Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

S. HENNO "MERERÖÖVLIMÄNG" (0)

1 Hindamata
Punktid

MERERÖÖVLIMÄNG
SASS HENNO
2005
ILLUSTREERIJA: PENT TALVET
TEGELASED
STEN -ERIK on seitsme aastane poiss. Poiss on seiklushimuline ning abivalmis, heasüdamlik, taiplik. Sügisel läheb Miina Härma kooli (sinna läheb ka Maria). Poiss oskab lugeda ning arvutada.
MARIA on kuue aastane, sünnipäev septembris. Elab koos Papaga (vanaisa). Vanemad on välismaale läinud ega osale tema elus. Iseloomult on tagasihoidlikum kui poiss. Kuid kohati julgem, näiteks pööningul julgustas Stennut. Põhilised iseloomuomadused on siirus, sõbralikkus, viisakus.
ISA URMAS ei ole raamatus tihe tegelane. Isa lubab pojal teha asju mida ema ei luba, näiteks joonistada seinale. Vabal ajal tegeleb poisiga, selgitab maailma asju ja füüsika seadusi ehedate katsete näol. Kuigi veedab palju aega tööl, lööb välja tema poisilik pool.
EMA- on pigem keelavas rollis kui armastav ema koha täitja. Käib loost läbi harva, ilma erilise kirjelduseta. Suhtuvad koos isaga sundüürnikesse halvustavalt, inimesi ning nende lugu teadamata. Teevad ennatlike järeldusi. Nende perekond on heal elujärjel, puudust ei tunta.
KERTU on kahekümne aastane lapsehoidja, käib ülikoolis. Stennu ütleb, et tal on kollased juuksed, kuigi neiu ise väidab blondid- valged. Kertu ei ole kuigi taibukas, pidevalt soovitab isa või ema käest küsida.
RAUL on Kertu sõber või poisssõber. Pole täpselt defineeritud. Üldjuhul kui mees külla tuleb, saadab Kertu poisi jalust. Toob Sten-Erikule kingitusi, meeldib teha heameelt.
PAPA on hallipäine suure habemega mees. Armastab Mariat, võttis oma hoole alla. Hoolimist saab välja tuua näiteks kooli asjade varakult ostmise näol. Võõraste silmade eest varjab oma elu, et vältida jutte. Hindab privaatsust. Ei ole jutukas, pigem oma ette hoidev. Polnud majanduslikult kindlustatud, ei oma kinnisvara, halval elujärjel.
VANAISA JOHANNES on Siberis surnud mees, kes kaks perekonda ühendab. Ühelt poolt sugulussidemega ja teisalt sõjaväekaaslasega. On kirjeldatud kui ausat ja hinnatud meest, kellel oli raske saatus.
LÜHIKOKKUVÕTE
Esimeses peatükis kolib isa Urmas, ema, seitsmeaastane Sten-Erik. Kui vanemad tööl on, siis valvab teda hoidja Kertu, kellel on poisi arvates kollased juuksed, kuigi neiu sellega ei nõustu. Suure kivimaja asemel saab koduks neil ühekorruseline kollane puumaja, mis kuulus kunagi isa isale . Kolimise eel jätab Sten hüvasti oma sõbra Andriga, nad lubavad vahel teineteisel külas käia. Sõidu ajal sadas vihma ning kohale jõudes polnud see lakanud. Igavuses vaevlev poiss ootas kuulekalt emalt luba tuppa minna. Sten-Erik kuulis häält. Hääl tuli kuuri juurest ning otsustas asja uurima minna. Avastus oli suur, kui leidis hoone tagant omavanuse tüdruku, kes urgitses pulgaga mullas- murumardikad ei saa kõndida kui maapind niiske on. Tüdruku nimi oli Maria ning elas temaga samas majas koos vanaisaga. Stennu kutsuti tuppa. Ta sai endale päris oma toa, puudu oli ainult kutsikas. Koer lubati talle heade tulemuste eest koolis. Uues elamises oli pikk koridor, millest paremale poole jäi Stennu kodu ning paremal Maria oma. Toas oli köök, suur tuba, ema-isa ja Sten- Eriku tuba. Hommikul läksid vanemad tööle ning tuli hoidja. Kertu uuris vanematelt, miks teiselpool maja elavad võõrad. Poiss kuulis pealt, kui vanemad selgitasid, et nad on sundüürnikud, kes peagi majast välja kolivad. Raul tuli kaheukselise sportautoga ning tõi Mesikäpa šokolaadi. Raul, Kertu ja Sten läksid õue akumootoriga autoga sõitma. Õues oli ka Maria, kes esimest korda seesuguse auto moodi masina roolis istus. Autol sai aku tühjaks ning poiss pakkus välja minna arvutimängu mängima. Maria ei olnud kunagi varem arvutit näinud ja Stennu oli lahke talle näitama, kui vaid Kertu poleks pidanud emalt luba küsima. Parasjagu, kui Kertu helistas loa saamiseks, tuli Marial parem idee. Ta näitab Stennule salakohta- kirstu pööningul. Salapärane puust kast oli väga raske. Nad tahtsid seda lahti saada, kuid ootamatult saabusid koju Sten-Eriku vanemad. Õhtul küsis Stennu vanematelt luba, et Mariaga toas mängida, kui neid kodus pole. Vanemad ei olnud nõus, põhjendades seda sellega, et vanamees (papa) on kommunist ja Maria võib osutuda vargaks. Viimast Sten-Erik ei uskunud. Järgmisel päeval mängisid lapsed õues kuni hakkas sadama. Papale ei meeldinud mõte Sten-Etikust nende poolel, seetõttu otsustasid nad mereröövleid mängima hakata. Sten-Erik läks tuppa, et tuua varustust, kui avastas Rauli ja Kertu veemängud. Varjamaks toimunut ostis Raul neile mereröövli riided. Sten ja Maria avastasid raske kasti kaane alt palju kirju, mundris meeste pildi ning päris ehtsa mõõga. Lapsed mängisid, et tühi kast on nende mereröövlilaev. Järgmistel päevadel toimuvad ehitustööd, vahetatakse uksi, tasandatakse maapinda. Pärast kivikillustiku langemisel veokastist oli Kertu üleni valge tolmuga kaetud- see pakkus lastele kui ka isale, kes tööle kiirustas tagasi, palju nalja. Otsustati minna jõe äärde. Nad käisid ujumas, söötsid linde. Sten- Erik tundis huvi kuidas paadid vee peal püsivad. Kertu aga ei osanud vastata ja soovitas küsida õhtul isa käest. Kui nad jõe äärest lahkuma hakkasid, kuulsid nad niuksumist. Lapsed leidisid koera kutsika. Nad võtsid pisikese kaasa ning leppisid kokku, et ühel päeval on ta Maria juures ning järgmine kord Stennu juures. Õhtul selgitas isa paatide ehituse omapärasid, mis aitavad neil vee peal püsida. Ootamatult ilmus ukse taha Papa, kes tõi tagasi kutsika. Ema lubas koera üheks õhtuks jätta, kuid mitte kauemaks. Uus omanik pidi leitud saama ajalehe vahendusel. Järgmisel päeval ehitasid lapsed kastist päris mereröövli laeva- lisati lipp ja isegi mereloom koer oli olemas. Nad otsustasid paati katsetama minna jõe peale, kuid pööningult seda alla toimetades, lõhkus paat Maria toa akna. Tüdruk jooksis nuttes ära, poiss kartis nii Papa kui vanemate reaktsiooni. Kuid keegi ei pahandanud, veel hullem- Papa teatas, et nad kolivad Mariaga ära. Mariaga ära leppimiseks kinkis poiss talle enda isikliku mereröövliraamatu. Tüdruk võttis kingituse vastu ja lebas voodis edasi. Tüdruk oli haigeks jäänud- aken ei hoidnud sooja. Sten- Erik tõi Mariale Kertu võlupannkooke, et ta ruttu terveks saaks. Ja näe imet! Järgmine päev olid mõlemad valmis asuma laeva katsetama. Nad viisid kasti veele ning ronisid koos koeraga sisse. Vool vedas nad kaasa, kaldast kaugele. Lapsed liikusid allamäge ning parv hakkas uppuma. Maria ja Sten- Erik kartsid väga. Papa, Kertu ja Stennu vanemad oli väga mures. Õnneks saabusid päästjad viimasel minutil ja kõik sai päästetud. Kaldal andsid lapsed selgitusi. Nad seletasid, et leidsid kirja ja pildi, mille Sten- Erik oli tasku pannud ja otsustasid mängida mereröövleid. Ta näitas kirja ja pilti ka teistele. Kõik imestasid. Isa avastas, et kirja saatja oli tema isa, kes Siberisse saadeti ning Papa tundis vanaisa sõjaväe aegadest. Vanaisa Johannes oli kirjas lubanud majas elada edasi Papal, kui ta tagasi ei peaks tulema. Isal hakkas kahju ning lepiti kokku, et keegi koli välja. Papa hoiab maja korras, valvab lapsi kui Sten- Eriku vanemad on tööl. Lõpuks otsustati ka koerale nimi panna, tundub, et koer jääb neile alles.
TEOSE VÄÄRTUS
Teos peegeldab erinevaid sotsiaalseid tasandeid, mida on raske lastele selgitada. Raamat on selle tundma õppimiseks väga hea vahend. Lisaks täiendab Hanno laste sõnavara väljenditega, mida teistest raamatutest ei pruugi leida. Näiteks: sundüürnik, kommunist, asotsiaal, kallur , sotsiaalmaja. Raamat käsitleb ka looduse teemat. On selgitatud , et emased sinikaelpardid on väiksemad ja pruunikad ning isased suuremad ja sinakasrohelised. Teos manitseb lapsi mängides ettevaatlikkusele, paneb mõtlema tegevuse ohutusele. Laps saab korrata hädaabinumbrit- 110. Raamat väärtustab sõprust, heatahtlikust- kõike seda õpetab see teos oma väikestele lugejatele.
Autori sõnul on „Mereröövlimäng” lugu vahetust sõprusest, mida tänapäeva kasumit teenivas maailmas enam eriti ei kohta. (Raamatukoi)
TEOSE KOMMENTAARID
„Kuigi Hennol on lastekirjanikuna kindlasti arenguruumi, on “Mereröövlimäng” sellegipoolest väga tore lasteraamat . Ja see ongi ju kõige tähtsam. Raamatut lugedes tekib korduvalt tunne, nagu suhtleks suur inimene väikesega. Vististi edukalt, sest lapse jaoks peitub raamatus nii mõndagi lohutavat ja julgustavat.” (B. Davidjants, 2005)
„Ega siin mingit pikka juttu polegi – see on ilus vanamoodne ja korralik raamat. Vanamoodne ses mõttes, et keelekasutus on kaunis ja paigas, täislaused, viisakas kõnepruuk, ei mingit slängi, kõik tegelased on viksid ja viisakad. Lugu on huvitav ja lühike. Kaaned kõvad, paber kvaliteetne, pilte palju ja ilusaid. ... Henno on võtnud kirjeldava stiili, ta ei püüa siin lastele elutõdesid lahti seletada ega jää esitatu üle pikemalt juurdlema. Seletamine jäägu ettelugejatele.” (T. Veenre & M. Adorf, 2005)
KASUTATUD KIRJANDUS
T. Veenre & M. Adorf (2005) Sass Henno. „Mereröövlimäng” Kasutatud 2.12.2015, allikas http://ekspress.delfi.ee/areen/sass-henno-mereroovlimang?id=69053201
B. Davidjants (2005) Sass Henno kutsub lapsed mereröövleid mängima. Kasutatud 2.12.2015, allikas http://epl.delfi.ee/news/kultuur/brigitta-davidjants-sass-henno-kutsub-lapsed-mereroovleid-mangima?id=51017387
Raamatukoi. Mereröövlimäng. Kasutatud 2.12.15, allikas https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?24092
Vasakule Paremale
S-HENNO-MERERÖÖVLIMÄNG #1 S-HENNO-MERERÖÖVLIMÄNG #2 S-HENNO-MERERÖÖVLIMÄNG #3 S-HENNO-MERERÖÖVLIMÄNG #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sigrid A. Õppematerjali autor
Sass Henno "Mereröövlimäng" tegelased, sisukokkuvõte, teose analüüs/väärtus
Töö valminud Tartu Ülikooli ainekursuse raames.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
23
docx

