Miks me näeme üle lõkke vaadates esemeid virvendavana? Õhu keeris Lõkke kohal on õhutemperatuur tunduvalt kuumem ümbritsevast õhust Teadu poolest liigub kuum õhk üles poole,sest see on kergem Tekib õhu keeris Kuna kuuma õhu valguse näitaja erineb külma omast siis vaadeldes läbi selle piirkonna on võimalik tähendada valguse murdumist Kuna tegemist on gaasilise keskkonnaga siis õhu osakeste liikumisel esineb teatud määral kaotilisust ja see omakorda tekitab virvenduse
.............5 Südame rütmihäirete klassifikatsioon...............................................................................................................6 Tahhüarütmiad..................................................................................................................................................7 Siinustahhükardia........................................................................................................................................7 Kodade virvendus ja laperdus.....................................................................................................................8 Ventrikulaarne tahhükardia.........................................................................................................................9 Vatsakeste laperdus ja virvendus .............................................................................................................10 Bradüarütmiad....................................................
Luuleanalüüs Kõrgel aknal Betti Alver Tornid ja pilved, korstnad ja traadid. Kingsepa väraval kullatud king. Virvendus. Vesi. Vabrikud. Paadid. Kuis oled sa ärevil, hing! Õhus on äikest. Kusagil roovis lipendab kollane kardin kui leek. Nõgistel okstelt raputab hoovis kahvatud õied kreek. Taevas lööb tumedaks. Lubjased mehed maalivad müürile hiiglasuurt K-d. Lavades laiad rabarberilehed vajuvad vastu maad. Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin. Kivistel kelpadel suitsevad veed. Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin valgetes rahetriipudes teed. Hämarus. Välk. Mitte ainsatki hinge. Katused. Agulid. Vinetav põld. Vihmases linnas teeb uniseid ringe tundide tume tõld. Luuletus räägib äikesetormilisest ilmast ja sellest milline näeb välja tänav ning mis õues sel ajal toimub. Äikesetorm on luuletuses sünge, pole näha ühtegi inimest. Värsi „Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin“ tähendab, et ae...
õenduse õppetool TÕ II- 1 Svetlana Müürsepp OHTLIKUD VENTRIKULAARSED RÜTMIHÄIRED Iseseisev töö Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................... 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) .......................................4 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) ..........................................7 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) ............................................................ 9 4. ASÜSTOLIA (AS) .................................................................................11 5. PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS (EMD) .............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHATUS
Paremal on a. vertebralise algusosas lubinaaste, kriitilist stenoosi ei tähelda. Vasakul on a. vertebralise alguosas väljendunud niverdus. ACI-de intrakraniaalsetes segmentides on väljendunud lubinaaste. 2008a. novembris parempoolne a. carotis int. endarterektoomia. Pidi mõne aja pärast uuesti veresoontekirurgile pöörduma, ent pole seda teinud. Stenokardiliste vaevuste tõttu korraldatud veebruaris 2009 selektiivne koronarograafia 24h Holter-monitooring (06.10.09): kodade virvendus. Absoluutne arütmia. Keskmine südame löögisagedus 69x´. 353 polütoopset ventrikulaarset ekstrasüstolit, 16 pausi, 63 bradükardia episoodi. Viljandi Haiglas tehtud ehhokardiograafia 16.12.09.: vasaku vatsakese üldine süstoolne funktsioon kergelt alanenud, vahesein kergelt hüpertroofiline, diastoolne funktsioon häirunud. Vasaku koja õõs mõõdukalt suurenenud 5,1x5x6cm; parem koda 4,4x5,4cm. Patsiendil esineb kurnatus, sest haiglas ei ole esimest korda
