Südame rütmihäiretega patsiendi õendusabi (0)

Südame rütmihäiretega 
patsiendi õendusabi
Koostaja :Maris Paas Õde 2013 II rühm
Juhendaja : Eve- Merike  Sooväli, õppejõud-
lektor
Sissejuhatus
 Rütmihäirete all mõistetakse südame ebaotstarbekat või 
ebareeglipärast löögisagedust (Makijärvi 2008a).
 I. kirjeldatud südame rütmihäire 19. sajandi lõpul iiri arstide Adamsi 
ja Stokesi poolt- teadvusekaotuse hood bradükardiaga haigetel 
(Gussak jt 1989).
 Südame aktivatsioon algab siinusõlmest, mis asub paremas kojas  
ning lõpeb vatsakeste südamelihasrakkude depolarisatsiooniga. 
Siinusõlme automatismi allasurumise korral võivad südamerütmi 
määrajateks saada erutustekke rakud  väljaspool seda ning nende 
automatism võib muutuda ebanormaalselt kõrgeks, nii et väljaspool 
siinusõlme asuv rütmimääraja hakkab võistlema siinusõlmega 
südame rütmi juhtimise pärast (Gussak jt 1989).
 Südame rütmihäiretel on oluline tähtsus südamehaiguse 
avastamisel ja diagnoosimisel. Rütmihäire näitab, et antud isikul on 
tõenäoliselt südamehaigus ning vahel on see ainsaks südamehaiguse 
väljenduseks (Maramaa 1993).
Südame rütmihäirete  tekkepõhjused
 1. Siinusarütmiad, mille korral siinussõlm töötab kas liiga kiiresti, liiga 
aeglaselt, ebaregulaarselt või ei tööta üldse (Parikka 2008a); 
 2. Südamevatsakestest kõrgemal paiknevad arütmiad, mille korral 
südant stimuleerib piirkond, mis asub Hisi kimbust kõrgemal; 
 3. Arütmiad, mille korral tekkekohaks on südame vatsakeste piirkond; 
 4. Juhtehäired, mille korral  erutus  liigub südames mööda õiget teed, kuid 
kaotab seejuures kiiruse või ei levi  kindlast  piirkonnast kaugemale; 
 5. Erutuse liikumise lisajuhte teed, mille korral erutus võib  liikuda  
kodadelt vatsakestele ilma atrioventrikulaarsõlme läbimata; 
 6. Impulsi taassisenemise tõttu tekkinud rütmihäired  (Maramaa 1993). 
 Sagedamini tekivad rütmihäired kas allpool asuvate keskuste automatismi 
suurenemisest, mille võib esile kutsuda erutusetekke kiiruse suurenemine 
või normaalse puhkepotensiaali mittesaavutamisest, mille korral uus erutus 
tekib varem (Maramaa 1993).
Südamerütmihäirete  avaldumine
  Tõuge
 Tükitunne kurgus
 Tukse kaelal
  Paus  pulsis
  Südamelöögi  vahelejätmine
 Tugev südamelöök
 Valu rinnus
  Valulik  südamelöök
 Südamepekslemishoog
  Hingamisraskused  
  Pearinglus
  Väsimus
 Jõuetusetunne
 Tsüanoos
 Väiksem koormustaluvus
 Suurenenud 
  Tursed
urineerimisvajadus
 Teadvusekaotus
Südame rütmihäirete avaldumine
 Täiskasvanutel on tavalisemateks rütmihäireteks :
1.
Ekstrasüstolid: Tõuge, südamelöögi vahelejätmise tunne, eriti tugev 
südamelöök, valulik südamelöök, südame pekslemise tunne, 
ebakorrapäene rütm, peapööritus, nõrkus, valu rinnus, hingamisraskused, 
jõuetus, väsimus ja halb koormustaluvus (Mäkijärvi 2008b). 
2.
Kodade virvendus: lühiajaline pearinglus, teadvusekaotus, tsüanoos 
(Maramaa 1993). 
3.
Tahhükardia : järsud südamepekslemishood, halb enesetunne, nõrkus, 
pearinglus, valu või pingutustunne südames, jõudluse langus, suurenenud 
urineerimisvajadus, väsimus, peapööritus, teadvusehäired (Mäkijärvi 
2008b). 
       Eluohtlikud rütmihäired on kõik häired, mis kulgevad vereringe 
seiskusega (vatsakeste virvendus) ning häired, mis kulgevad 
kardiogeense šoki (seisund, kus süda äkki ei saa piisavalt verd  pumbata , 
et rahuldada keha vajadusi) nähtudega (Talvik ja Sipria 1988).
Südame rütmihäirete diagnostika
Põhiuuringud:  
  anamnees  
 arstlik  läbivaatus  (tausthaigused, sümptomid, kahinad, haiguse esinemise 
tõenäosus) 
 EKG (rütmihäirete tüüp,  südamehaigused ) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). 
Lisauuringud: 
 ööpäevane  monitooring  (rütmihäirete tüüp ja omadused)
   koormustest  (rütmihäirete tüüp ja omadused, südamehaigused)
 ehhokardiograafia (südame ehitus ja tegevus)
 kallutustest ( minestuse  põhjus) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008).
 Tavaliselt pannakse  diagnoos  elektrokardiograafia, koormustesti ja Holter-
monitooringu abil (Maramaa 1993). 
Südame rütmihäirete diagnostika
Vajaduse korral tehakse diagnoosi täpsustamiseks 
eriuuringuid:
  elektrofüsioloogiline uuring (rütmihäirete diagnoos, nende 
tekke koht)
 pärgarterite kontrastülesvõte (südame isheemiatõbi, 
pärgarterite kõrvalekalded  normist )
 vasema vatsakese kontrastülesvõte (struktuuri vead, 
teovõime )
 parema vatsakese kontrastülesvõte (struktuurivead, 
vatsakeste tahhükardia põhjus)
 südamelihase koeproov (südamelihasehaigestumus,  põletik )
 nahaalune rütmimonitor (rütmihäire tüüp, minestuse põhjus) 
(Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). 
Õendusprobleemid  ja õendustegevus
1.   Valu rinnaku taga, mis on tingitud südamelihase  verevarustuse  häirest, 
südame hapnikuvaegusest südamelihases ( Asberg  jt 2011). Südame 
töövõime  nõrgenemisel võib tekkida  õhupuudus  ning valu rinnus, mis 
võib põhjustada südamerütmihäiret (Parikka 2008c). Tegevused: taga 
kiiresti patsiendile rahu, aseta hingamise kergendamiseks kõrge peaalus, 
vajadusel anna hapnikku ning kutsu arst. (Asberg jt 2011).
2.   Raske hingamine ( hingeldus ), mis on tingitud südame verevarustuse 
häirest (Asberg jt 2011). Südamelihase hapniku puudus võib põhjustada 
südame vatsakeste virvendust (Parikka 2008d). Tegevused: anna 
vajadusel hapnikku, pane patsient istuvasse asendisse, et kindlustada 
rindkere maksimaalne  ventilatsioon  ning piira füüsilist koormust (Asberg 
jt 2011).
Õendusprobleemid ja  õendustegevus
3. Valu südame piirkonnas, mis on tingitud füüsilisest koormusest. 
Tegevused: õpeta  patsienti  ennetama valu teket ning kasutama eneseabi 
võtteid (asend, rahu, lõdvestusharjutused) ja julgusta patsienti (Ingerainen 
jt 2008).
4. Väsimus, mis on tingitud üldisest nõrkusest, mille võivad esile kutsuda 
erinevad südame rütmihäired. Tegevused: suurenda  kehalist  aktiivsust (kui 
see on lubatud), jälgi füüsilise aktiivsuse ja puhkuse õiget tasakaalu ning 
taga hapnikurikas keskkond (Asberg jt 2011).
5. Tursed, mis on tingitud vedeliku peetusest organismis. Tegevused: jälgi 
joodud ja eritunud vedeliku hulka (vedeliku tasakaalu); paku ilma soolata 
toitu; jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimet (Ingerainen jt 2008).
