Miks me näeme üle lõkke vaadates esemeid virvendavana? (0)

Sarnased õppematerjalid

4

rtf

Õhumassid ja tsüklonid

Millest sõltub ilm? - Valitsevast õhumassist. Eestis kujudavad ilma parasvöötme mereline ja mandriline õhumass, vahel harva jõuab ka arktilist ja troopilist õhku. Mis on õhumass? - Suur õhu hulk, mille piires on õhu omadused (temperatuur, niiskus, läbipaistvus) ühetaolised. Mida alumisemaid kihte vaadata, seda rohkem omadused muutuvad, sest õhk võib ära anda või juurde saada soojust ja veeauru. Mille järgi eristatakse peamisi õhumasse? - Geograafilise laiuse järgi. Joonisel on kujutatud peamiste õhumasside kujunemisalad, välja on toodud:  Arktiline õhk - külm & kuiv, lõunasse liikudes veidi soojeneb ja muutub veel kuivemaks, Talvel põhjustab pakast ning kevadel toob kaasa külma kuid selge ilma.  Parasvöötme mereline õhk - toob kaasa talvel soojad sulailmad, suvel jahedad, pilves, vihmased ja tuulised ilmad.  Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv, suvel soe j

Litosfäär

16

doc

Agrometeoroloogia arvestus

UVB, mis on inimesele eriti ohtlik jääb vahemikku 320-280 nm). > 760 nm on infrapunane kiirgus ja see omab peamiselt soojuslikku toimet Päikesespekter ­ kui lasta päikesekiirtel läbida kolmetahkne prisma ja murdunud kiirte teele asetada ekraan, tekib sellele värviline riba, mille üks äär on punane, teine aga lilla/violetne. Need värvused ei ole teravalt eraldatud, vaid lähevad pidevalt üksteiseks üle. Kuidas tekib? Päikesekiirgus koosneb mitmesuguse lainepikkusega kiirtest. Prisma ülesandeks on erineva lainepikkusega kiired üksteisest eraldada. Prismas murduvad igasuguse lainepikkusega kiired erinevalt ­ kõige vähem murdub nähtavast valgusest punane (760 nm), kõige rohkem aga violetne (400 nm) kiir. Seega päikesekiirguse see lainepikkus, mis tekitab silmas valguseaistingu ongi 400-760 nm. Vikerkaare värvid: PEREMEES (punane) OOTAB (oranz) KITSELT (kollane) RAHA (roheline),

Füüsika

13

rtf

Meteoroloogia konspekt

Maakera albeedo ja efektiivne kiirgus. Maakera pinnale jõudnud päikesekiirgusest jääb sinna alles ainult osa, sest pind peegeldab osa kiirgusest õhku tagasi. Tagasipeegeldunud ja saabunud kiirguse suhet protsentides nimetatakse albeedoks, mille suurus oleneb pinnase iseloomust. Kuiva pinna albeedo on suurem kui niiskel pinnal, valge pinna oma ületab musta oma. (Kõige võimsam peegel on värske lumi, tagasi peegeldub 80-90%, vana lumi ainult 30-50%.) Kuu tuhkvalgus - näeme heledat kuusirpi ja üsna kahvatut Kuu ülejäänud osa, mis tuleneb sellest, et osa maalt tagasipeegeldnunud kiirgusest valgustab kuud. Suurem osa päikesekiirtest läbib õhku soojendamata ja mõjub soojana alles maapinnale. Sellist kihti, kus kiirgus neelatakse, nimetatakse tegevkihiks. Selle kihi pinnalt levib soojus kihi alumistesse osadesse ja ka õhku. Iga keha kiirgam, mille temperatuur on nullist kõrgem. Kiirgamine on seda suurem, mida kõrgem on temperatuur

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused

6

doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär ­ (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre. 4. Termosfäär ­ õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000 km. Päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: 1. Nähtav valgus ­ 56 % kiirgusest, silmaga nähtav valgus 2. UV kiirgus ­ 8 % päikesekiirgusest. Põhjustab naha päevitust, mis liialdamisel on tervist kahjustav. Eriti intensiivne polaaraladel ja nende läheduses. 3. Infrapunane kiirgus - 36 % kogukiirgusest. Inimese silm ei näe, aga keha tunneb soojusena

