Tammsaare - "Tõde ja õigus"(Hermenetuliline tööleht) (0)

Mõnda< teosest
„Tõde ja õigus“
Arvesta vastamisel sellega,
et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna
ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust.
Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest.
1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks.
Vastus: Kui ma väiksem olin ja mu vanemad sõbrad lugesid „Tõde ja õigust“, siis nemad rääkisid, et küll see on igav, paks ja mõttetu teos. Nüüd, kui ma ise selle teose olen läbi lugenud, ei ole see enam jube raamat, millest mu sõbrad rääkisid. Pean ütlema, et minule meeldis see teos. Seda just teose lihtsuse ja puhtsüdamlikkuse pärast. Väga tõetruult on lugejateni toodud, kuidas Andres ja Krõõt kolivad Vargamäele elama ja ennast seal üles töötavad. Lisaks teost on vürtsitatud eestlasliku kanguse ja kangekaelsusega. Kaks naabrit – Andres ja Pearu – tahtsid olla teineteisest paremad, rikkamad, kavalamad ning tahtsid üksteisele kohta kätte näidata. „Aga äkki astus Andres Pearu juurde, pani oma suu tema kõrva äärde, käe ette varjuks, et teised midagi ei kuuleks, ja sosistas nõnda midagi. Pearu polnud sugugi ette valmistatud, et ta nii ruttu Andrese saladuse teada saab. Aga niipea kui ta selle oli kuulnud karjus ta: „Sa pidid ju kõvasti, et kõik kuulevad!“ [---] „Pearu on sees!“ hüüti mitmelt poolt.“
2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks?
Vastus:
Teos pani mind mõtlema asjaolule, et me peaksime elama praeguses hetkes . Me ei tohiks end täiesti tööle pühenduda ja unustada kõik selle, mis meile tegelikult kõige armsam ja tähtsam on. Näiteks oli Andrese peaeesmärk, et Vargamäest saaks suur ja uhke talu ning et ta saaks jätta selle oma lastele. Suure töö rügamise kõrvalt unustas ta veeta aega koos oma naise Krõõdaga. Kui Krõõt suremas oli, alles siis hakkas Andres mõtlema, kui oluline on Krõõt tegelikult tema jaoks. „Tee tüdrukuks see poiss [---] ainult lase mu Krõõt elada. Ja tänasest päevast saadik tahan ma tema koormat kergendada [---] Ma ei löö enam toaukse piitade külge kõrget lauda sigade takistuseks, ennem elan kas või sigadega ühes toas, et aga Krõõdal poleks vaja ämbreid üle selle laua rükkida.“ (160)
3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks?
Vastus: Olgugi, et Andrest kujutati teoses selle parema peremehena, sest talle vastandus vingerpusse mängiv naaber Pearu, siis mind nii mõnigi kord vihastas teoses kohati Andrese tegelaskuju. Ma alguses hindasin seda omadust Andreses , et ta armastas enda töö ja vaevaga Vargamägi korda teha. Kui esimesed pettumused Andreses olid siis, kui ta näitas Krõõdale välja, et ta oli alati pettunud , kui sündis tütar. „“Ei tulnudki kohapärija,“ ütles Andres [---], kes pettununa seisis oma naise ja lapse ees.“ See näitab, nagu Andres ei armastaks oma enda lapsi ning selline suhtumine muserdas ka Krõõta.
Lisaks peksis Andres oma teist naist Marit , laskudes samale tasemele kui Pearu, kuigi Andres tahtis temast parem olla. „Juhtus neil Mariga tänavu kord niisugune asi ega leitud nädalapäevad sellele lahendust , kuni kõik lõppes hirmsa riiu ja meeletusega: Andres peksis Marit süda peäval keset õue. [---] Õnneks, et polnud kedagi pealt vaatamas ei oma ega naabriõues. Juhtus ukse ees väljas olema ainult nende esimene poeg Indrek.“ Samuti tahtis Andres oma tütre Liisi vastu kätt tõsta, kuid Mari astus vahele. „Aga juba tormas Andres rusikas käsil tütre kallale, tarvitades seejuures tema kohta kõige ropemat sõimusõna. Vististi oleks ta oma lapse vaeseomaks löönud.“
Kuna Andresel oli Vargamäest suur unistus , siis ei lasknud ta oma lapsi kodust ära, sest ta tahtis, et keegi tema tööd jätkaks ning, et tal oleks kellelegi oma suurt tööd jätta. Näiteks, ei tahtnud Andres lubada Indrekul minna köstri juurde õppima, sest nii oleks jäänud Andresel väheks töökäsi. Andres mõtles ainult enda ja oma talu peale, aga kordagi ei mõelnud ta teiste soovidele.
4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks?
Vastus: Andrese naaber oli kiuslik Pearu, kes tahtis alati oma naabreid kiusata . Siis mind pani rõõmu tundma see situatsioon, kui Pearu lõhkus ära oma aia, et naabri sead ja lehmad saaksid joosta tema rukkisse. Ta lootis, et naabrimees ise või poiss Juss tuleb neid ära ajama , et ta saaks jälle kiusata oma naabreid. Kui loomi tuli ära ajama hoopis Krõõt, laps süles ning kutsus sead oma heleda häälega rukkist ära. Ja Pearu jäi nõnda piinlikkusse olukorda Krõõda ees ning ta ei saanudki Andresele järjekordset tempu nina alla hõõruda. „ „Aga kuidas teisepere perenaine nüüd sead rukkist kätte saab, laps süles?“ küsis Pearu, nagu ootaks ta, et Krõõt Andrest appi kutsub. Aga see ei vastanud naabri küsimusele midagi, hakkas ainult heleda häälega sigu kutsuma. [---] Oru peremees seisis kogu selle aja lõhutud aia juures, ilma et ta kätt või jalga oleks liigutanud. [---] Ometi oli ta pisut nagu pettunud. [---] Oleks Krõõt sõnagi lausunud, siis oleks ta vististi kohe ise oma rukkisse läinud sigu taga ajama, aga Krõõt ei tahtnud Pearult midagi. [---] Milleks ta selle tembu teinud oli, ei teadnud keegi. Mõtles ta üleaedset kiusata või olid tal omad plaanid, ainult naabri perenaine, kes tuli, laps süles, ja kutsus sigu heleda häälega, ainult see ehk ajas ta kavatsused luhta.“
5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat – põhjenda, kas sa olid hea lugeja.
Vastus: Ma arvan, et alati saaks paremini. Kuid usun, et ma sain selle teise lugemisega hästi hakkama. Seda just selle pärast, et olgugi, et mind häiris kohati Andres, mõistsin ma tema tegude tagamaid. Tabasin tema tõe ja õiguse probleemi . Kohtus käies Pearuga, võitis pidevalt nendevahelised protsessid Pearu, sest tema ei ajanud oma õigust taga tõe põhjal. Andres tahtis oma õigust kohtus kätte saada tõde rääkides, aga ajapikku ta kaotas usu tõesse, sest ta kaotas pidevalt protsessid. Andres võitis oma esimese kohtuprotsessi, kui ta alatu kavalusega sokutas Pearu magama enda põllule ning süüdistas teda oma saagi rikkumises. Andres ei kaotanud usku õigusesse, aga ta hakkas seda taga ajama kavalate võtete ja nüketega. Tõe ja õiguse taga otsimine muutis Andrese kalgimaks inimeseks , sest see õigus, mida ta Piiblist luges, ei tähendanud midagi, sest ta ei suutnud seda maksma panna. Kui Pearu poeg Karla pidi minema kroonusse, siis Andres mõistis, et jumal loob vahel õigust ka Vargamäel. „Karla võeti kroonuteenistusse [---] Nõnda siis pidi Pearu endale võõra sulase palkama, sest järgmine poeg Toomas oli alles nõrk, et töömehe kohustusi täita. Sellest mõistis Mäe Andres, et jumal teeb mõnikord õigust ka Vargamäel. Pearu oli küll hoobelnud ja suurustanud, aga nüüd pidi ta ometi kord mõistma, et tema pole ilmas see kõige vägevam.“
6. Millise hinde sa peaksid saama teose lugemise ja analüüsi eest? Miks?
Vastus: Teose lugemise ning analüüsimise eest peaksin ma saama viie, sest ma sain omale pildi „Tõest ja õigusest“. Ma mõistsin jäärapäist kuid õrnema hingega peategelast Andrest ning tema probleemi tõe ja õiguse vahel. Olgugi, et Andres oli kohati egoistlik oma laste iseseisvumise ja soovide suhtes ning oma kangekaelsusega võitles ta Pearu vastu, siis tema ainuke soov oli Vargamäe ausa tööga õitsema lüüa ning seal rahus elada.
Enne ärasaatmist kontrolli,

• kas sinu vastused on ikka 50 sõna pikkused
  
• ning kas nad ikka lähtuvad teose sisust
  
• ning kas sa oled ikka kasutanud kolme tsitaati teosest
  
• ning kas sa oled oma arvamusi põhjendanud näidetega teosest.