F = Gm1 m2 Fr raskusjõud 1N r2 G gravitatsioonikonstant m1 keha mass 1kg m2 keha mass 1kg r kaugus punktmasside vahel 1m Gravitatsioonijõud on tsentraalne jõud. MEHAANILINE TÖÖ Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub. Töö on võrdeline kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Töö tähis on A, ühik 1J A = Fs cos A mehaaniline töö 1J F jõud 1N s läbitud teepikkus 1m Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent Fcos. Ainult see jõukomponent teeb tööd. Jõu ühik on 1 J (dzaul)
teineteisest 1 m kaugusel olevat 1 kg massiga keha. G=6.67*10-11 N m2/kg2 Raskusjõud: Gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Kaal, P: Jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. Kui puudub mõju alusele või riputusvahendile, siis ei ole kaalu ehk on kaaluta olek. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (raskusjõud neile mõjub!) Impulss, töö, energia, võimsus Keha liikumishulk e impulss, p: Näitab liikuva keha võimet teisi kehi mõjutada. See võime sõltub keha massist ning kiirusest p=mv Ühik [p]=kg*m/s Omab suunda, mis ühtib kiiruse suunaga . Liikumishulga jäävseadus: Suletud süsteemis on kehade summaarne liikumishulk jääv suurus. Kui 2 keha üksteist mõjutavad, siis kogu impulss sellest ei muutu. Töö näitab mehaanilise oleku muutumise protsessi. Kehade vastastikmõju tõttu võib muutuda kehade kuju või asend.
tema massiga M. a= m III-seadus e kehade vastasmõju seadus – vastasmõjus olevad kehad mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ning vastasuunaliste jõududega 2. Keha liikumishulk, impulsi jäävuse seadus. Liikumishulk ehk impuls on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa e koguimpuls on jääv nende kehade mistahes vastasmõjul. 3. Mehaaniline töö ja võimsus, mehaaniline energia. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke (läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A=Fscosα, kus nurk on jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Jõu ühik on J(dšaul). Kehale mõjub jõud 1N ja sooritabnihke 1m, siis jõud keha nihkumisel on 1J (1N=1N 1m). A Võimsus N näitab ajaühikus tehtud tööd
Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine. Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud
Liigub mitu omavahel seotud keha, seda nimetatakse kehade süsteemiks. Eelnevad meetodid rakendatakse igale kehadele eraldi, kusjuures neid kehasid saab omavahel kopeerida. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on 0, siis kiirendus on 0 ja kiirus on konstantne või keha seisab. Öeldakse et keha on tasakaaluolekus. Keha on tasakaalus siis, kui temale mõjuvate jõudude projektsioonide summa mistahes teljel võrdub 0-ga. Töö ja energia Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Liikumisega risti mõjuv jõud tööd ei tee. Kui keha asub horisontaalsel pinnal, talle mõjub jõud mingi nurga all, siis saab tööd leida valemist: A = F s cos Nurk alfa on nurk nihke ja jõu mõjumissuuna vahel, ühikuks on 1J kg m 2 1J = 1N 1m 1J =
Vibratsioon on väikese amplituudiga mehaaniline võnkumine. · Vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine · Üldvibratsioon mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu · Püsiv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB · Muutuv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB Võnkumiseks laias mõttes nimetatakse mis tahes protsessi, mis on iseloomustatav mingi
seadus) Oluline on vektorite jaotamine komponentideks. Vektori komponent on selle vektori projektsioon teljele. Projektsiooni leidmiseks kasutatakse täisnurkset kolmnurka ax = a cos α ay = a sinα Praktikas kasutatakse sageli jõu vektori ( F ) jaotamist komponentideks. Näiteks kaldpinnal asuvale kehale mõjuvate jõudude arvutamisel, konstruktsiooni eri osadele mõjuvate jõudude arvutamisel, mehaanilise töö arvutamisel jne. 2. Kinemaatika alused Kinemaatikaks nimetatakse teoreetilise mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumise geomeetrilisi omadusi. Kinemaatika põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Selleks tuleb teada keha liikumisseadust Liikumist vaadeldakse siin mehaanikalise liikumisena, mis on vaadeldava keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. Uurides kehade ja nende punktide liikumist, jäetakse
(p=mV, 3 joonist). Põrkel mõjub F esimesele ja teisele kehale. N II seaduse põhjal F1=m1*a1 ja F2=m2a2. kiirenduse def põhjal a1=(v1-v1)/t ja a2=(v2-v2)/t (vektorid) F1=m1*((v1-v2)/t) F2=m2*((v2-v2)/t) Vastavalt N III F1=-F2 (vektorid) (m1v1-m1v1)/t=(m2v2-m2v2)/t I :t -> m1v1-m1v1= -m2v2+m2v2 -> m1v1+m2v2=m1v1+m2v2 p1+p2=p1+p2 (vektorid) Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Mehaaniline töö Konstanstse(muutumatu) jõu poolt tehtud A = F ja nihke arvväärtuste ning F ja nihke vektori vahelise nurga cos korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võrdne üksikute A algebralise summaga
Kõik kommentaarid