadama. (M. Twain) *Maailm on vististi koonusekujuline - põhi on kõige laiem. (S. J. Lec) *Ainus, mida tuleb karta, on hirm. (Roosevelt) *On ainult üks liik valu, mida on kerge taluda - see on teise inimese valu. *Mida õhem on jää, seda suurem on soov teada saada, kas see ikka kannab. (J. Billings) *Kõik, mis ei tapa, tugevdab mind. (F. Nietzsche) *Eeskuju ei ole peamine viis teisi mõjutada. See on ainus viis. (A. Schweitzer) *Inimesed, kes paluvad kriitikat, ootavad kiitust. (W. S. Maugham)
laadaplatsideks, kus murule, õitsvate kirsipuude alla, olid laotatud hiigelsuured kiled, millele seltskonnad end istuma sättisid ja kust sööke-jooke manustama hakkasid.“ – Ka kodumaal võiks selline tava täiesti aktuaalne olla. Super viis kuidas üksteist paremini tundma õppida ning oma muresid ning ideid teistega jagada. See oleks ka hea viis uute sõprade leidmiseks. 28) „Meid viidi Nagasakis aatomipommi- muuseumisse, mis oli vististi kogu reisi eesmärk ja sügavaim mõte...“ – Koht, kus kindlasti ka mina tahaksin ära käia. Ma olen kindel, et seal võib eesti slängis öeldes ülikõva olla. Kindlasti saab kaasa palju teadmisi ja emotsioone. 29) „Ma olin oma Jaapanis käikude ajal üha rohkem veendunud, et Jaapan on tõenäoliselt üks maailma turvalisimaid suurriike.“ – Väga kahtlane lause. Ma arvan pigem vastupidist, sest Jaapan on nii
riikides ning ühiskondades nii, kuid kindlasti ei ole seesugune tegutsemisviis kõlbeline. Võib tunda rahulolu, et vähemalt tõkete läbimise järel võitis armastus, mis loodetavasti avas ka teose avaldamise perioodil nii mõnegi inimese silmad ning aitas tal langetada otsuse oma südame järgi. Tegelikult on kummaline mõelda, et peaaegu ühtegi märkimisväärset teost ei ole suudetud kirjutada ilma, et sinna oleks sisse põimitud mõni armastuslugu. Loomulikult on armastus vististi elu kõige tähtsam osa, kuid meeldejäävaid teoseid saab ka kahtlemata ilma selle temaatikata luua. Õnneks "Taruffe" ei keskendu sellele, vaid kõigest mainib armastust. Kurb on ainult lugeda, kuidas inimesed oma jäärapäisuse tõttu on nii lihtsalt valmis loobuma oma armastusest. Teos andis palju mõtlemisainet ja pani hindama oma suhtlusringkonda. Nagu näidendites ikka, oli ka siin tegelasi vähe. See kinnitas jälle, et ei ole tähtis omada suurt ja laia sõpruskonda, on piisav
suuremat rikkust kui KODU. · Ilme, kuuldes, et Taavi on siiski veel Tallinnas, asub samuti linna poole teele. Osvald saadab neid pisut, kuni kaupluse ees pakub venelaste veoauto küüti. Ilme ja Lembit sõidavad autoga kuni jaamani. Laskemoonaga laaditud rong plahvatas, raudteerööpad on katki sõit lükkub edasi. · Ilme ja Lembit sõidavad häälega Tallinna, jõuavad Liisa ja Arno korterisse ning kuulevad jällegi, et Taavit enam sealmail ei ole, vististi on juba üle lahe sõitnud. Lembit hakkab nutma ning lausub, et kui Taavi jälle nii kaua ära on, nagu Soomes, siis polegi talle isa vaja. · Marta toob Taavile kirja Jürilt, milles on kirjas uus võimalus lahkumiseks. Taavi läheb kombinaadipoistelt uurima täpsemalt kirja kohta, ta ei taha Martat endaga kaasa võtta, kuigi naine seda südamest ihkab. Lahkumisplaan olevat kindel, selle paadiga olevat lahkunud nii mõnedki mehed enne neid.
'' Inimese pidev jultumus võib viia tema hukani. `'Jälle ülistas rahvas suuresti kuninga tarkust ja kaebaja läks norus päi minema.'' Juhtub tänapäevalgi, kus enamuse ideaal ning arvamus jääb peale ning teiste arvamused tehakse maatasa. VII Raamat: Minea `'Topi oma suu kinni, sa neetud naine, sest mõteldes, mida kõike sa oled pannud mind tegema, läheb süda mul täis ja parema meelega viskaksin sind jõkke, kus vesi sind vististi puhtaks peseks, nagu näid soovivat.'' Armastuse ja iha tõttu tehtud teod on tihtipeale mõtlemata tehtud. `'Säärast valetajat ei ole me kunagi kuulnud. Tema keel on pikk ja libe kui jõgi.'' Kirjeldus vilunud valetajast. `'Ometi on kõik suured linnad lõppeks ühesugused ning rikkad ja kõrged inimesed kõigis maades on lõppeks samasugused.'' Tõsi ta on, see kehtib ka nüüdisaja ühiskonna ning maailma kohta. VIII Raamat: Pime maja
Tallinna pommitamine Pärast haiglast vabanemist ja haigus-puhkust, määrati E. Lillemaa ühe saksa asutuse juurde autojuhiks, mille asukoht oli Tallinnas. Seal ta teenis kuni 9. märtsini 1944, mil N. Liidu õhujõud sooritasid mõrvarliku pommirünnaku kaitsetu Eesti pealinna vastu. Endel Lillemaa kirjeldab oma isiklikke elamusi tollest õhtust järgnevalt: ,,Olin just autoga Lutheri vabriku kohal, kui langesid esimesed pommid, millistest vististi ka vabrik tabamuse sai. Jätsin auto tänava äärde ja jooksin ligema maja keldrisse varjule. Kohe, kui olin jõudnud trepist alla, kukkus majja süütepomm, süüdates maja. Mul õnnestus pugeda keldriaknast õue, kuid sattusin n.ö. vihma käest räästa alla, sest väljas langesid pommid ja ümberringi põles rägisedes. Kuna kuhugi minna polnud, heitsin kõnnitee äärde pikali oma saatust ootama. Kui rünnakulaine oli lõppenud, tõusin rentslist püsti. Mu pea oli täiesti segane
põhjuseta vangis. Sealt naastes oli Virve aga kadunud. Ta oli valmis tüdruku pärast oma eluga riskima, minnes sõjaajal teda jalgrattaga otsima. Kuid kõikidest pingutustes hoolimata jättis Virve nii tema kui ka Riksi ,,pika ninaga". Richard Laasik Richard Laasik, hüüdnimega Riks, oli pigem tüsedapoolne kui kõhn, silmapaistmatus ahtas varesekarva pintsakus, tumedate kulmudega poiss. Wikmani kümnendate poiste seas vististi kõige kehvemast kodust, aga sealjuures parimaid õpilasi. Võib-olla mitte kõige lennukam, aga kõige süstemaatilisem küll. Ja igatahes mitte tuupur. Huumor polnud Laaskiu tugevaimaid külgi. Laasik elas ühes hallkollastest üürimajadest, teisel korrusel, koos oma ema ja väikese õega. Esik oli väike ja aknata, sinna avanesid kahe toa ja köögi uksed. Köök oli kitsas, lubjatud laega ja halliks värvitud laudpaneelidega. Malmvalamu ja külmavee kraan. Pliit
nelipüha, vastlapäeva, kadripäeva, hingede aega jne. Neil tähtpäevil tuli harukorral väge suurel hulgal kokku: enamasti ohverdas igal pool iga pere omaette. Sõja algamise puhul kogus suurem hulk väge kokku ohverdama. Niisama kardetava tõve lahtipuhkemisel. Tõve möllamise ajal ohverdas pere peale selle veel omaette ohvrid. Räägitakse ka kohuohvrist, s.o kohtusse mineja annist, aga ei selgu küllalt, mida nimelt enne kohtusse minemist ohverdati, vististi aga paelu ja lintegi, nagu teeleminekul. Tihti otsiti kohtusse mineku puhul maagiast abi. Korjati seitsmest karjast mustade lammaste villu, kedrati villad lõngaks, kujuti kangaks. Kangast valmistati vammus ja pandi kohtusse minnes selga. Oli kohtusse mineja süü selge ja määrati talle ka nuhtlus, muidugi peks, ei teinud peks ometi vähematki viga, sest vammus võttis peksuvalu täiesti ära. Kohtusse minekul lausuti ka mõnesuguseid saksaviha võtmise sõnu.
Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene naeratus. ,,Mis on, noormees?" küsis punase habemega mees, kes lamas rõõtsakil letil ja ajas paari talumehega juttu, kel olid leivakotid lahti ja sõid. ,,Soovite tuba?"
Madalamaade vabadusvõitlus: Miks? Kalvinismi kasutuselevõtt, hisp. Mitte, sooviti kalvinismi kaotada. Hispaania alt taheti vabaks saada, olid kõrged maksud Millal? 156681/1648 Tähtsamad sündmused: 1566 pildirüüste, kirikuseinad valgeks. Lahendama saadetakse hertsog alba, terror 1572 suur ülestõus, göösid avasid tammid 1576 kuulutasid hol ja zeeland end hispaaniast sõltumatuks 1648 tunnistas hispaania hollandi iseseisvust Tulemus: holland vististi Hugenottide sõjad Miks? Ajend: katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562 kodusõja. Põhjus: 3 perekonna võimuvõitlus: Valois, Guise ja Bourbon Millal? 15621598 Tähtsamad sündmused: 1562 algas hugenottidele kallaletung vassy veresaun 1572 tapatalgud hugenottidele 1593 katoliku usku lähen vlaitseja 1954 avatakse pariisi väravad 1598 nantes'i edikt 1570ndatel abiellusid Valois ja Bourbon. 72 koondus kõrgseltskond
ja vastavat parteitut rahvuslikku ideoloogiat. Põllumees üksi ei suuda edasi viia riigi ja rahvusliku kultuuri ideid. Veel vähem aga haritlaskond ilma põllumeheta. Ainult mõlema tihedas liitumises on meie tee, rahvuslik omarada. Maa mõtte, hinge ja tahte viimistlejaks peab saama maa-aate omaks võtnud haritlaskond, tihedalt läbipõimitud aktiivse, teadliku, haritud põllumeeskonnaga. Möödaminnes olgu tähendatud, et ka meil saab vististi paratamatuks, et meie haritlaskond peab läbi tegema kohustusliku maateenistuse, nagu kaitseväeski, — see aitaks maale lähemale, osava korralduse puhul. See aitaks linna ja senise kooli kasvatuslikke pahesid pehmendada. Rahvusliku demokraatia praegune pahe on selles, et põhimõtte ja seaduse kohaselt omavad kõik rahva liikmed ühesuguseid õigusi ja soodustusi, rahvuslikke kohustusi peab kandma aga ainult osa neist. Kandval, rahvuslikult teadlikul osal,
sõdadest nendega polnud puudu ei omal maal ega väljaspool. Peetakse ka röövretki, peaaegu pärismaalaste endiste meetodite järele: rutuliselt sisse tungides laastatakse ning röövitakse maa puupaljaks; paremaks röövretke põhjuseks võib siinjuures osutuda asjaolu, et võõras maakond ei olnud veel kunagi enne laastatud (v. näit. Hoeneke kroonika, lk. 17,19,35,36,37). Eestlased, nagu teisedki rahvad, andsid sakslastele sõdadeks abivägesid, kes esmalt erirühmadena, küll vististi oma eneste vanematega eesotsas, sakslaste ülemjuhatuse all võitlesid. Saarlaslega 1255. a. tehtud rahulepingu järele kohustatakse näit. saarlasi ordu sõjakäikudest osa võtma, talvel oma ratsaväega, suvel oma laevadega, kaastegevad olles orduga kõikide vastu, kes vägivaldselt ja ülekohtuselt ordule kallale kipuvad (U. B, 285). Eestlaste abivägedel oli sakslaste sõjaväes, kurelaste abivägede kõrval, suur, vahel otsustav tähendus (v. Riimikroonika, rida 826 j
Maailmas jätkub kõige jaoks kohta. Ainult mitte inimese jaoks." (Morozov Joani kingitud madonnast) Lk 62 ,,Alati näib meile, et me oleme kellegi heaks midagi teinud, ja ometi jääme just siis kõrvale, kui tollele teisele kõige raskem aeg kätte jõuab." (Morozov) /---/ ,,Kas tead, mis ma sulle ütlen, Ravic. Meil peab südant olema, kus see meil võimalik on ja niikaua kui me seda suudame, sest me saadame oma elus veel mõned niinimetatud kuriteod korda. Mina igatahes küll. Sina vististi ka." /---/ ,,Elada tähendab teistest elada. Me kõik õgime parasjagu üksteist. Säärastest tibatillukestest headusesädemetest, mida nii harva esineb, ei tohi loobuda. See annab jaksu juurde, kui elukoorem on raske." (Morozov) Lk 72 ,,Aga mul on lausa talumatu tänavalt üksinda tagasi tulla, võti võtta ja uks lahti keerata. Aitab sellestki, et sinna lähed... kus sind peale paari kohvri midagi ees ei oota." ,,Mitte kusagil ei oota midagi ees," ütles Ravic
uuestisündi, renessansi. Nii on ka vastava aja "põhihoovuse" mõtlejatele iseloomulik renessanslik universalism, lapselik kõike-teha-tahtmise iha, üldine optimism ning tugev usk maailma parandamise vajalikkusesse ning võimalikkusesse, kategooriliselt eitav suhtumine endise mõtlemise reliktidesse, mis on argimõtlemisse kinnistunud. Viimases punktis on Barthes Undist radikaalsem ning "klassiteadlikum", kuid see ei tulene vististi sisemisest sunnist, vaid vasakpoolsuse populaarsusest sõjajärgsel Prantsusmaal. Barhtes'i üheks eesmärgiks on väikekodanlike müütide paljastamine nende hävitamise tarvis. Müüdi all mõistab Barthes väljundite ja tõekspidamiste süsteemi, mida ühiskond loob omaenese olemise õigustamiseks ja kinnituseks. Mati Unt jääb pigem ükskõikse pealtvaataja positsioonile. Ta ei esine ka teoreetilise tõlgendusega, mis selgitaks lugejale, mida ta müüdi all täpselt mõistab
Siin võiks minna tänapäeva poliitika juurde. Näiteks: Milleks on vaja riigikaitsele kulutada 2% riigielarvest. Riik peab seisma ka tänasel päeval enda eest, kui meenutada kasvõi 2007. aasta aprillisündmusi, kus tänavatel rulliti lahti venemaa lipud ja skandeeriti: "Rossija! Rossija! Rossija!" Ka siin oli tegemist ohtliku impeeriumimeelsusega. Kasutatud kirjandus. Allikas internetis klõpsates ei toimi: wwx.parnupostimees.ee/040706/esileht/artiklid/10065467.php Õige aadress on vististi. http://www- wxyz.parnupostimees.ee/040706/esileht/artiklid/10065467.php Ajalehe artiklite puhul tuleks viidata järgnevalt, märkides ära ka autori, kui see esineb ja selle järele artikli internetiaadress: Olaf Esna. 1924. aasta 1. detsembri võimuhaaramiskatse Pärnus. - Pärnu Postimees, 20. 06. 2006. a. http://www-wxyz.parnupostimees.ee/040706/esileht/artiklid/10065467.php Hea oleks, kui autorite puhul tuuakse välja ka eesnimed. Lisad
toimub terve elu. DUALISM – HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM – USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD – (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM – ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG – härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine) Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti) Kaali meteoriidist Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes Siberisse) 1908. aastast Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid) Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2.7 m, 16 000 vankritäit suuri kive Seespool müüri leitud koduloomade luid, hambaid ohvrina
DUALISM HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine) Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti) Kaali meteoriidist · Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. · Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s · Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes Siberisse) 1908. aastast · Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid) · Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2.7 m, 16 000 vankritäit suuri kive · Seespool müüri leitud koduloomade luid, hambaid ohvrina
ruumi sisenemine või viibimine võõras seltskonnas, kus võime tunda end nagu lagedale jäetuna. Kui lihtsalt oleme natuke ujedad, on käekott toeks, sest meil on midagi hoida ja midagi kätega teha. Käsivarrebarjääri väga peen variant, mida mehed sageli kasutavad, on põgus mansettide kohendamine, mis loob mugavalt ja märkamatult barjääri keha ette. Seda zesti näeb sageli just enne tähtsaid juhtumeid, nagu näiteks kõnega esinemine. Vististi kõige tuntum selle zesti kasutaja on Briti prints Charles, kes oma särgimansette sikutab. Selle zesti variant on käekella vaatamine, millel on seesama kaitsev eesmärk. 38 3.2.2 Jalabarjäärid Kui vaheliti kätega kaasnevad ristatud jalad, on kõik kaitsebarjäärid püstitatud ja suhtlemiskanalid suletud. Kui käsivarred kaitsevad südant, siis jalad muidugi genitaalide piirkonda
kõrverakud, näärmerakud, vakuoolid, ripsmed. Eluviis: elavad kinnitunult (vees olevatele objektidele), kuid võivad ka vaksates edasi liikuda, kui vajadus tekib; ohu korral tõmbuvad kokku. 16. Placozoa ja Mesozoa: mis rühmad need on, nende koht süsteemis ja lühike iseloomustus. Vaheloomad (Mesozoa) Varem, kui tunti vaid lihtsamaid arengujärke, peeti neid ainuraksete ja hulkraksete loomade vahepealseteks. Kunstlik rühm vististi teiseselt lihtsustunud pisikesi parasiite, võibolla tekkinud lameussidest. Elutsükkel üsna keeruline. Kaks väikest hõimkonda: Hõimkond Orthonectida Elavad mitmesugustes mere selgrootutes. Hõimkond Rhombozoa, kahe klassiga (Dicyemida ja Heterocyemida). Elavad ainult peajalgsete limuste erituselundeis. Placozoa: plaatloomad; Koht süsteemis: kuulub pärishulkraksete alamriiki, põhikonda Phagocytellozoa, hõimkonda Placozoa (naast- e plaatloomad).
5. Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas 1900. aastal oli maailmas 12 demokraatiat, 1920ndal aastal 23, sest pärast sõda vastiseseisvunud riigid olid iseseisvunud valdavalt demokraatlikena; järgnenud sõdadevahelises enesessekapseldumisperioodil kasvas autoritaarsustrend Euroopas, 1938. aastaks oli maailmas alles 17 demokraatiat; suure ilmasõja järel demokraatiate hulk maailmas kasvas, Euroopas vististi siiski mitte (oleneb ilmsesti ka sellest, kas loendada Nõukogude Liidu annekteeritud riike eraldi või Liidu osana); 1950. aastal maailmas 24 demokraatiat; 1960ndail, koloniaalimpeeriumide langedes demokraatiate hulk kasvas, eelkõige Aafrika arvelt, ent kõik vastiseseisvunud riigid ei jäänud demokraatlikeks; 1970. aastal maailmas 31 demokraatlikku riiki; 1980ndate lõpul tõi Euroopasse demokratiseerumise idabloki kokkuvarisemine (1989. aastal maailmas 57 demokraatiat); 2000. aastal
kahjurõõmust välkus. «Mina arvasin, et sa Venemaal ammugi nälga oled surnud.» Igal muul ajal oleks Gabriel teravalt vastanud. Nüüdki tõusis veri talle järsku pähe, aga ta sai enese üle võitu ja vastas tasa, peaaegu paluvalt: «Ivo, sul on õgus pilgata. Sa oled suureks ja väevaks saanud, kuna mina mö oda ilma hulgun. Ma ei tule sind enese päast tü utama, ma ei taha sinu käst midagi saada, aga ole armuline selle õnetu lapse vastu, kes raskesti haavatud on ja vististi sureb, kui tema eest õnasti hoolt ei kanta.» Oli see nü ud alandlik palumise hä al, mida Ivo Gabrieli suust esimest korda eluajal kuulis, võ pilk Agnese kena, kahvatu nä peale, mis Ivo kõa süant liigutas, aga ta üles palju pehmemalt: «Kes see ilus laps siis on?» «Ma ei tahaks seda mitte kõkide kuuldes ölda,» kostis Gabriel tasakesi. 335 «Siis läme telki.» «Ma ei võ haige juurest ara minna, enne kui tean, et ta häti hoitud on.»