Õendusprobleemid ja õendustegevus
6. Hirm, mis on tingitud südame rütmihäiretest. Tegevused: selgita hirmu 
põhjus, anna infot südamehaiguse (sh. rütmihäirete) kohta, julgusta 
patsienti  küsima  ning väljendama tundeid (Ingerainen jt 2008).
7. Liigne kehakaal, mis on tingitud liiga kõrgest kehamassiindeksist. 
Tegevused: selgita välja patsiendi  toitumisharjumused  ning vastavalt 
sellele  koosta  sobiv  dieet  ning jaga toitumissoovitusi, aita valida sobivaid 
liikumisharjutusi, julgusta liikuma võimaluste piires ning kontrolli 
patsiendi kaalu igal visiidil (Ingerainen jt 2008).
   Õe tähtis osa on komplikatsioonide ja nende sümptomite märkamine ning 
südame rütmihäirete registreerimine (Follestad 2010).
Südame rütmihäirete ennetamine
 Südame rütmihäireid põhjustavate haiguste  korrektne  ravi 
(Miettinen 2008)
 Vererõhu hoidmine normaalsena (Miettinen 2008)
 Alkoholi, tubaka, kofeiini tarbimise piiramine (Miettinen 
2008)
 Rasvumise, eriti vöökoha rasvumise  vältimine  ( Niskanen  
2008a)
 Jõukohane kehaline aktiivsus (Parikka 2008e)
 Stressi vältimine (Parikka 2008c)
 Regulaarne  tervisekontroll  (Niskanen 2008b)
Südame rütmihäiretega patsiendi nõustamine
 Õpetan tervislikult toituma (Niskanen 2008d)
 Aitan valida sobiva kehalise koormuse ning suunan leidma õige füüsilise 
aktiivsuse ja puhkuse tasakaalu (Niskanen 2008c)
 Tutvustan stressi vähendamise võimalusi (Penttilä 2008)
 Liiga kõrge kehakaalu puhul nõustan patsienti kehakaalu langetamisel ning 
suunan teda osa võtma rühmatööst, milles keskendutakse toidu valikule, 
liikumisele, söömisele (Niskanen 2008b)
 Nõustan ja toetan patsienti suitsetamisest ning alkoholi tarbimisest 
võõrutamisel (Kettunen 2008)
 Haigusest tekkiva psüühilise kriisi puhul,  rahustan patsienti ja pakun talle 
turvatunnet (Penttilä 2008)
 Räägin patsiendile reeglipärasest elurütmist kinnipidamise vajalikkusest, 
mille juurde kuulub vähemalt 7-8 tundi und (Penttilä 2008)
 Jagan arsti poolt antud juhiseid igapäevaelus toimetulekuks. 
 Oluline on kõigi tegevuste jaoks varuda rohkem aega, teha pause, olla oma 
tegevustes mõõdukas (Penttilä 2008)
Kokkuvõte
 Dr.Hasso Uuetoa paneb kõigile südamele:“ et südame 
rütmihäireid ei tekiks, tuleb oma süda tervena hoida! 
Hoia  vererõhk  normis, paranda hambad ära, opereeri 
välja põletikulised  mandlid . Söö vähem soolast ja 
rasvast toitu, liigu rohkem ja võimalusel väldi stressi“ 
(Arst 2010).
Kasutatud kirjandus:
 Arst. (2010). Südame rütmihäired võivad olla eluohtlikud. 
https://www.arst.ee/et/ Uudised-ja-artiklid/26505/sudame-rutmihaired-vo i
vad-olla-eluohtlikud
 (23.11.2014)
 Asberg, M., Hõrrak, E., Kerb, H., Kravets, M., Kuum, M.,  Müürsepp , E., 
Orasmaa, M., Remmelgas, E., Taimalu, T., Tupits, M., Šteinmiller, J., 
Zeel , O. (2011). Hooldus  erinevate haiguste korral ja  ravimiõpetus . Tartu: 
AS  Atlex .
 Follestad, A. (2010). Haigused ja õendusabi I. Tallinn: TEA Kirjastus.
 Gussak, I., Gussak, H., Teesalu, R. (1989). Südame rütmihäirete 
kliinilised aspektid. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
 Ingerainen, D.,  Sammul , S., Kuldmäe, I., Kosula, K., Tohus, I.,  Leppik , 
A., Tähepõld, H. (2008). Pereõe  tegevusjuhend . Tallinn. 
http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/ Pereoe_tegevusjuhend_07
%2004%202009%20tunnustatud.pdf
 (23.11.2014)
Kasutatud kirjandus
 Kettunen, R. (2008). Suitsetamise  lõpetamine . Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, 
R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS  Medicina .
 Kiilavuori, K. (2008). Südamepuudulikkusega haigele sobiv kehaline tegevus. 
Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). 
Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina.
 Kolk, R., Kaik, J., Paju, R., Pokk, T., Ristimäe, T., Uuetoa, H., Uusküla, M., Voitka, J. 
(2002). Kodade virvendusarütmia käsitlusjuhend. Eesti Arst, 81(11): 761-772.
 Maramaa, S. (1993). Südame rütmihäired. Tartu: Tartu Ülikool.
 Miettinen, H. (2008). Suitsetamine ja südamehaigused. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., 
Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS 
Medicina.
 Mäkijärvi, M. (2008a). Rütmihäirete  esinemissagedus , põhjused ja tüübid. Mäkijärvi, 
M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. 
Tallinn: AS Medicina.
Kasutatud kirjandus
 Mäkijärvi, M. (2008b). Rütmihäirete tavalisimad sümptomid. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., 
Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina.
 Mäkijärvi, M. (2008c). Mida teha, kui kahtlustate rütmihäirete olemasolu?. Mäkijärvi, M., 
Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS 
Medicina.
 Mäkijärvi, M., Yli-Mäyry, S. (2008). Rütmihäirehaiguse  uurimine . Mäkijärvi, M., Kivelä, 
A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS 
Medicina.
 Niskanen, L. (2008a). Toiduvaliku tähtsus südamehaiguste ennetamisel. Mäkijärvi, M., 
Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS 
Medicina.
 Niskanen, L. (2008b).Kehakaalu langetamise võtted. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, 
R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina.
 Niskanen, L. (2008c). Liikumine aitab vältida südame isheemiatõbe. Mäkijärvi, M., 
Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS 
Medicina.
Kasutatud kirjandus
 Niskanen, L. (2008d). Toidurasvad ja süda. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, 
R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina.
 Parikka, H. (2008a). Siinussõlme vead. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., 
Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina.
 Parikka, H. (2008b). Bradükardilised rütmihäired. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., 
Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS 
Medicina.
 Parikka, H. (2008c). Liikumine  kodadest  lähtuvate rütmihäirete korral. Mäkijärvi, 
M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. 
Tallinn: AS Medicina.
 Parikka, H. (2008d). Liikumine vatsakeste rütmihäirete korral. Mäkijärvi, M., 
Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. 
Tallinn: AS Medicina.
 Parikka, H. (2008e). Liikumise mõju rütmihäirete mehhanismile. Mäkijärvi, M., 
Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. 
Tallinn: AS Medicina. Penttilä, U-R. (2008). Südamehaigus ja igapäevane kehaline 
koormus. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. 
(toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina.
Kasutatud kirjandus
 Penttilä, U-R. (2008). Südamehaigus ja igapäevane 
kehaline koormus. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, 
R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). 
Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina.
 Talvik, R., Sipria, A. (1988). Südame rütmihäirete 
esmane diagnostika ja ravi. Tartu: Tartu Riiklik 
Ülikool.
 Yli-Mäyry, S. (2008). Kallutustest. Mäkijärvi, M., 
Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. 
(toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina.
Tänan !

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatus
• Südame rütmihäirete tekkepõhjused
• Südamerütmihäirete avaldumine
• Südame rütmihäirete avaldumine
• Südame rütmihäirete diagnostika
• Südame rütmihäirete diagnostika
• Õendusprobleemid ja õendustegevus
• Õendusprobleemid ja õendustegevus
• Õendusprobleemid ja õendustegevus
• Südame rütmihäirete ennetamine
• Südame rütmihäiretega patsiendi nõustamine
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus:
• Kasutatud kirjandus
• Kasutatud kirjandus
• Kasutatud kirjandus
• Kasutatud kirjandus
• Tänan!