ARVUTI KASUTAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE RISKID (0)

Lilija Ljašenko
Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Lilija Ljašenko
PK-13PE
ARVUTI KASUTAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE RISKID
Referaat
Tallinn 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
ARVUTI KASUTAMISE NEGATIIVNE MÕJU TERVISELE 4
MÕJU SILMADELE 5
ARVUTISÕLTUVUS 6
SÕLTUVUSSÜMPTOMID 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Ühiskond areneb, inimesed hakkavad üha enesest mõistetavaks pidama
töötamist arvutiga. Arvutid  naelutavad inimesi tundideks enda ette. Arvuti võimuses on pakkuda meile elu lihtsustavaid programme ja võimaldab pääseda laia virtuaalmaailma, mida nimetame internetiks. Internetist saame informatsiooni.
Arvuti mõjutab elutegevust ning tervist. Arvuti kasutamine on tegelikult väga kahjulik kui vaadata sellega kaasnevaid riske.

ARVUTI KASUTAMISE NEGATIIVNE MÕJU TERVISELE

Arvuti liigne kasutamine võib mõjutada negatiivselt inimese psühhosotsiaalset, füüsilist ning vaimset tervist ning võib tekitada sõltuvust. Liigne arvuti kasutamine võib põhjustada ka mitmeid terviseprobleeme. Arvuti liigne kasutamine võib inimestel põhjustada ebareaalset käitumist ja tervisehäireid.
Sagedamini esinevateks probleemideks on silma-, käe- ja peavalu, mõjutades inimeste füüsilist heaolu.Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest,näiteks: peegelvav või pimestav ekraan , kujutise kehv kvaliteet, kaua arvutis olemine.Sageli esinevad need tegurid üheaegse toimega. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on ebamugavustunne, mis määrab võimaliku ohu tervisele.
Ebamugavustunne on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui probleem on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele.
Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort puudutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks.

MÕJU SILMADELE

Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellega järgnev väsimus.
Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril.
Kui me oleme arvutis, siis me ei pane tähele, et pilgutame silmi väga harva, sellega kaasneb sarvkesta kuivamine, mille järel on silmade väsimus ja kuivustunne. Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus ja silmapõletike teke.
Arvutitöö   esitab   kõrgendatud   nõudmised   nägemiselundile.   Nägemist   mõjutavad   mitmed tegurid: Kiirgused , kuva virvendus, ekraani eredus, sobimatud valgustingimused, kuvari ebasobiv  paigutus , mis põhjustab peegeldusi  ekraanil , kiirgused, udune pilt, sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile), tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel, tööruumi sobimatu sisekujundus.
Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade
ülepingutus.
Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada kolme liiki. Esimene nendest on nägemissümptomid. See tähendab seda, et inimese silmade ees hakkab virvendama või isegi hakkab kujutis kahekordistuma.  Teiseks sümptomiks on silmade sümptomid. See sümptom väljendab selles, et silmades tekib väsimustunne, tõuseb temperatuud, silmad hakkavad valutama ja muutuvad valgustundlikkuks. Kolmandaks on kaasnevad sümptomid. Nendeks on näiteks peavalu ja pearinglus.

ARVUTISÕLTUVUS

Arvutisõltuvus on üks suuremaid riske maailmas, sellesse võib jääda iga inimene. Arvutisõltuvuseks võib lugeda kontrolli alt väljunud inimest, kes viibib tihti arvutis.Sellised inimesed loovad endale virtuaalmaailma kus nad vahepeal elavad ning tihti ei pane tähele neid inimesi, kes viibivad nendega ühes ruumis ja proovivad nendega suhelda. Arvutisõltuvus on nagu haigus, mis mõjutab negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust. Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise.
Et mitte jääda arvutisõltuvusse peab rohkem viibima õues,koolis ning sõpradega, mitte istuda tihti arvutis.Sõltuvust saab ära tunda mitmetest märkidest, näiteks: kasutad arvutit et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust, tunned end tujuka, depressiivse, kergestiärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit, ilmneb füüsilisi tundemärke nagu seljavalu, halb füüsiline vorm ja puudulik enesehügieen, jätkad arvuti kasutamist ka siis kui saad aru, et sul on probleemid reaalses elus.
Et sõltuvusest vabaneda peab sellest kellegile rääiima. Vanematele, õpetajale, sõbrale, tuttavatele või konsulteerida psühholoogiga.

SÕLTUVUSSÜMPTOMID

Sõltuvussümptomeid on palju, näiteks: enesessetõmbumine, soovimatus lõpetada mängimine arvutis, inimene kohaneb halvasti reaalse eluga, ei märka väliseid sündmusi ja ignoreerib neid , ärritus mis esineb siis kui inimene on sunnitud arvutist lahkuma , pidev ootus minna interneti ja otsida võrgust uut informatsiooni, koduste tegevuste ja õppetöö kohustuste unustamine, huvi kaotus kõigi vastu peale arvuti, emotsionaalsuse tõusu tundmine arvutiga töötades, hajuv tähelepanu.
Esimeses staadiumis on see enam-vähem kergekujuline häire. Järk-järgult inimene kaugeneb sugulastest ja sõpradest.Tavaliselt varjab ta, kui palju aega arvuti kasutamisele kulub, kui seda talt küsitakse.
Teises staadiumis sümptomid kasvavad. Kui inimest arvutist vägisi lahutada, tekib tal tunne, mis sarnaneb narkomaani piinadele, kellele ei antud järjekordset doosi. Tal kaob tähelepanu, väheneb töövõime, tekivad pealesunnitud mõtted, unetus , kuni selleni, et ta üldse ei maga.. Lisaks psüühilistele häiretele lisanduvad peavalud , vererõhu ebastabiilsus , valud silmades ja luudes . Tugevad, tahtejõulised isikud võivad veel proovida oma tähelepanu ümber lülitada millelegi muule, näiteks armuda või leida uus töö.
Kolmas stadium on sotsiaalne desadaptsioon. Arvutisõltlane, kes enam ei saagi mõnu suhtlemisest Interneti kaudu, jätkab siiski pidevalt arvutis viibimist. Depressiooniseisund viib tõsiste konfliktideni tööl ja kodus.

KOKKUVÕTE

Infotehnoloogia areng ja arvutite kiire levik on lisaks otsesele kasule kaasa toonud ka mitmeid probleeme ja riske. Üks väga ohtlik ja tõsine Interneti ning personaalarvutitega kaasnev varjukülg on arvutisõltuvus, mis haarab kaasa järjest suurema hulga inimesi.
Arvuti on küll vajalik, kuid me peame tedma, et koguaeg ei tohi istuda arvutis, sest arvuti on kahjulik ning võivad tekkida ohud ja riskid kui seda koguaeg kasutada. Arvutisõltuvusest saab vabaneda rääkides sellest sõpradele või tuttavatele ning mitte viibida kaua arvutis. Arvuti on kahjulik ka sellepärast, et see mõjutab meie tervist ning kahjulik mõju silmadele esineb väga kiiresti. Et neid probleeme ei tekkiks tuleb viibida arvutis vähem ning rohkem olla värskes õhus.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://kollis.pri.ee/topicfiles/90.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutis%C3%B5ltuvus (14. märts 2013)
https://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/3016_628.HTM (21. juuni, 2002.)
http://www.annaabi.ee/Arvuti-ja-tervis-m48762.html
9