Arvuti mõju silmanägemisele (1)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Arvutiga töötamise mõju silmanägemisele
Uurimustöö
Juhendaja : Kadri Laup
Koostaja :
Klass: 10D
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
Lisad 15
Uuringu “Arvuti kasutamise mõju silmanägemisele” tulemused 15

Sissejuhatus

Arvuti on väga kahjulik silmadele - kuvariga töötades pingutatakse tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülekoormus.Teatavat mõju avaldavad ka pildi värelemine ja vähene teravus . Arvutiekraanil on tähekujutiste servad ähmased, silm aga püüab seda hägusust kõrvaldada ning väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul. Lisaks on arvutiekraan pahatihti tolmune, kriibitud ja sõrmejälgedega kaetud, mistõttu on raske silmi fokusseerida. Silmade ärritust ja kuivust põhjustab seegi, et arvutiga töötamisel ei pilgutata silmi piisavalt. Pilgutamine on vajalik selleks, et pisaravedelik niisutaks silma, vastasel juhul jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum.
Selle uurimustöö teema valisin sellepärast, et tihti räägitakse, et arvuti kasutamine rikub silmi ja kuna mina ise kasutan arvutit väga tihti, siis tahtsin uurida, kui ohtlik arvuti kasutamine tegelikult on ja mida peab tegema, et seda leevendada või ära hoida.
Erinevad silmahaigused
Kaks tuntuimat silmahaigust on kae ehk katarakt ning glaukoom .
Kae ehk katarakt
Hallkae ehk katarakt on silmaläätse hägustumine. Silmaläätse hägunemist võivad põhjustada traumad , üldhaigused (näiteks diabeet ) või silmahaigused. Hallkae võib olla ka kaasasündinud. Kõige sagedamini on hallkae teke seotud vanusest tingitud ainevahetushäiretega. Kahjuks ei tunta praegu ühtegi ravimit, mis aitaks hallkaed ära hoida või välja ravida. Ainsaks tõhusaks ravimeetodiks peetakse operatsiooni. Hallkae on üks levinumaid silmahaigusi ja kaeoperatsioonid kõige sagedasemad operatsioonid silmakirurgias. Õnneks enamasti ka edukad .
Oma algstaadiumis hallkae nägemist oluliselt ei häiri, sest silmalääts häguneb järk-järgult. Operatsiooni kasuks tuleks otsustada siis, kui hallkae hakkab häirima inimese igapäevast elu.
Operatsioonile saadetakse haige vaid siis, kui ta on teadlik selle perspektiividest ja riskidest ning ta ise otsustab operatsiooni kasuks. [2]
Glaukoom
Glaukoom ehk rahvakeeli roheline kae on krooniline silmahaigus, nn opticus’e neuropaatia, mis väljendub närvikiudude ja ganglionide hävimises. Glaukoomi korral suureneb silma siserõhk ja see kahjustab silmanärvi. Silma siserõhu tõusu põhjustab kambrivedeliku äravooluteede haiguslik ummistus .
Et haigust õigel ajal avastada , tuleks alates 40. eluaastast regulaarselt silmarõhku mõõta. Glaukoom on hiiliv ja märkamatult kulgeva iseloomuga haigus, mille tagajärg võib olla täielik pimedus. Ka arenenud maades on 50% glaukoomihaigetest diagnoosimata.[2]
Puhkepausid töötamise ajal
Et mitte minna konflikti silmade vajaduse ja töökoormusega, peaks optimaalne töö- ja puhkepauside suhe olema arvutiga töötades 45 minutit tööd ja sellele järgnev veerandtunnine puhkepaus.
Silmade puhkuseks tuleb kindlasti vaadata kaugusse. Kaugusse vaatamise ajal on silmalihased lõõgastunud asendis. Kindlasti tuleb puhkepausi ajal vältida lugemist ja paberitööd, mis on samuti lähitöö. Selline puhkepauside pidamine on töös arvutiga ülimalt oluline.[6]
Seoses suurenenud arvutitöö mahuga on suurenenud vajadus nn arvutiprillide järele. Arvutiprillid on prillid , millel on vastavalt inimese vajadusele korrigeeriv klaas. Klaas võib olla kas siis pluss- või miinuskorrektsiooniga.
Silmaarst või optometrist määrab sellise korrektsiooni arvuti kaugusest lähtuvalt. Vaadates nende prillidega lugemiskaugusele, on reeglina tähed udused ja ka kaugele nendega ei näe.
Selline olukord on tingitud silma erinevast optilisest seisundist.[6]
Vajaduse arvutiprillide järele tunneb inimene ise ära. Kui arvutiga töötades on tähed udused või silmad väsivad väga kiiresti, peaks kindlasti pöörduma spetsialisti poole, kes teeb kindlaks arvutiprillide vajaduse.
Niisama igaks juhuks ei ole siiski mõtet arvutiprille kasutada. Kui prillid on määratud, saab lasta klaasidele panna ka katteid või filtreid, mis peaks silma veelgi kaitsma. Selle kohta oskavad optikud prillipoes kindlasti häid soovitusi jagada.[6]
Arvuti kasutamise kaugemate tagajärgede kohta on esialgu raske midagi öelda. Kindlasti on suurenenud vajadus arvutiprillide järele, ilmselt ei ole see küll tingitud arvutist endast, vaid pigem sellest, et tulevad välja ka sellise reflektsiooni häired, mille korrigeerimine varem nii oluline ei olnud.
Kindlasti ei ole kontaktläätsed arvutitöös vastunäidustatud, kuid peab arvestama, et kontaktläätsed ise kipuvad silmi kuivemaks muutma .[6]
Kuiva silma tekkeks on mitu põhjust. Näiteks võib selleks veel olla:

• Valede läätsede kandmine (liiga tugevad või liiga kanged).
  
• Liiga pikka aega ühes päevas järjest arvuti kasutamine.
  
• Harv silmade pilgutamine arvutitöö juures.
  
• Visine silmatilkade pidev tarvitamine. Pikaajalisel tarvitamisel võivad need tekitada sõltuvust ning veelgi halvemal juhul pöördumatut limaskesta kahjustust.[2]
  

Kunstpisarad
Siinjuures ongi abiks need eelmainitud kunstpisarad ja neid soovitaks küll inimestel julgemalt kasutada. Peab lihtsalt jälgima, et kunstpisarad on siiski mõeldud silmade niisutamiseks ja ülejäänud muudeks eesmärkideks mõeldud silmatilgad niisutamiseks ei sobi.
Televiisorit on meil vaadatud juba pool sajandit ning sellega on pisut teisiti. Kuna televiisorit vaadatakse tavaliselt ikkagi vähemalt kolme meetri kauguselt, siis ei põhjusta see ka eelnevalt kirjeldatud silmahädasid. [6]
Silmaarsti külastamine
Silmaarsti külastamine nn profülaktilisel eesmärgil sõltub paljuski inimese vanusest.
Kindlasti peab käima kontrollis lastega alates kolmandast eluaastast. Loomulikult tuleb mingite probleemide tekkimisel silmaarsti poole pöörduda juba varem.
Järgmine kord peaks olema enne kooli ja kooli ajal kord paari aasta järel. Kui lapse õppeedukus langeb põhjendamatult või vanematel tekivad kahtlused lapse silmanägemise suhtes, peaks pöörduma sagedamini ja varem.
Kui inimesel pole varem silmaarsti juures käimiseks tungivat põhjust olnud, siis alates 40. eluaastast peaks seda kindlasti tegema ning sel puhul saab arst juba igale patsiendile konkreetsemalt öelda, kui sageli peaks too edaspidi silmaarsti külastama.[6]
Uurimused on näidanud, et arvutiga töötajatel esineb silmakaebusi umbes kaks korda rohkem kui muu kontoritöö tegijatel. Silmade väsimise ja kuivuse kõrval võib esineda veel võõrkeha tunnet silmas, aga ka pearinglust ja -valu. Sageli ei saa arvutiga töötaja täpselt arugi, kas tal valutavad silmad või pea. Et arvutitöö silmi vähem kahjustaks, soovitavad silmaarstid regulaarselt pilgutada, tõsta aeg-ajalt pilku ja vaadata kaugusse, lastes silmadel kas või hetkekski lõõgastuda.
Arvuti kuvar
Arvuti valikul tähtsad asjad:

• Pöörake tähelepanu pikslitele. Mida rohkem pikseleid ühe tolli kohta tuleb, seda parem. Eelistada tuleks 110 75-le. Mida parem on pildieristus, seda kergem on ekraani lugeda ja seda väiksem koormus teie silmadele langeb.
  
• Uurige hertse: monitori spetsifikatsioon peab olema vähemalt 70-75 hertsi. Mida rohkem hertse, seda vähem ekraan vilgub. Sülearvutid on praktiliselt vilkumiskindlad.
  
• Vaadake monitorile ülevalt alla. Kõige mugavam asend silmadele on, kui vaatate ekraani 10-20-kraadise nurga alt. Asetage monitor lauale.
  
• Vähendage sädelust. Ekraanilt tagasi peegelduv valgus muudab lugemise raskemaks ja koormab silmi. Sobiv on ka peegeldumist vähendav filter.
  
• Valige silmasõbralik ekraanitoon. Pidage meeles, et kõige lihtsam on lugeda musti tähti valgelt taustalt.[7]
  

Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile.
Nägemist mõjutavad tegurid:

• kiirgused
  
• kuva virvendus
  
• udune pilt
  
• ekraani ülemäärane eredus
  
• värvide mittekokkujooks
  
• sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile)
  
• sobimatud valgustingimused
  

Arvuti mõju nägemiselundile käsitletakse kahes aspektis:

• nägemiselundi talituse ajutiste häiretega seotud kaebuste esitamise sagedus ja nende võimalikud põhjused.
  
• Silmade paroloogiliste ja sageli pöördumatute muutuste tekkimise tõenäosus.
  

Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada liikidesse:

• Nägemissümptomid ("loor" silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine).
  
• Silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus , punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms).
  
• Kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus ). [4]
  

Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus (nn kuivade silmade fenomen ) ja silmapõletiku teke. Ei ole veenvaid andmeid, et arvutil töötamine põhjustab (või soodustab) glaukoomi, silma võrkkesta põletikku või teisi püsivaid silmakahjustusi.[4]
Arvutiprillid