Teadvusekaotus Südame rütmihäirete avaldumine Täiskasvanutel on tavalisemateks rütmihäireteks : 1. Ekstrasüstolid: Tõuge, südamelöögi vahelejätmise tunne, eriti tugev südamelöök, valulik südamelöök, südame pekslemise tunne, ebakorrapäene rütm, peapööritus, nõrkus, valu rinnus, hingamisraskused, jõuetus, väsimus ja halb koormustaluvus (Mäkijärvi 2008b). 2. Kodade virvendus: lühiajaline pearinglus, teadvusekaotus, tsüanoos (Maramaa 1993). 3. Tahhükardia: järsud südamepekslemishood, halb enesetunne, nõrkus, pearinglus, valu või pingutustunne südames, jõudluse langus, suurenenud urineerimisvajadus, väsimus, peapööritus, teadvusehäired (Mäkijärvi 2008b). Eluohtlikud rütmihäired on kõik häired, mis kulgevad vereringe seiskusega (vatsakeste virvendus) ning häired, mis kulgevad
5 tox) · Kõrvatoimeid esineb 5-20% haigetsest, raskemaid 1-4% haigetest Kardiaalsed ~50% · Ventrikulaarsed arütmiad, atriaalne tahhükardia, AV blokaad Gastroinestinaalsed ~25% · Isutus, iiveldus, oksendamine KNS jt organid · Nägemishäired, peavalu, nõrkustunne, pearinglus... Digoksiini üleannustamine · LD50 10-15mg · Ventrikulaarsed ekstrasüstolid, alluvad lidokaiinile või fenütoiinile · Surma põhjuseks vatsakeste virvendus või AV blokaadist asüstoolia, manustatakse atropiini · Raviks K+ (v.a. AV blokaadi korral), digibind antidigitalis antikehad Kardiostimulaatorid: adrenomimeetikumid Adrenaliin, dopamiin, dobutamiin -retseptorite stimulatsioon Positiivne krono-, ino ja batmotroopne toime Hapnikutarbimise suurenemine Löögi- ja minuitmahu suurenemine Veresoonte ahenemineperifeerse vastupanu suurenemine
paljudeks värvilisteks valgusteks spektriks § Mida väiksem on valguse lainepikkus, seda rohkem ta keskonnas murdub. VIKERKAARE NÄIDE 15) LAINEOPTIKA Interferents on (koherentsete) lainete liitumine, ja liitumisel tekkiv püsiv energia ümberjaotumine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides ja nõrgendamisest teistes. Eri teid mööda tulevate kiirte hilinemine tähendab automaatselt faasi erinevust. Näited: CD plaadi kirju virvendus, õli laik poriloigus, seebimulli virvendus. Looduses on nt paabulinnu sule, putukate kitiin kest. Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning paindumine ümber väikeste takistuste või levimine väikesest avast välja. Takistuse suurus peab olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygens'i Fresnel'i printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute
Mehaaniliseks tööks nimetatakse keha nihke ja seda põhjustanud jõu korrutist. A=Fs, ühik 1 J (dzaul) 1 J=1N*1m. Tõstes 102g 1m kõrgusele teeme umbes 1 J tööd. Kui keha ei liigu täpselt jõu suunas, tuleb jõud lahutada kaheks komponendiks (mõttelisteks osadeks). Tööd teeb liikumissuunaline komponent F1, järelikult A=F1s. Kuna F1 ei saa mõõtta, teeme asenduse F1=Fcos ning A=Fs*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis. Vanad võimsuse ühikud: 1hj (hobujõud Ida- Euroopas =735W); 1HP(Anglo-Ameerika hobujõud=745W). Mehaaniline energia tähendab maksimaalset tööd, mida keha antud tingimustes võib teha (kuid pole veel teinud)....
Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks: kiirgused; kuva virvendus (flicker); sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealadel; udune pilt; ekraani ülemäärane eredus; värvide mittekokkujooks; sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile); sobimatud valgustingimused; tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel; kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil; tööruumi sobimatu sisekujundus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada kolme liiki:
Frodo oli elus, kuid vaenlase kätes. Raamatut oli üsna raske lugeda, kuna sõnakasutus oli keeruline ning ma ei saanud paljudest sõnadest aru. Raamatus esines üsna palju kirjeldusi. Kõige paremini jäi mulle kirjeldustest meelde see, kuidas Punapõsk kirjeldas vanasid ende: ,,Tundus, nagu oleks nende taga tohutu kaev, mida täitis iidsete aegade mälu ning pikk, aeglane, kaalukas mõtlemine; aga nende pinnal sätendas olevik: nagu päikese sillerdus hiiglasliku puu lehtedel või virvendus väga sügava järve pinnal. Ma ei tea, aga see näis nii, otsekui oleks mingi asi, mis uneldes või lihtsalt ennast tajudes maapinnal kasvas, mingi asi juuretipu ja lehetipu vahel, sügava maa ja taeva vahel järsku üles ärganud ja uuriks sind nüüd samasuguse pikaldase hoolikusega, mida ta oli lõputute aastate jooksul omaenese sisemistele asjadele pühendanud." Kirjeldusi ja kahekõnet ei olnud ei liiga palju ega liiga vähe, mõlemaid oli mõõdukalt.
kuvaril. Kui me oleme arvutis, siis me ei pane tähele, et pilgutame silmi väga harva, sellega kaasneb sarvkesta kuivamine, mille järel on silmade väsimus ja kuivustunne. Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus ja silmapõletike teke. Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid: Kiirgused, kuva virvendus, ekraani eredus, sobimatud valgustingimused, kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil, kiirgused, udune pilt, sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile), tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel, tööruumi sobimatu sisekujundus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada kolme liiki
ARVUTI MÕJU SILMADELE(1) Põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort ( häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus, mis puudutab sagedamini nägemiselundit), olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Arvutiga töötamine seab kõrgemad nõuded ka nägemiselundile. Nägemist mõjutavad järgmised tegurid: Kiirgused Kuva virvendus Udune pilt Ekraani ülemäärane heledus Värvide mittekokkujooks Sagedane vaatenurga muutumine Sobimatud valgustingimused Tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel Kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil Tööruumi sobimatu sisekujundus
Alajahtumine, kehatemperatuur langeb alla 35°C. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine. Tuleb eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest või jalgadest), anda sooja magusat jooki. 18. Mis on hüpertermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Päikesepiste, kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilset kehatemperatuuri hoida. Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Krambid, oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus. Tuleb viia varju, võtta riideid vähemaks, lamavasse asendisse (pea veidi ülespoole), jahutada õhu või veega, külm kompress, külm jook. 19. Millised muutused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Lihased muutuvad tugevamaks, suuremaks. Veesisaldus organismis suureneb. Hingamise ja südame töö aeglustuvad. 20
· Mulle pole vaesus kunagi meeldinud, ka ei arva ma, et see mind paremaks oleks muutnud. Pigem on see moonutanud mu ettekujutlust eluväärtustest, õhutades mind rikaste ja nn parema seltskonna voorusi ja andeid üle hindama. · Olen nagu kõik teisedki see. kes ma olen ainulaadne ja kordumatu isiksus, nii oma esivanemate tungide ja püüdluste kui ka omaenda soovide, unistuste ja kogemuste kokkuvõtt. · Ainult töö annab elule mõtte, kõik muu on vaid petlik virvendus. · Ma ei suuda uskuda, et meie elu on mõttetu ja juhuslik, nagu mõni teadlane väidab. Elu ja surm on selleks liiga kõigutamatud, liiga halastamatud, et olla juhuslikud. · Ma ei usu millessegi ega eita midagi. Kujutlus on samasugune tõe lähendus kui matemaatiline tõestus. Tõde saavutada ei ole alati võimalik ratsionaalselt. · Mina usun seletamatusse, kõigesse, mida mõistus haarata ei suuda; usun, et see, mis
Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine. Kuidas aidata: eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest, jalgadest), anda sooja magusat jooki. 18) Mis on hüpertermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Hüpertermia ehk päikesepiste kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilset kehatemperatuuri hoida. Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Raskemal juhul: krambid, oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus. Kuidas aidata: viia varju, riideid vähemaks, lamavasse asendisse (pea pisut ülespoole), jahutada õhuga või veega, külm kompress, külm jook. 19) Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Sh piirdenärvisüsteemi jagunemine. · Kesknärvisüsteem - koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust
· Sageli ei mõisteta üksikult esinevaid sümptome hoiatusena . KÜLMAKOORMUS · Kohaliku külmakahjustused alla +4 kraadi ei ole perifeersete kehaosade toitumine enam tagatud . · Nekrumised tuleb tegemata jätta . · Üldine jahtumine verevoolutus kontsentreerub ajule ja südamele , verevoolutus jääb puudulikuks . · Kui kehatuuma temperatuur langeb alla 30 kraadi tekib kodade virvendus . · Külmunu soojendamisel tuleb vältida kõike , mis vere liiga kiiresti vereringesse lisaks . · Vastunäidustatud on liikumine , massaaz ja hõõrumine PROFÜLAKTIKA 10 · Väldi väga niisket või väga kuiva õhku · Väldi liiga suur kuumust või külma · Väldi tuuletõmbust · Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi
Kõige raskem on kuumus koos kõrge õhuniiskusega, kuna siis on raskendatud higistamine. Inimene võib higistades kaotada ka üle 10 liitri vett. Kuumarabanduse vältimiseks tuleks tarbida piisavalt vett. Kõige sobivam selleks on kergelt soolane mineraalvesi see imendub kõige paremini. Magusate jookide tarbimine võib viia selleni, et organism kaotab rohkem vett kui saab. Kuumarabanduse sümptoomideks on uimasus, nõrkus, virvendus silmade ees, kehatemperatuuri tõus. Kui inimene on teadvusel, tuleks ta viia varju, katta märgade linadega ning anda juua jahedat jooki. Teadvusetule inimesele tuleb kutsuda kiirabi. Info: http://www.advent.ee/tervis/?op=artikkel&id=9 Mootorsõidukid ohustavad inimese tervist eelkõige arengumaades, kuna sealne liikluskultuur ja sõiduoskused jätavad meie mõistes vägagi soovida. Samuti on sealsed sõidukid sageli
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Lihas ei vasta tulenevale impulsile. Elektrogardiogrammil on ekstrasüstol kõige paremini näha, saab öelda, kust on ärritus pärit. 5)erutuse blokaad-erutus ei kandu edasi. Kõige sagedasem on atrioventrikulaarblokaad. Erutuse ülekanne on häiritud just atrioventrikullarsõlmest hissisõlmele. Kui see on osaline, siis jääb nt iga teine või kolmas löök vahele. Kui kõik löögid jäävad vahele, siis jääb süda seisma. 6)kodade või vatsakeste laperdus või virvendus. Olukord, kus südame lihaskiud erutuvad eriaegadel. Õiget terviklikku kokkutõmmet ei toimu. Sagedus on väga suur. Kui see jätkub, siis inimene hukkub. Selle korral kasutatakse defibrillaatorit. Selle asemel on võimalik ka südamelihase massaaž. Südametsükkel(järgmine loeng)
Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine. Kuidas aidata: eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest, jalgadest), anda sooja magusat jooki. 18. Mis on hüpertermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Hüpertermia ehk päikesepiste, kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilselt kehatemperatuuri hoida. Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Raskemal juhul: krambid, oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus. Kuidas aidata: viia varju, riided vähemaks, lamavasse asendisse (pea pisut ülespoole), jahutada- õhuga või veega, külm kompress, külm jook. 19. Millised muutused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Suureneb mitokondrite arv lihastes, paraneb verevarustus 20. Millised muutused toimuvad inimese organismis seoses vananemisega (DNA,
!alapiirkonnas AC-4-1 ligikaudu 0,5 kuni 5%, !alapiirkonnas AC-4-2 juba 5 kuni 50%, !alapiirkonnas AC-4-3 juba üle 50%. Sirge a vastab inimese tundlikkuse alampiirile ehk tajulävele. Vahelduvvoolu korral on selleks 0,5 mA, alalisvoolu korral 2 mA. Kõver b kujutab endast voolu ohtlikkusläve. Selle ületamisel võib vool esile kutsuda ohtlikke patofüsioloogilisi nähtusi nagu nt. krampe. Kõver c märgistab voolu eluohtlikkusläve, mille ületamisel võib tekkida südamevatsakeste virvendus (fibrillatsioon), mille puhul vereringe lakkab ja mis võib lõppeda kannatanu surmaga. Kõver r vastab rikkevoolukaitselüliti tüüpilisele rakendusmistunnusjoonele. Kinnihoidva voolu suuruse sõltuvus sagedusest 100 80 Vool, mA 60 40 20 0 5 10 50 100 500 1K 5K 10K Sagedus , Hz Voolutiheduse jaotus inimese kehas sõltuvalt
Kaasaaegsete büroohoonete põhiliseks probleemiks on ventilatsioonisüsteemi kaudu ringlev õhk. Kuna aknaid (klaasseinu) tuulutamiseks avada ei saa, kuumeneb õhk üle. Ka õhu suur süsinikdioksiidisisaldus eurostandardile vastavate akende-ustega ruumis on tõsine probleem. Töötajad kannatavad hapnikupuuduse all ja nimetatud olukorraga võivad kaasneda vaevused, mis on omased madala vererõhu all kannatajatele peavalu, töövõime langus, virvendus silme ees ja halb enesetunne. Samuti muutub õhu saastatus aasta-aastalt suuremaks probleemiks. Üks võimalus õhu täiendavaks puhastamiseks kontoris on õhupuhasti. Eriti tasub õhupuhastit kasutada tubakasuitsu eemaldamiseks ning temast võib abi olla ka allergikutele, kes ei talu tolmuosakesi. Parimaks suhteliseks niiskustasemeks elu- ja tööruumides loetakse 40-60%. Kütteperioodil langeb see keskmiselt 30%-ni, väga kuiva õhuga ruumides on õhuniiskus koguni alla 20%.
!alapiirkonnas AC-4-1 ligikaudu 0,5 kuni 5%, !alapiirkonnas AC-4-2 juba 5 kuni 50%, !alapiirkonnas AC-4-3 juba üle 50%. Sirge a vastab inimese tundlikkuse alampiirile ehk tajulävele. Vahelduvvoolu korral on selleks 0,5 mA, alalisvoolu korral 2 mA. Kõver b kujutab endast voolu ohtlikkusläve. Selle ületamisel võib vool esile kutsuda ohtlikke patofüsioloogilisi nähtusi nagu nt. krampe. Kõver c märgistab voolu eluohtlikkusläve, mille ületamisel võib tekkida südamevatsakeste virvendus (fibrillatsioon), mille puhul vereringe lakkab ja mis võib lõppeda kannatanu surmaga. Kõver r vastab rikkevoolukaitselüliti tüüpilisele rakendusmistunnusjoonele. Kinnihoidva voolu suuruse sõltuvus sagedusest 100 80 Vool, mA 60 40 20 0 5 10 50 100 500 1K 5K 10K Sagedus , Hz Voolutiheduse jaotus inimese kehas sõltuvalt
Ekraanilt tagasi peegelduv valgus muudab lugemise raskemaks ja koormab silmi. Sobiv on ka peegeldumist vähendav filter. · Valige silmasõbralik ekraanitoon. Pidage meeles, et kõige lihtsam on lugeda musti tähti valgelt taustalt.[7] 7 Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad tegurid: · kiirgused · kuva virvendus · udune pilt · ekraani ülemäärane eredus · värvide mittekokkujooks · sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile) · sobimatud valgustingimused Arvuti mõju nägemiselundile käsitletakse kahes aspektis: · nägemiselundi talituse ajutiste häiretega seotud kaebuste esitamise sagedus ja nende võimalikud põhjused. · Silmade paroloogiliste ja sageli pöördumatute muutuste tekkimise tõenäosus.
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus...
jälgimine Voodireziimist tekkivate komplikatsioonide jälgimine. Episoodiline valu südame piirkonnas, mis on tingitud südame puudulikust verevarustusest. Õendustegevus: nitroglütseriin; rahustamine ja hirmu vähendamine, ärevushoo ennetamine, väga tähtis liikumine ja õige toitumine. Patsiendi abistamine. Millised võivad olla südameinfarkti komplikatsioonid?Surm, südamepuudulikkus, rütmihäired, vatsakeste virvendus Millised on ajurabanduse sümptomid ja milline on õendustegevus selle korral? ühe kehapoole halvatus koos samapoolsete näolihaste halvatusega, kõnehäired ehk afaasiad. Veel võib esineda neelamis ning nägemishäire ja tekivad põie- ja seedetegevuse häired, mäluhäired, tasakaaluhäired, pearinglus, rahutus, depressioon, psüühika- ja teadvushäired. Suruv tunne peas millega kaasneb iiveldus ja oksendamine
kontraktsiooni mehhanismidesse kaudselt: mõjutades südame neuroregulatsiooni Tulemuseks: kiireneb ja tugevneb südame süstoolne kokkutõmme, vereringe kiireneb, venoosne rõhk langeb, neerude verevarustus paraneb. Südameglükosiidide KÕRVALNÄHUD Düspeptilised nähud: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus KNS nähud: segadusseisundid, psühhoosid, peavalu Udune nägemine, häired värvide nägemisel Eluohtlikud kõrvalnähud: Kardiaalsed: erutusjuhte blokaad, ekstrasüstolid, vatsakeste virvendus ETTEVAATLIKULT: K vaeguse korral Digoksiini KOOSTOIMED: OLENEVAD VEREPLASMA ELEKTROLÜÜTIDE SISALDUSEST! Diureetikumid (vaja lisada K või kasutada K-säästvaid diureetikume) Verapamiil takistab Digoksiini eritumist neerude kaudu (5-6 nädalase ravi jooksul toime nõrgeneb) Mg sisaldavad lahtistid, Al, Ca, Mg ja Bi sisaldavad antstsiidid vähendavad Digoksiini imendumist. Rifampitsiin langetavab Digoksiini sisaldust vereplasmas maksaensüümide aktivatsioonist
rahustamine d. Juhendikohane medikatsioon valuvaigisti, vajaduse korral patsiendi rahustamiseks diasepaami iv või suu kaudu või beetablokaator iv või suu kaudu 5. Siinusbradükardia a. Harilikult pulsisageduse alampiir 40/min või hemodünaamika halvenemine ning pulss alla 60 b. Juhendikohane medikatsioon 0,4mg atropiini iv 6. Kodade virvendus (FA) a. Medikatsioon ja vajadusel sünkroniseeritud defibrillatsioon 7. Supraventrikulaarsed tahhükardiad (SVT) a. Medikatsioon või raskes pikaleveninud olukorras sünkroniseeritud defibrillatsioon 8. Atrioventrikulaarsed blokaadid (AV-blokaadid) a. 2.astme AV-blokaade ravitakse kas 0,4mg atropiiniga iv või vajadusel kardiostimulaatoriga b. 3.astme AV-blokaadi kestes vajatakse kardiostimulaatorit
energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C). Näiteks bürootöö korral oleks see ~22°C. Vees märksa kõrgem ~31-36°C. Vesi on parem soojusjuht kui õhk. 34. Millised on inimese kriitilised kehatemperatuurinäitajad ja miks sellised temperatuurinäitajad kehale kahjulikud on. Alumine temp 24 kraadi - nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine Ülemine temp 42 44 kraadi - peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Raskemal juhul: krambid, oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus. 35. Millised on peamised haiguste põhjused? HAIGUSPÕHJUSED Mittepärilikud Päriliku Pärilikud eelsoodumusega hemofiilia kõrgvererõhktõbi
V: Laual piisavalt ruumi. Teha vastavad muudatused, mis on Kas uuritud töökoht vastab normidele? eelpool mainitud. V: Pigem ei. 12. Missugused nõuded esitatakse monitorile (kaugus, vaatenurk jne)? V: Optimaalne kaugus 60-70 cm; Vaatenurga äärmine serv vähemalt 45 kraadise nurga all ja otse peab olema - +-10 kraadi. Kas need nõuded on täidetud? V: Jah 13. Missugused nõuded esitatakse kuvari ekraanile (peegeldus, virvendus,loetavus jne)? V: Kuvar peab vastama vähemalt TCO92 ja TCO95 Vähendada kardinatega päikese nõuetele; Valgus ei tohi paista otse ekraanile, et tekiks paistmist otse ekraanile. ebameeldiv peegeldus. 6 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kas need nõuded on täidetud? V:Ei 14
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellip...
Selles on esitatud 294 uurimistöö tulemused. Töörühm keskendus oma tegevuses järgmistele võimalikele tervisehäiretele: · nägemishäired ja silmade haigused; · tugi-liikumisaparaadi häired; · stressiga seonduvad häired; · nahakahjustused; · mõju raseduse kulule Mõju nägemiselundile Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks · kiirgused; · kuva virvendus (flicker); sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealadel; · udune pilt; · ekraani ülemäärane eredus; · värvide mittekokkujooks; · sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile); · sobimatud valgustingimused; · tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel; · kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil; · tööruumi sobimatu sisekujundus. Arvuti mõju nägemiselundile käsitletakse kahes aspektis:
Ülenurme Gümnaasium Migreen Referaat Koostaja: Liis Pirnpuu, 12.a Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme, 2009 SISSEJUHATUS Valisin teema migreeni, kuna mul on endal on tihti olnud probleeme peavaludega ja olen selle probleemiga palju tegelenud ka väljaspool kooli. Kartsin, et ka minu peavaludega võib seotud olls migreen ja tahtsin sellest haigusest lähemalt teada saada kuidas seda diagnoosida, millised on selle haiguse tüübid ja ravimid. Peavalud ja migreen on inimkonda piinanud juba aastatuhandeid. Igaüks meie hulgast kannatab vahel peavalude all. Migreen on üks enimlevinuim peavalu tüüp. Juhul, kui inimestel esinevad tihedad peavalud, kiputakse kohe arvama, et tegemist on migreeniga, kuna see on peavalutüüpidest levinuim. Tegelikuks põhjuseks võib olla, aga pingetest tingitud peavalu. Referaadi allikateks kasutasin tunnustatud raamatuid ja veebis...
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Elektrokardiograafia. Elektrokardiogrammi kirjeldus. Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim.
Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa 133 Aeg Sekund 1s Tseesiumi Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi Mass Kilogramm 1kg Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp Temperatuur Kelvin 1K 1 ⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugesus Amper 1A Voolutugevus, mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist ...
Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad…………………………………………………..5 1.2.4.Metsamaa……………………………………………………………… ……………………………….5 1.2.5.Süsinikdioksiidi siduv maa………………………………………………………………………5 1.2.6.Hoonestatud maapind……………………………………………………………………… ….…5 2.EESTI ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG…………………………………...
SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajava...
ulatus. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kolle ehk fookus on koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine (maavärina murrang). Epitsenter ehk maavärina kese on kolde kohal maapinnal olev paik. Esinevad peamiselt laamade piirialadel. Seismilised lained kehalained ja pinnalained (pinna pealne virvendus, levivad epitsentrist eemale ehk elastses keskkonnas). Kehalained jagunevad kaheks: P-lained ehk pikilained S-lained ehk ristilained kiirus 6-7 km/sek kiirus 3-4 km/sek levivad nii tahkes kui vedelas kk levivad ainult tahkes keskkonnas Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mõõtühik magnituud pallid Mida mõõdetakse
ventrikulaarne tahhükardia Torsade de pointes Eesseina müokardi-infarkt 13 I astme A/V-blokaad II astme A/V-blokaad (Mobitz I) III astme A/V-blokaad Siinusbradükardia Kodade virvendus (Fibrillatio atriorum) 14
Raske haigusega inimesed pole depressiivsed Mööduvad ja “ilma konkreetse haiguseta” tekkivatel sümptomitel võib olla konkreetne bioloogiline põhjus Psühhiatrilised sümptomid võivad olla olla neuroloogilise haigusele iseloomulikud o Ka raske neuroloogilise haiguse nähtudeks Psühhiaatrilised sümptomid võivad olla ravitava haiguse tunnuseks Uued antikoagulandid ja trombolüüs Atrial fibrillation (FA või AF) – Kodade virvendus Probleemi olulisus: FA 1-2% elanikkonnast Eestis elas 1 311 800 inimest (1.01.2016) 26 000 inimest FA-ga Ravi foonil tekivad insuldid 1,11%-3,24% Eeldusel, et 100% saavad ravi Ravi foonil 289 – 840 insulti aastas o ~30% trombolüüsime o 100-280 insulti Eestis Eeldusel, et 33% saab ravi 30% trombolüüsime 30-93 insulti Eestis aastas
Aneemia on kehvveresus, mille puhul on veres vähenenud Hb sisaldus, erütrotsüütide arv ja tavaliselt on langenud ka hematokriti väärtus Aneemiate üldsümptomid: NAHA JA LIMASKESTADE POOLT Kahvatud: eriti väljendanud suus, konjuktiividel, huultel, küünte all SÜDAME-VERESOONKONNA POOLT Tahhükardia Süstoolne kahin Hingeldus NÄRVISÜSTEEMI POOLT Väsimus, jõudluse langus Pearinglus, peavalu Kohin kõrvades Virvendus silmade ees MUUTUSED PUNAVERES Anisotsütoos – erütrotsüüdid on erineva suurusega Poikilotsütoos – erineva kujuga erütrotsüüdid Mikrotsüüdid – normist väiksemad erütrotsüüdid Makrotsüüdid – normist suuremad erütrotsüüdid Basofiilne sõmerus Jolly kehakesed – tuumajäägid Aglomeratsioon – kokkukleepuvus Hüpokromaasia – nõrgalt värvunud, hüperkromaasia-ülevärvunud
1.FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur ...
Parkinson-White’i glükoosilahuses 20 manustamine sündroom, kui ei kasutata Teiste rütmihäire te sündroom), kodade minuti kuni 2 tunni vastunäidustatud südamestimulaatorit ; ravis soovitatakse virvendus ja jooksul. vastsündinutele, atrioventrikulaarne või Hisi amiodarooni kasutada laperdus, Hemodünaamiliste imikutele ja kuni kimbu blokaad, kui ei vaid siis, kui teised ventrikulaarsed kõrvaltoimete riski 3. aastastele kasutata püsivat antiarütmikumid on
Töörühm keskendus oma tegevuses järgmistele võimalikele tervisehäiretele: · nägemishäired ja silmade haigused; tugi-liikumisaparaadi häired; · stressiga seonduvad häired; nahakahjustused; mõju raseduse kulule 16 Mõju nägemiselundile Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks kiirgused; kuva virvendus (flicker); sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealadel; udune pilt; ekraani ülemäärane eredus; värvide mittekokkujooks; sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile); sobimatud valgustingimused; tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel; kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil; tööruumi sobimatu sisekujundus. Arvuti mõju nägemiselundile käsitletakse kahes aspektis:
moodustab ühiskonna majandusliku baasi. Ühiskonna sotsiaalne struktuur ehk pealisehitus, mida majanduslik baas mõjutab. Kui näeme, kuidas majandus areneb, ülejäänud on juba sekundaarne. Levi-Strauss: muutused tühised. Kultuurimuutustel pole mingit sisulist tähtsust, mis kultuur on. Meie mõtlemisstruktuur on universaalne ja kõik tuleneb meie mõttestruktuurist. Need 19 kultuurimuutuse mida me ühiskonnas näeme on pealiskaudne virvendus võrreldes sellega, mis kultuur on. Lotman: areng ja identiteedi püsimine. Kultuuri püsimise ja muutuste vahekord on segane. Suurte tsivilisatsiooniliste arengute teooriate väljatöötajad Toynbee, Schpengler, Gumiljov, Huntington jätavad üldjuhul kõrvale neljanda maailma. Suured tsivilisatsioon määravad kõik, primitiivsed inimesed sörgivad kusagil sabas. Pole üldist kultuurimuutuste teooriat Rakendus ja eetika Rakenduslik külg:
ja seepärast kontraheeruvad vatsakesed kodade virvenduse ajal ebaregularselt. Vatsakeste fibrillatsioon põhjustab vereringe seiskumise ja kiire surma. Mõnikord võib patsiendi päästa, peatades südametegevuse tugeva elektrilöögiga mõneks sekundiks. Seejärel võib müokard hakata normaalselt funktsioneerima. Vahel on mõjunud a tugev rusikalöök rindkere südame kohale päästes patsiendi elu. Kodade virvendus (Fibrillatio atriorum) · Fr variaabel · Rütm -- ebaregulaarne · P-sakid puuduvad · QRS-komplekside vahel -- virvenduslained · Võimalikud minimaalsed QRS-muutused Südamepuududlikkusega (insufficientia cordis) on tegu kui haiguse tõttu ei taga süda korralikku verevarustust. Selle sagedaseimad sümptomid on südamelaienemus (dilatatio cordis) ja venoosse rõhu tõusust tekkinud tursed (ödeem) maksas ja jalgades. Vedelikku võib
erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. · Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. · Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Südametegevuse uurimismeetodid. EKG. Pulss ja selle mõõtmine. Vererõhk ja selle mõõtmine. EKG. EKG- elektrokardiogramm
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