Geograafia

3

odt

Kliima

Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. (see lühi kokkuvõtte õhuringlusest, kui pikemalt tahad siis õp lk 89-90 leiad selle koos joonistega) 4.Eesti paikneb üleminukuvöönidis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseksn siin on ilmastik väga vahelduv, erti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Soojemat õhku saabub meile siis ainult läänest, Atlandi ookeani kohalt. Kui läänevool on väga tugev , siis on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. Kui läänevool nõrgeneb ja tuuled puhuvad valdavalt maismaa kohalt- põhjast, idast või isegi kõunast, siis kujuneb meil külmem talveilm ja moodustub püsin lumikate

Geograafia

9

docx

Loodusteaduslike mõtlemisviiside II kontrolltöö

Ülesanded 1 Miks on jääl väiksem tihedus kui veel? Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud. 2 Kas on olemas maksimaalne võimalik temperatuur? Miks? Ei 3 Võrus on suvel keskmine temperatuur kõrgem kui Pärnus, aga talvel ei ole. Miks? Pärnus toimib meri oma suure soojusmahtuvusega temperatuuri ühtlustajana. 4 On aineid, milles suur osa juurdeantavast soojusenergiast läheb molekulisisesteks võnkumisteks ja pöörlemiseks. Kas selliste ainete erisoojused on suuremad või väiksemad kui teistel? Miks? Väiksem, kuna soojusenergia kasutatakse ära molekulides enestes, mitte molekulide vahel. 5 Kõrbeliiva päevaste ja öiste temperatuuride erinevus on suur (ca 50 ­ 60 kraadi).

Loodusteadused

119

pdf

2021 Met-eksami konspekt

Püsivad õhus päevi. Tuumad võivad olla hüdrofiilid ja hüdrofoobid (suhteline õhuniiskus kondeseerumiseks vähemalt 100%). Uduvine võib tekkida alates hügroskoopsetel tuumadel 75% juures. Udu tekib õhu küllastumise, ja niiske aurustumise tagajärjel õhu segunemisel kuiva õhuga. Radiatsiooniline udu = selged ööd kui õhuke kiht küllastunud õhku mattub kuivema õhuga. Õhuke niiske kiht ei neela infrapunakiirgust (lk 6). orgudes nt Advektsiooniudu - soe niiske õhk liigub üle külma pinnase. Külm pinnas jahutab õhku ning niiskus kondenseerub. Rannikul Aurustumisudu - 2 õhumassi segunemine, õhk muutub summaarselt niiskemaks. Nt külm õhk liigub üle sooja vee (bassein). Vesi soojendab õhku, kuid ületab kastepunkti. Teine võimalus kui niisket pinnast soojendab soe õhk. Vesi aurustub kiiresti, nt asfaldil soojal päeval. Pilvede iseloomustus https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235223/mod_resource/content/1/meteorology.toda y.V.pdf lk 17 https://moodle.ut

Klimatoloogia ja meteoroloogia

11

pdf

Maa, kui süsteem

- Kehalained - liiguvad väga kiiresti läbi maa sisemuse Maavärina kolle​ - asub maa sees, kust maavärin alguse saab (võib olla 60m-700km sügavusel) Maavärina epitsenter​ - koldekohal olev koht maapinnal Tsunami ehk hiidlaine tekkimine 1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele, laine avamerel väga pikk​ (mitusada km), kuid madal (1 m) 2. Tsunami levib maavärina kolde kohalt diametraalselt igas suunas 3. Hiidlained levivad üle ookeani kiirusega 1000 km/h 4. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks 5. Hiidlaine paiskub kaldale Atmosfäär on Maa välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos Maaga Õhu koostis: 1. Puhas ja kuiv õhk (kliimale mõju ei avalda) - Lämmastik (78%) - Hapnik (21%) - Argoon (0,93%) - Teised gaasid: - CO​2​ - 0,003% - Metaan -​ tekitavad loomad, riisipõld

Loodus

Meedia

Kommentaarid (0)