Nimetu

Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus...........................................................................................

Kategoriseerimata
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

Tõus kirjutamises ja kirjastamises tõmbab kaasa ka raamatuillustreerimise, mida küll riiklikul tasandil endiselt ei toetata, kuid mille möödapääsmatuses lasteraamatu puhul keegi enam ei kahtle. Silmas tasub pidada Pille Tammela, Alvar Jaaksoni, Kamille Saabre, Elina Sildre, Marja-Liisa Platsi, Katrin Ehrlichi jpt töid. Eriti väärib esiletõstmist noor raamatuillustraator Pent Talvet, kes oma esimese raamatu, Sass Henno ,,Mereröövlimängu" (2005) illustratsioonides jätkab omanäolise käekirjaga Ilon Wiklandi ja Edgar Valteri tööde esteetikat. (Künnap, Sinijärv 2005: 7) 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses Oma sügavaima mõõna läbinud, on eesti algupärane lastekirjandus teinud läbi võimsa arengu, mis Loomingu 2006. aasta lastekirjanduse aastaülevaates annab põhjust hüüdeks ,,Lõpetuseks rõõmustagem: elame õnnelikul ajal! Kui palju ilmub häid raamatuid!" (Urmet 2007: 587).

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses
24
odt

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" ­ KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" ­ KOOLIKIUSAMI

Kirjandus
Urmas Sisask
23
doc

Urmas Sisask

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................

Muusikaajalugu
Diana Leesalu-Mahajäetud maja
44
docx

Diana Leesalu „Mahajäetud maja“

Diana Leesalu „Mahajäetud maja“ Analüüs Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 7.a 1 Tallinn 2015 Teose valikust Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada. 2 Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Samast aastast töötab ta lavastaja- dramaturgina Tallinna Linnateatris. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni“ ja „Mängud on päriselt“ on populaarsed pal

Eesti kirjandus
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun