Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Tõde ja õigus“ Lugemiskontroll (0)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Tõde ja õigus“
Lugemiskontroll
  • Teose tegevuspaigaks oli Vargamäe Oru ja Mäe talu ning tegevus toimus u. aastatel 1870-1890, mil Eesti oli Vene võimu all. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg ka suuresti teose sündmustikku. Eestlased olid hiljuti saanud endale õiguse mõisnikelt talusid päriseks osta, paljud talupojad nagu ka Andres ei suutnud talu kohe välja osta ning maksid seetõttu nö. järelmaksuga, ehk siis maksti mõisnikele raharenti.
    Kahtlemata mõjutas tegevusaeg sündmuste arengut ka selle poolest, et näiteks lapse saamine enne abielu oli patt, nii et kui avastati, et naine on rase , siis oli üldjuhul sõit kirikuhärra jutule ning mees ja naine abiellusid. Tol ajal vaadati sellele väga halva pilguga kui laps oli nii öelda sohilaps ehk siis sündinud väljaspool abielu.
    Sündmustikku mõjutas ka see, et sel ajal, mil raamatu tegevus aset leidis, oli mees kindlalt perepea ning naised ja lapsed olid enamasti sunnitud talle alluma . Näiteks viskas Andres oma raseda tütre kodunt välja ning ei Liisi ega ka Mari saanud selle vastu midagi teha, kuna mehe sõna käis nende omast üle.
  • Andres oli taluperemehena väga võimekas, kuna tööd ta ei kartnud ning rabeles ta päevad ja ööd. Ta tahtis oma talust teha suure ja eduka talu, et tema lastel oleks seal parem põli, mis tõttu nägi ta aastate kaupa selle kallal vaeva, lastes kaevata kraave, ehitades uusi eluruume, harides maad ning karja karjatades, kahtlemata ei jäänud olemata ka naabritevahelised maade jagamised ja kemplemised. Minu silmis oli Andres väga hea peremees , kuna ta üritas talu edasi arendada ja paremaks muuta ega peljanud seepärast ise ka vaeva näha ja tööd rügada. Tema peremehelikuks miinuseks oligi võib-olla tõsiasi, et ta ei suutnud piiri pidada ning töötas ise liiga palju ja sundis liiga palju tagant ka teisi.
    Isa ja abikaasana oli ta minu meelest liiga palju nõudev. Ta nõudis, et kõik töötaksid pidevalt ning kurnas sellega oma pere ära. Seetõttu suri ju tema esimene naine Krõõtki, kes ei pidanud taolisele raskele tööle lihtsalt vastu. Minu meelest oli Andres ka kohati natuke mõistmatu teiste suhtes, kuna tema ajas ikka oma õigust taga ning tema sõna pidi kogu aeg peale jääma, mis tõttu surus ta ülejäänud pereliikmete arvamused ning õigused ehk liiga alla. Näiteks saaks võtta Liisi ja Joosepi armastuse, millele Andres hambad risti vastu seisis , kuna ta ei tahtnud sellest mõeldagi, et Liisi peaks Pearu pojaga abielluma ja pealegi, et noored tahtsid veel Vargamäelt minema minna. Kui siis tuli välja, et Liisi on juba rase ja muud võimalust peale abiellumise üle ei jää, siis viskas Andres tütre lihtsalt kodust välja. Ta oli kohati nagu diktaator , kuna perekond pidi alluma tema sõnadele. Samas ei ütle ma, et Andresel ei olnud pehmemat poolt, kuna näiteks pühade ajal viskas ta lastele vempu ning katsus jõudu vanema poja Andresega, mängides lastemänge ning maadeldes temaga põrandal. Kahtlemata võis ta olla ka hoolitsev ning lõbus, kuid minu arvates oli ta üldjuhul selliste asjade jaoks liiga praktiline, kõige tähtsam oli tema jaoks siiski töö ning iseenda õiguse tagaajamine.
    Tema tõekspidamiste kohta oskan ma vaid seda öelda, et ta oli hingelt aus mees ning ootas seda ka teistelt, kuid mida kauem ta Pearuga kõrvuti elas ning temaga kemples ja mööda kohtut käis, seda enam hakkasid tema algupärased tõekspidamised muutuma ning väänduma ja lõpuks olid nad minu meelest Pearuga nagu ühe vitsaga löödud. Mõlemad otsisid oma õigust, aga selle saamiseks kasutati kavalust ning krutskeid.
    Andrese isikus meeldis mulle eelkõige see, et ta oli töökas mees ning ta tahtis Vargamäest teha oma lastele parema koha. Ta ei kartnud tööd ning see suurendas minu meelest tema sümpaatsust. Alguses meeldis mulle ka tõsiasi, et erinevalt Pearust oli ta aus ega hakanud tõde väänama, vaid oli otsekohene ega keerutanud.
    Tsitaadid:
