Gailiti "Purpurne surm" (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Mati Unt - "Sügisball" (Hermenetuliline tööleht)

Mõnda Mati Unti teosest ,,Sügisball" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minule meeldis antud teos. See oli juba vormi poolest erinev eelnevatest teostest, mida ma lugenud olen. Teos on kirjutatud läbi kuue erineva tegelase ning nende kaudu sai teada, kuidas elati ühes ja samas kohas. Hea oli seda teost lugeda, sest laused olid lihtsad ning tegevuses polnud ülepingutatud ulmeliste sündmustega või liigsete draamadega. Ainuke häiriv asjaolu minu jaoks oli see, et mul jäi teadmistest

Kirjandus

19

docx

August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp

Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse,

Kirjandus

44

docx

Diana Leesalu „Mahajäetud maja“

Diana Leesalu „Mahajäetud maja“ Analüüs Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 7.a 1  Tallinn 2015 Teose valikust Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada. 2  Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Samast aastast töötab ta lavastaja- dramaturgina Tallinna Linnateatris. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni“ ja „Mängud on päriselt“ on populaarsed pal

Eesti kirjandus

7

doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

hetkeks unustada kõik selle, mis momendil tähtis ei olnud ja kohanes kiiresti iga uue olukorraga. Ta esines tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, aga mitte mehena, kes ta tegelikult oli. Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus Nipernaadi filmis ja raamatus Olen näinud filmi ja olen lugenud ka raamatut A. Gailiti Toomas Nipernaadist. Mõlemas teoses on keskseks tegelaseks Nipernaadi, kes seikleb külast külla, talust tallu. Nii raamatus kui ka filmis on Toomas jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil veab peaaegu alati, sest kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise vastavast keskkonnast lahkub. Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja

Kirjandus

29

doc

Õpimapp - Tammsaare ja Gailit

Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare.............................................................

Kirjandus

6

doc

Antikristlus

ajalooliste juurtega ja selgitab nii mõndagi meie valikutest, eelistustest ja väärtustest. Sagelitsiteeritud inimestevahelisi suhteid reguleerivad normid (ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehakse; ära tapa; ära räägi ligimese kohta valet jne) tulenevad kristlikest põhimõtetest.  Autori põhijäreldusteks võib pidada seda, et jumal on surnud. Jumala surm on kaasaja suurim sündmuseks, mille tähtsust alles hakatakse mõistma. Rõõmusõnumi tooja surm oli vastavuses sellega, kuidas ta oli elanud, kuidas õpetanud. Mitte inimestele lunastamiseks, vaid selleks, et näidata kuidas peab elama. See mida ta inimkonnale pärandas oli praktika. Ta ei osutanud vastupanu, ei kaitsenud oma õigusi, ei teind vähematki, et ära hoida halvimat, suurt ohtu, vastupidi, ta kutsus selle esile. Sellise mõtteavaldusega on autor püüdnud inimestele edasi anda niiöelda lunastaja tegusid ning soovitud tagajärgi. Võime sellest aru

Filosoofia

14

docx

Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus"

Selle rakendamiseks Tuglas aga kasutab erinevate mütoloogiate elemente, tõlgendab näiteks mingisuguseid müütilisi episoode või müüdiosasid ümber (Informatsioon saadud õppeainest Eesti kirjanduse ajalugu). Johannes Linnankoski, pseudonüümiga Vihtori Peltonen, ei ole aga eestlastele niivõrd tuntud autor. Käesolev analüüsitav teos "Laul tulipunasest lillest" ongi üks kolmest tema kõige kuulsamast kirjutisest. Tegemist on n-ö parvepoisteromaaniga, mis sisult sarnaneb August Gailiti teosega "Toomas Nipernaadi". Sellest paljudele eestlastele tundmatu soome kirjaniku teosest on alguse saanud kolm kuulsat soome filmi. Veel on Linnankonski kirjutanud talupojajutustusi, näidendeid ning novelle. Tegemist on kahe täiesti erineva kirjanikuga, kes mõlemad on kirjutanud inimestele niivõrd südamelähedasest teemast nagu armastus. Antud essees hakataksegi uurima kahe kirjaniku armastuse, seksuaalsuse ning soorollide kujutamist nende teostes

Luulekoguanalüüs

3

docx

H. Ibsen "Nukumaja" arutlus

,,Nukumaja" Henrik Ibsen 1.) Kas Nora on vääriline vastane Helmerile? Raamatu alguses paistis Nora ja Helmeri abielu väga idülliline. Nora oli loodud koduperenaiseks, kes väga reaalse elu ning teiste inimestega kokku ei puutunud, ning kellel raha ning kodu asjades väga sõnaõigust polnud. Nora tundus oma eluga rahul olevat ning ka mees hellitas teda ning tundus ka armastavat. Mingil hetkel hakkasid aga raamatus välja tulema ebakõlad. Raamatust tuleb välja, et Helmer kohtleb Norat nagu last. Selle asemel, et Noraga tõsiselt rääkida raha raiskamise tõsidusest, kutsub ta teda lõokeseks ja oravakeseks ja üritab piltlikult seletada, miks ei tohi raha raisata. Ta kohtleb teda kui last, kes veel elust midagi ei jaga. Helmer: ,,Ega maiasmokk täna linnas ometi laial teel ole olnud? Nora: ,,Ei. Kuidas sa selle peale tuled?" Helmer:"Kas maiasmokk tõesti kondiitri juures ei ole käinud?" Nora:"Ei, kinnitan sulle Torvald..."

Kirjandus

Kommentaarid (1)