Tööks arvutiga on välja töötatud spetsiaalse katte ja filtriga klaasid . Nii nagu kuulmisel segab keskendumist üleliigne taustmüra, häirivad silmi valguse teatud lainepikkused ja monitori peegeldus .
Arvutiprillid eemaldavad klaasipinnalt valguspeegeldused, muutes kujutise ekraanil selgemaks ja parandades nägemisteravust, suurendavad värvide eristatavust ja kontrasti, kaotavad silmadele ebameeldivalt mõjuva lühilaine spektriosa ja vähendavad silmade väsimust.[8]
Uuringu tulemused
Koostasin ka uuringu, milles osales 30 inimest.
Joonis 1
Küsimusele ‘’Mille jaoks tavaliselt arvutit kasutate?” vastati kõige rohkem, et ajaveetmiseks(41,8 % vastanutest). Kuigi väga palju kasutatakse arvutit ka töö- ning kooliasjadeks, siis suurem enamus kasutab arvutit aja surnuks löömiseks. Inimesed ei loe enam raamatuid ega suhtle inimestega reaalses elus, kuna seda on palju kergem ja mugavam teha internetis. See, et inimesed suurema osa oma vabast ajast arvuti taga veedavad rikub väga palju nende silmi.
Uuringu tulemusena sain teda ka seda, et 62,8 % vastanutest veedab arvuti taga rohkem, kui 4 tundi päevas.
Joonis 2
Nii pikk aeg on silmadele väga suureks koormuseks,aga kuna inimesed ei tea, et arvuti tegelikult silmadele päris kahjulik on, siis ei pööra nad arvuti taga veedetud ajale erilist tähelepanu. Inimesed, kes töötavad arvutis, ei tule selle peale, et töö hoos peaks tegema igas tunnis 15-20 minutise pausi, et silmi puhata . Selline koormus on silmadele väga raske. Arstid on ka kindlaks teinud selle, et kui lühinägelikud inimesed on päevas arvutis üle 4 tunni, siis võivad nad kae tõttu ka pimedaks jääda.
Uuringu küsimusele ‘’Kas peale arvuti kasutamist tunnete, et silmad kipitavad või valutavad?’’ vastati 21 korda (70% vastanutest), et vahetevahel tõesti valutavad.
Joonis 3
Paljud meist peavad tegema päevas mitu tundi tööd arvutiga. See koormab silmi ning tunneme , et silmad on väsinud, kuivad ja ilma igasuguse särata. Arvutiekraanil olev kujutis on tehtud mitmest miljonist pikslist, mis pidevalt muutuvad. Silmad peavad kogu aeg kõike tähele panema ja uute piltidega end kohandama . Sellest tuleb ka see, et enamuse arvutikasutajate silmad on vahetevahel tuhmid ja valusad. Silmad vajavad samuti vitamiine nagu meie kehagi. Kui teil on pidevalt probleeme silmade väsimisega, siis peaksite kindlasti kasutama mustikatablette, mis silma veresooni tugevdavad ja silmad välismõjudele vähem vastuvõtlikuks teevad. Nägemisteravus paraneb mustikatablettide võtmise ajal. Kui teile ei meeldi tabletid , saate apteegist ka sama asja vedelal kujul purgis.
Kokkuvõte
Koostades seda uurimustööd sain väga palju uut informatsiooni arvutis töötamise mõjust silmadele. Paljusi silmadega seonduvaid probleeme ja haigusi seostatakse arvuti kasutamisega. Kuigi see on tõesti nii, siis pigem on see selle pärast, et inimesed ei oska midagi teha selle vastu, et arvutiga töötades nende silmad nii kiiresti valutama ei hakkaks . See, et igast tunnis 20 minutit peab silmi puhkama peaks olema rohkem nagu kohustus, mitte soovitus, sest see on tegelikult väga tähtis. Inimesed võikisid tihedamini kasutada spetsiaalseid silmatilku, mis hoiavad silmi kuivuse eest, mitte osta silmatilku ainult sellisel juhul, kui on juba silmapõletik.
Kasutatud kirjandus

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=9059136

http://www.silmaarstid.ee/index.php?id=patsiendile&sub=silmahaigused

http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/test-arvutid-ja-nagemine.d?id=1371707

http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=26&Itemid=9

http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=30

“ Janika Jürgens” http://www.tarbija24.ee/?id=50014

http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/saastke-silmi-arvutistressist.d?id=234709

‘’Kai Siidirätsep’’ http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=6294&hi=prillid

Lisad

Uuringu “Arvuti kasutamise mõju silmanägemisele” tulemused

1. Kui pika aja veedate päevast arvuti taga? (mitmed võimalikud vastused)
-10 min
0
 0%
10-30 min
2
 6.3%
30-60 min
0
 0%
1 tund - 4 tundi
10
 31.3%
Rohkem kui 4 tundi
20
 62.5%
Kokku vastuseid
32
 
2. Mille jaoks Te arvutit põhiliselt kasutate? (mitmed võimalikud vastused)
Tööasjadeks
15
 23.8%
Koolitöödeks, õppimiseks
17
 27%
Mängimiseks
5
 7.9%
Ajaveetmiseks(orkut, facebook , MSN jne.)
26
 41.3%
Kokku vastuseid
63
 
3. Kas peale arvutis olemist tunnete, et silmad kipitavad, valutavad?
Jah
2
 6.7%
Ei
7
 23.3%
Vahetevahel
21
 70%
Kokku vastuseid
30
 
4. Kas olete tundnud , et arvutis olles tekib peavalu või pearinglus?
jah
2
 6.7%
Ei
20
 66.7%
Vahetevahel
8
 26.7%
Kokku vastuseid
30
 
15