    „Kunagi polnud Andres oma tööst niisugust lõbu tundnud, kui ta tundis selle esimese põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel oma põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski.“
    „Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi. Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. Polnud heinatöö veel lõpul, kui juba kippus pudisema rukis, muudkui viska vikat ja võta sirp.“
    „Varemalt polnud tal kunagi pähe tulnud, et tema Krõõt võiks surra või et üles võiks öelda tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes. Miks polnud ta kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga istub tõsine häda? Miks polnud ta tema sihvakamat kasvu ja peenemat konti kunagi arvesse võtnud?“
    „Aga juba tormas Andres rusikas käsil tütre kallale, tarvitades seejuures tema kohta kõige ropemat sõimusõna. Vististi oleks ta oma lapse vaeseomaks löönud – nii põhjani oli ta haavunud oma isalikus tundmuses ja nii väga tundis ta oma võimetust tütre vastu.“
  • Minu meelest oli Pearu hea peremees, kuigi mulle tundus, et ta oli kohati laisavõitu. Tema maa andis ju paremini vilja kui Andrese oma ning oli tal ka rohkem raha, mis tõttu ei pidanud ta nii palju tööd rügama ning sai selles mõttes lahedamalt elada. Eks ta seetõttu ka leidis aega Andresega kembelda ning talle krutskeid visata. Siiski oli ta talu olukord hea, mille põhjal oskan arvata vaid seda, et küllap ta ikkagi hea peremees oli. Erinevalt Andresest ei kurnanud Pearu oma peret ega töölisi nii palju, selles osas oli ta peremehena mõistvam kui Andres.
    Isa ning abikaasana oli Pearu minu arvates samuti mõistvam kui Andres. Ta võis küll olla väga vägivaldne, kuid erinevalt Andresest oli Pearu oma vihahoogude ajal enamasti purjus, mis küll ei vabanda vägivallatsemist, kuid näitab minu arvates vähemalt seda, et kaine peaga oskas ta probleeme ka muul moel kui toore jõuga lahendada. Isana oli Pearu kindlasti lõbusam ning lapsikum kui Andres. Ma usun, et Pearu peres oli helgeid, muretuid ning lõbusaid hetki rohkem kui Andrese peres, kuna Pearu ei olnud niivõrd tõsine ega mõelnud ainult tööle. Ta oli krutskeid täis ning talle meeldis tembutada, mis kahtlemata tõi tema pere argiellu helgemaid noote .
    Tema tõekspidamiste kohta ei oska ma suuremat rääkida, võib-olla ainult seda, et Pearu oli uhke ning ta tahtis näidata end teistest paremana. Näiteks tahtis ta kõigest väest olla parem Andresest, mis tõttu ta temaga ka kogu aeg kemples. Erinevalt Andresest aga ei ajanud Pearu taga vaid õigust, ta leidis, et tähtsam on pealejäämine, selle käigus kas või tõde väänates.
    Mulle isiklikult meeldis Pearu rohkem kui Andres, kuna ta oli vabama iseloomu ega võtnud alati asju nii tõsiselt. Ta tegi küll korralikult tööd ning hoidis oma talu korras, kuid samas ei olnud töö tema elu, ta leidis aega ka niisama vembutamiseks, mis mulle väga meeldis, kuna ilma tema krutskiteta oleks „Tõde ja õigus“ olnud eriti masendav raamat.
    Tsitaadid:
    „Eespere aiategu hakkas ka Tagapere Pearu silma kinni. Isegi talvine teivaste ja lattide vedu polnud teda ükskõikseks jätnud. Kohe oli ta mõelnud, et mida võib naaber, seda võib tema ammugi“
    „Õhtul kui karja-Mart koju tuli, küsis peremees temalt naerusuul:
    „Noh, kas õhtul oli kraavis vähem vett kui hommikul ?“
    „Ikka oli, aga tegi teine kuramus uue tammi ette,“ vastas poiss. „Aga oodaku, ei ma sedagi talle kingi, küll ma ta eest ära saan.““
    „Viimaks ei teadnud ta enam isegi, kuidas see juhtus, aga äkki leidis ta oma küüned Andrese habet kiskumas.
    „Mehed, minge vahele!“ käskis kõrtsmik
    Aga enne kui käratsejaist ükski jaole sai, langesid Vargamäe mehed teiste ette porisele põrandale, Andres alla ja Pearu peale. Mõlemad karjusid – Andres jämedama, Pearu peenema häälega, mis peaaegu kiljumiseks muutus.“
    „Muidugi huvitasid neid seejuures mitte abielulised, vaid vallalised, poisid ja tüdrukud. Ja kui nad kuskilt paarikese teineteise kaisust leidsid , köitsid nad nende jalad nööriga kokku või õmblesid nende riided kotinaelaga ühte.“
  • Mine isiklikult eelistan Oru Pearut, mis sest et tal olid kahtlemata omad vead, kuid ometi jäi temast positiivsem mulje kui Andresest. Mulle meeldis küll Andrese juures näiteks see, et ta oli töökas ega arvanudki, et midagi ilma tööta kätte tuleb, kuid üldpildis jäi ta minu jaoks kuidagi liiga ühekülgseks, sest ainus millest ta mõtles oligi töö. Pearu aga seevastu oli huvitav tegelane just seetõttu, et ta oli väga värvikas tegelane. Kõik need tema tujud ja vembud ja ka skandaalid tegid temas huvitava tegelase ning andsid talle mingi erilise sümaaptsuse. Ta tundus kohati inimlikum kui Andres ning seetõttu jäi ta ka rohkem silma.
    Ma usun, et Tammsaare eelistas pigem Andrest. Esiteks seetõttu, et ta kujutas teda kui tõelist Eesti talumeest, kes peab rasketes Eestimaa tingimustes enda talu pidama . Samas on ka Andres leidlikum kui Pearu, kuna suudab teda nii kohtus kui ka kõrtsis tihti üle trumbata. Ma arvan, et Tammsaare eelistas Andrest ka seetõttu, et Andrese elu tundus nagu natuke ebaõiglane, kuna Pearul näis kõik kergemini kätte tulevat kui Andresel, mis sest et Andres naabrist tegelikult nii jõu kui ka aru poolest üle oli.
  • Krõõt oli minu meelest selline tüüpiline allaheitlik koduperenaine, kellele ei meeldinud viriseda, vaid kes kõige kohanes ning kõigega hakkama sai. Krõõt oli hoolitsev ema, abikaasa ning ka hea perenaine ja seda just seetõttu, et ta pani oma vajadused teiste omadest tahapoole. Ta töötas seni, kuni endal tervis üles ütles.
  • Maril oli kahtlemata raskem põli kui oli seda Krõõdal, kuna tema perenaiseks saamisega kaasnesid juba jutud ja kõlakad ning ka pidi ta kasvatama osalt teise mehe lapsi, mis sest et hoidis neid nagu omi. Mari oli algselt väga lõbus ning rõõmus noor tüdruk, kuid peale Jussi surma ning Vargamäe perenaiseks saamist, kadus temast justkui elurõõm. Ta jäi vaiksemaks, ei laulnud enam ning muutus üldse nukramaks ja tõsisemaks. Siiski oli ka tema väga töökas ning sai oma perenaise kohustustega hästi hakkama, erinevalt Krõõdast oli Maril talutööde jaoks ka sobiv kehaehitus , mis tõttu pidas ta paremini vastu.
    Vargamäe perenaisena ei eelistaks mina ei Krõõta ega Marit , kuna Vargamäe perenaistena olid nad mõlemad nukrad ning allaheitlikud. Kui aga peaksin valima, siis valiksin noore Mari, kes alles oma Jussiga saunas elas, kuna see Mari oli tõesti alati positiivne, lõõritas laulda ning ei peljanud ka raskeid talutöid.
  • Ma arvan, et oleksin eelistanud elada pigem Oru Pearu peres. Esiteks juba seetõttu, et Pearu ei kurnanud oma perekonda tööga nii nagu seda tegi Andres. Kui tööjõust puudu tuli, siis palkas Pearu lihtsalt abilisi, mitte ei piitsutanud iseend ja oma peret. Ma küll mõistan, et Andresel võib-olla ei olnud nii palju raha, et vajalikke abilisi palgata, kuid sellegipoolest oleksin parema meelega Oru peres kasvanud. Teiseks ka seetõttu, et Pearu ei olnud nii kinni oma õiguse otsimises ning mingil määral tunnistas ka enda vigu, mis sest et enamasti just purjuspeaga. Pearu oli inimlikum, tal olid omad tujud ning ta oli jonnakas, kuid Andres hoidis kõik enda sees. Ma suudan sellepoolest Andresega küll samastuda, kuid ometi leian, et Oru Pearu peres kasvades oleks olnud ehk veidi kergem ning helgem lapsepõlv, kuna juba Pearu ise tõi sinna peresse oma lapsikustega lõbusamaid noote.
  • Ma usun, et teose ideeks oli peegeldada võimalikult tõepäraselt Eesti talurahva elu 19. sajandi lõpul ning anda rahvale edasi võimalikke tolle ajastu probleeme ning kujutada tõepäraselt talupere igapäevaseid tegevusi. Minu arust olid teoses väga sügavad ning veenvalt kujutatud karakterid, mis tegid teose veelgi nauditavamaks ning ka väga usutavaks. Veel jäi mulle silma see kui hästi Tammsaare on kujutanud talupoja võitlust loodusega ning näidanud, kuidas loodus kulgeb ikka lõpuks omasoodu ja inimene ei saa sinna midagi parata.
  • Tõde ja õigus-Lugemiskontroll #1 Tõde ja õigus-Lugemiskontroll #2 Tõde ja õigus-Lugemiskontroll #3 Tõde ja õigus-Lugemiskontroll #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor K O Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Tõde ja õigus I osa