seetõttu naistele-lastele appi koduseid töid tegema. Nii juhtub, et sel ajal, kui teised mehed end põllul oimetuks töötavad, on külas olevatel meestel rohkem võimalusi isaks saada. Üleüldine risk saada sugulusabielude korral haige laps pole nii suur, kui seda vahel ette kujutatakse. Näiteks, kui omavahel abielluvad esimese astme nõod, on risk võrreldes mittesuguslusabieludega ainult kaks korda suurem. 9.8. Molekulaarne evolutsioon Darwini evolutsioonteooria mõjul oleme vististi liiga kindlad tõekspidamises, et kuivõrd looduslik valik toimub fenotüüpidele, siis on fenotüübilised tunnused evolutsioonilises tähenduses eelkõige komplekssed (kvantitatiivsed) tunnused. Evolutsiooniline tähtsus on küllalt sageli ka vaid ühe geeni üksikutel uutel mutantsetel allelidel. Evolutsiooniliselt realiseerunud muutused peavad olema populatsioonigeneetiliste mehhanismidega kinnistunud ja pärilikult edasi kandunud ning nad peavad olema
Siis hakkas tal igav ja ta läks oma kaaslasi otsima. Nad oli teineteisest eemal metsas, mõlemad väga kahvatud, mõlemad peaaegu unehõlmas. Kuid mõningad asitõendid teatasid talle, et kui neil oli midagi viga olnud, siis olid nad nüüd sellest vabanenud. Sel õhtul ei olnud nad söögiajal eriti jutukad; nad olid kuidagi tagasihoidlikud; ja kui Huck pärast sööki piipu tegi ja ka neile pakkus, ütlesid .nad ei, nad ei tundvat end kõige paremini -- vististi olevat nad lõunaajal midagi söönud, mida nad ei suutnud seedida. 17. PEATÜKK Joe ärkas kesköö paiku ja hõikas -poisse, õhus oli midagi rusuvat, mis näis halba ennustavat. Poisid istusid üksteise ligidale ja otsisid tulelt sõbralikku seltsi, kuigi liikumatu õhu tuim elutu palavus oli lämmatav. Nad istusid vaikselt, kuulatasid ning ootasid. Väljaspool tulekuma oli kõik sügava pimeduse hõlmas. Korraga sähvatas värisev helk, mis valgustas
olekust plahvatusliku paisumise teel. Sellele sündmusele pani nime Suur Pauk (ingl. k. Big Bang) kuuulus inglise kosmoloog Fred Hoyle. Pilkamisi pandud nimi on jäänud püsima nii professionaalsete kosmoloogide sõnavarasse kui ka populaarsesse kirjandusse. See on küll kujundlik, kuid siiski ka eksitav, kuna osutab nagu sarnaneks Universumi teke plahvatusele. Pigem on sobiv seda vorrelda paisuva õhupalli või seebimulliga. Nimetus Suur Pauk häiris vististi ka mitmeid teadlasi ja ka teaduse popularisaatoreid nii, et ajakiri "Sky and Telescope" korraldas 1993. a. konkursi uue nime saamiseks Suure Paugu teooriale. Saabus üle 13 tuhande nimepakkumise, paljud neist korduvad. Pakutud uued nimed ulatusid akadeemilisematest (The Grand Expansion -- Suur Paisumine, Creation -- Loomine jmt.) kuni naljakateni välja (Jurassic Quark -- viide tuntud filmile "Juuraajastu Park", Hubble Bubble -- Hubble'i Mull jne). Võitjaks osutus aga... F.
siis on selle tegevuse tagajärg tingimata kahjulik" (Postimees 14.11.1887). Avaliku arvamuse esindamisel tunnetasid ajakirjanikud asjatundlikkuse vajadust: toimetaja peaks ise asjatundja olema ja tal peaksid asjatundlikud kaastöölised olema. (Postimees 31.10.1887). Et üle saja aasta tagasi puudusid ülikoolidest veel ühiskonnateadused, oli sellele kõige lähemal vast õigusteaduslik haridus. "Mees, kes õpetatud seadusetundja, on vististi ka kõige sündsam ajalehe toimetaja," kirjutas Karl August Hermann Jaan Tõnissonile oma õnnistust kaasa andes, kui viimane Postimehe ette asus. (Postimees 31.11.1896). Rahvusliku ajakirjanduse loojaiks on meil õigus pidada koolmeistreid. Juba poleemika vana ja uue kirjaviisi üle haaras neid ning samas olid nad huvitatud oma töö- ja elutingimuste parandamisest. Otse talutarest asus toimetuselaua taha vaid 2 isikut, et toimetada põllumajanduslisasid (Jaan Lammas ja Johan Vunn)
annaabi.ee 