    A.H.Tammsaare ­ ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna ­ Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma

    Kirjandus
    thumbnail
    10
    doc

    "Tõde ja õigus" - kokkuvõte

    iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    doc

    Vargamäe peremehed

    sest Pearu meelest oli Krõõt täiuslik naine oma ilusa häälega. Selle taga tipuks , miks Pearu niisugune oli , on puhtinimlik kadedus. Peale Krõõda surma muutus Andres väga vaikseks . Ta varjas oma tundeid ja peitus piibli taha . Romaani lõpus hakkas üha enam Andres sarnastuma Pearuga . Mõlema ühiseks omaduseks võib pidada ,et nad on väga kangekaelsed ja kadedad üksteise suhtes. Lõpuks hakkas Andres Pearult õigust nõudma , sest sai aru ,et tõde taga ajades ei saavuta ta õiglust. Samamoodi pettuse ja kavalusega ta seda tegigi. Andresest oli saanud kuri ja kibestunud Vargamäe peremees.

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    doc

    Vargamäe Peremehed

    sest Pearu meelest oli Krõõt täiuslik naine oma ilusa häälega. Selle taga tipuks , miks Pearu niisugune oli , on puhtinimlik kadedus. Peale Krõõda surma muutus Andres väga vaikseks . Ta varjas oma tundeid ja peitus piibli taha . Romaani lõpus hakkas üha enam Andres sarnastuma Pearuga . Mõlema ühiseks omaduseks võib pidada ,et nad on väga kangekaelsed ja kadedad üksteise suhtes. Lõpuks hakkas Andres Pearult õigust nõudma , sest sai aru ,et tõde taga ajades ei saavuta ta õiglust. Samamoodi pettuse ja kavalusega ta seda tegigi. Andresest oli saanud kuri ja kibestunud Vargamäe peremees.

    Kirjandus
    thumbnail
    4
    doc

    "Tõde ja õigus" kokkuvõte

    iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist

    Eesti keel
    thumbnail
    22
    docx

    Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

    pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli - Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu

    Kirjandus
    thumbnail
    10
    doc

    Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

    Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma maale vedanud ning valetas nüüd, et koer oli tema maa peal tedre poegi püüdnud ning tallegi kallale läinud. Juhtunu tõttu käisid naabrid ka esimest korda kohut. Paraku ei õnnestunud tõde austaval Andresel võita. Järgimse kohtuskäigu põhjuseks oli Pearu loomade pääsemine Andrese maale, kus nad ädalat sõid. Pearu alustas taas tammiga naabri kiusamist. Kui kohtunik loomade tekitatud kahju tuli vaatama, oli Mart jõudnud just tammi ära lõhkuda. Seega jäi Pearu jälle võidumeheks. Andres pani Madise taas uut kraavi kaevama. XVI Jussil ja Mril sündis poeg. Mari muretses, et pojal samasugused jalad ei olek nagu Jussil. Krõõdal sündis kolmas tütar

    Kirjandus
    thumbnail
    6
    docx

    "Tõde ja õigus" kokkuvõte

    iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun