Neid on erinevaid (atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin) Kannabinoid (THC'ga sarane struktuur) Kannabinoidi retseptor võtab THC vastu Tarvitamine Joovastustunne Söögiisu tõus Muusika, kunsti ja huumori kõrgem hinnang Loov, filosoofiline ja sügav mõtlemine Vähenenud stress Valu leevendus · Ärevus · Lühimälu ajutine halvenemine · Kuiv suu · Paranoia · Vererõhu tõus · Keskendumisvõime halvenemine Kanepi mõju Virgatsainete asendamine Lühimälu nõrgenemine Vähk Immuunsuse vähenemine Südamevaevused Impotentsus Tänan kuulamast!
elektronmikroskoopia ja muud mikroskoopia kulgeb mööda aksonit presünaptilisse vormid võimaldavad jälgida närviraku sees aksonilõpmesse ja närvirakkude vahelistes ühendustes { Info ülekanne ühelt närvirakult teisele toimuvaid protsesse toimub virgatsainete keeles läbi sünapsi Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Närvisüsteemi rakkude eri tüübid { Erinevat tüüpi närvi- ja gliiarakud täidavad
Õige Selle esituse hinded 1/1. Question5 Punktid: 1/1 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni B. Närvirakkude üksteisest isoleerimine C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvimürkide toime lõpetamine Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1/1
31. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid? See on teadus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Meie praeguse arusaamise kohaselt ennekõike neuronivahelist sünaptilist ülekannet muutes. Psühhofarmakonid võivad pärssida virgatsaineid sünteesivaid ensüüme, blokeerida postsünaptilisel närvirakul paiknevad virgatsainetundlikud retseptormolekulid (skisofreenia, tees, kohvis, cocas sisalduv kofeiin), takistada virgatsainete tagasihaaret ja sellega suurendada nende mõju teistele neuronitele (depressiooniravimid), suurendada retseptorite tundlikkust virgatsainete suhtes (rahustid ja uinutid), asendada virgatsaineid, nende retseptoreid ise stimuleerides (oopium ja kanep), või suurendada virgatsainete vabanemist ja sellega tugevdada vastavat närviülekandeahelat (amfet, ecstasy). 32. Seleta lahti ,,tagajärje seadus" Edward Lee Thorndike: Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise
10c MÄLUHÄIRED Mäluga on seotud mitu ajupiirkonda, eelkõige teatavad ajukoorealad (nt. otsmikusagar) la limbiline süsteem. Suuraju poolkerad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustuse korral häired ruumilisvisuaalses mälus ning vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises). On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või
elurõõmu kadumine. Martha Underwood Barnard´i definitsioon on üsna sarnane. Ta kirjutas oma raamatus, et “depressiooni puhul on laps masendunud ja lootuse kaotanud ega tunne enam rõõmu tema eale omastest tegevustest” (2003: 24). Lembit Mehilane defineerib aga depressiooni mõistet palju spetsiifilisemalt, öeldes “depressioon kaasaegses tähenduses on somantiline häire nagu kõrgvererõhutõbi või reuma. Depressiooni puhul on kesknärvisüsteemi virgatsainete (serotoniin, dopamiin, noradrenaliin jt) ainevahetus hälbinud” (1997: 82). Depressioon võib olla äärmiselt ohtlik, eriti noorte seas. Põhjuseks on see, et depressioon võib põhjustada alaväärsus- ja enesesüüdistusmõtteid ning nooretele võivad sellised mõtted olla hävituslikud. Kõige hullem on muidugi see, et sügava depressiooni korral on sagedased enesetapumõtted ja isegi katsed endalt elu võtta. Depressioon mõjutab
une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate .........virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ....Talamuses... on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamad tajutud teabe edastamisel ajukoorde. .....Hüpotalamuses.... on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on ....eesaju.... Ajukoore all paiknevad siin massiivsed ....basaaltuumad..., mis võimaldavad meil sujuvalt
ning mõningatel andmetel võib see protsent olla veelgi kõrgem. Vähemolulisteks riskifaktoriteks on naissugu, Downi sündroom ning madal haridustase. Kõigil Downi sündroomiga inimestel, kui nad on elanud üle 35 aasta vanaks, tekivad AT-le iseloomulikud tunnused. Alzheimeri tõve korral esinevad peaajus sellised muutused, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm, närviülekandeid edastavate kontaktide ja virgatsainete hulga vähenemine. Dementsusue raskusaste on sõltuvuses kahjustusalade tihedusest ajukoes. Sümptomid ehk avaldumine Haigus algab tavaliselt mäluhäiretega: tüüpilistel juhtudel ei suudeta uut informatsiooni omandada , säilitada ega reprodutseerida. Hilisstaadiumis võib kaduma minna ka varem omandatud informatsioon. Kõige iseloomulikumad on kõnehäired: sõnavara vähenemine, kõnest arusaamise häire ja vale sõnakasutus.
Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi ja mõjustab vastasoleva neuroni membraani.
Konkreetne kogus sõltub mõningal määral ka askorbiinhappe tarbimisest. Rohkesti on kõnealust ühendit neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Miks tarbida ? 1. Naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti sidekoe valkude (kollageeni ja elastiini) normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; 2. Mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes; 3. Keskse vesilahustuva antioksüdandina veres ja rakkudes osaleb C-vitamiin E- vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest; 4. Seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke pärssimiseks; 5
- membraanretseptoriteks, või raku sees - tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub iseloomuliku vastusreaktsiooni teke teisaste virgatsainete vahetusel. Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats. Võimalikke rakusiseseid süsteeme on mitmeid, erinevad hormoonid käivitavad temale iseloomuliku raja, mis lõppkokkuvõttes viib vastava raku reaktsiooni tekkeni. Nt lihase kokkutõmbeni või lihase lõtvumiseni, siis teise sisesekretoorse näärmeni, siis teise hormooni tekkeni, või ensüümi tekkeni. Esimene virgats on hormoon ise või mediaator
13. Mis on epilepsia kui aktiivse seisundi tekkepõhjus? Millest sõltub hoogude iseloom? Närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talitluse häire. Epileptiliste hoogude iseloom sõltub häirunud neuronite lokalisatsioonist ajus. 14. Idiopaatiline ja sümptomaatiline epilepsia. Idiopaatiline epilepsia - tekke aluseks võivad olla pärilikud ioonkanali või virgatsainete ja retseptorite talitluse häired. Sümptomaatiline epilepsia- on seostatud peaajukahjustuse või kesknärvisüsteemihaigusega. 15. Mis on epileptiline staatus, miks seda seisundit on tarvilik ravida ja millega kupeeritakse seda? Pidevad või sagedased üksteisele järgnevad krambihood. Ohtlik seisund, kuna korduvate krampide järel võib kujuneda pöördumatu ajukahjustus ning häigus võib lõppeda surmaga.
Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga. Tagades impulsside sihipärase kulgemise, suurendab see kest ühtlasi nende liikumiskiirust. Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kiirusega kuni 100 m/sek.Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda ülekannet sünaptiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete e mediaatorite e neurotransmitterite vahendusel. Virgatsainete toime NSle võib olla erutav või pidurdav. VIRGATSAINED Avastatud üle 70 virgatsaine. Mõned klassikalised näited: · atsetüülkoliin- (Ach) lihaste kokkutõmbed ja liigutuste juhtimine, mälu. Nt Alzheimeri tõve puhul mälu halveneb, Ach hulk väheneb. Ach teke on pärsitud. · dopamiin- (DA) mõjutab liigutusi, tähelepanu, õppimist. Nt Parkinsoni tõve korral pole ajus piisavalt DAd
BIOPSÜHHOLOOGIA 1 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt b. elektriliselt ja keemiliselt c. keemiliselt Question 2 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub
närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudeta. Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil. Näide: Skisofreenia kui haiguse iseärasused (loeng, lk 31) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1) Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil: 1) Diffundeeruvad keemilised signaalid (toimivad distantsil) 2) Otsene kontakt plasma membraani ja lähedal asuvate rakkude vahel (on tähtis näiteks lümfotsüütide puhul, kui nad
-Atsetüülkoliin (ACh) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek -Dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu -Serotoniin (5-HT) meeleoulu, hetkeajede kontrollimine, uni -Noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus -Gamma-aminovõihape (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites -Glutamaat erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat? -Muudavad neurotransmitterite(virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. - sünteesi suurendades või vähendades - säilitamist häirides - vabastamist häirides - lammutamise pärssimine Tänapäeva aju uurimise meetodid Elektroensefalogaafia (EEG) Positronemissioon tomograafia (PET) Kompuutertomograafia (CT) Magnetresonants kuvamine (MRI) Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) Teadvus. Tähelepanu. Uni
· Loew demonstreeris närvirakkude vahelise sidepidamise keemilist iseloomu Närvirakkude keeled : · Noradrenaliin (NA)8 · Dopamiin (DA)9 · Serotoniin (5-HT)10 · Atsetüülkoliin (Ach) · Glutamaat (Glu)11 · Gamma-aminovõihape (GABA) · Histamiin (H) 12 · Endopioidid · Teised neuropeptiidid · Endogeensed kannabinoidid Näiteid virgatsainete rollidest · Noradrenaliin - tähelepanu, ärksus · Dopamiin - üldine motiveeritus, edasitung · Serotoniin - meetleolu, hetkeajede kontroll · Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek · Glutamaat üsna universaalne erutusvirgats · Endopioidid - valu mahasurumine, lähedustaju · Gamma-aminovõihape väga universaalne pidurdusvirgats (! interneuronites) · Neuropeptiid Y - isu suurendamine, ärevuse mahasurumine
emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne või agressiivne käitumine, kõhnumine, võimalik närvirakkude taandareng: a) Amfetamiin b) Kanep c) LSD d) Alkohol 9. Mõiste anhedoonia tähendus: a) Suurenenud söögiisu b) Närvinõrkus c) Taandunud on loomulikul teel saadav naudingutunne d) Põhjendamatu lõbusus, heaolutunne 10. Uimastitest stimulandid mõjutavad eelkõige alljärgnevate virgatsainete aievahetust: a) Gammaaminovõihape b) Serotoniin c) Dopamiin d) Kõik eelnevad 11. Inimese mõnutunne on seotud eelkõige järgmise virgatsaine ainevahetuse iseärasustega: a) Dopamiin b) Serotoniin c) Glutamaat d) Noradrenaliin 12. Millise metafooriga on kõige õigem kirjeldada opioidide antagonisti naloksooni toimet? a) Kits kärneriks b) Koer heintel c) Sadul sea seljas d) Vihma käest räästa alla 13
C-vitamiini, kust saab? Mis on skorbuut? A on vajalik nägemisega seonduvate rakkude ning rakkude kasvufaktorite normaalse talitluse tagamiseks, saab punastest juurviljadest, nt porgand, kõrvits, bataat. C-vitamiini on vaja : naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti kollageeni ja elastiini normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes; osaleb E-vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest; seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke pärssimiseks; ravimite omastamiseks; immuunsüsteemi tugevdamiseks; mitmesugusteks paranemisprotsessideks.
8.Millisele uimastile iseloomulikud pikaajalised mõjud on järgmised, tekib emotsioonalne või agressiivne käitumine, kõhnumine, võimalik närvirakkude taandareng. a. Amfetamiin b. Kanep c. LSD d. Alkohol 9. Mõiste anhedoonia tähendus a. Suurenenud söögiisu b. Närvinõrkus c. Taandunud on loomulikul teel saada naudingutunne d. Põhjendamatu lõbusus, heaolutunne 10. Uimastitest stimulandid mõjutavad eelkõige alljärgnevate virgatsainete ainevahetust a. Gammaaminovõihape b. Serotoniin c. Dopamiin d. Kõik eelnevad ??? 11. Inimese mõnutunne on seotud eelkõige järgmise virgatsaine ainevahetuse iseärasustega a. Dopamiin b. Serotoniin c. Glutamaat d. Noradrenaliin 12. Millise metafooriga on kõige õigem kirjeldada opioidide antagonisti naloksooni toimet a. Kits kärneriks b. Koer heintel c. Sadul sea seljas d. Vihma käest räästa alla 13
dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Nende kiire ja sihipärase liikumise tagab aksonit ümbritsev müeliinkest. Närviimpulsside ülekandekohta nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete vahendusel. Virgatsained on närvisüsteemi suhtes kas erutava või pidurdava toimega. Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa aktiveerub ohuolukorras ning parasümpaatiline osa viib organismi tagasi rahulolekusse. Piirdenärvisüsteem reguleerib liikumiselundite tööd ning selle kaudu saadakse välismaailmast informatsiooni
moodustab inimese kehamassist umbes 40-50%. Jaguneb: silelihaskude (ühetuumalised, aeglased kokkutõmbed, ei allu tahtele. Elundid), vöötlihaskude (jaguneb skeletilihasteks ja südamelihasteks) · Närvikude- koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Neuronid koosnevad dendriitidest ja neuriitidest e. aksonitest. Neuroneid ümbritsevad gliiarakud. · Sünaps- ühe neuroni neuriit puutuk kokku järgmise neuroni dendriidiga · Keemiline ülekanne- mediaatorite e. virgatsainete toimel · Elektriline ülekanne- rakud omavahel otseses ühenduses (esineb silma võrkkestas) · Katteelundkond: juuksed, nahk, küüned (moodustavad inimsese kehakaalust 15- 25%). Kaitseb keskkonna mõjude eest · Tugielundkond: kõõlused, liigesed, luud, lihased. Võimaldab liikuda, säilitab keha proportsioonid. · Seedeelundkond: suu, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, (maks, kõhunääre)
müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga. Tagades impulsside sihipärase kulgemise, suurendab see kest ühtlasi nende liikumiskiirust. Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kiirusega kuni 100 m/sek. Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda ülekannet sünaptiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete e mediaatorite e neurotransmitterite vahendusel. Virgatsainete toime NSle võib olla erutav või pidurdav. Virgatsained Avastatud üle 70 virgatsaine. Mõned klassikalised näited: · atsetüülkoliin- (Ach) lihaste kokkutõmbed ja liigutuste juhtimine, mälu. Nt Alzheimeri tõve puhul mälu halveneb, Ach hulk väheneb. Ach teke on pärsitud. · dopamiin- (DA) mõjutab liigutusi, tähelepanu, õppimist.
kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. · Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Sünaps on koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. Närvierutus ehk elektriliste potensiaalse vahe muutus. Kahe neuroni suhtlemine toimub läbi sünapsi ja on keemiline. Virgatsaine võetakse vastu teise neuroni retseptorite pool(mis on virgatsainete suhtes tundlikud) Sünaptiline põieke säilitab virgatsainet. See kõik toimub aktsioonipotensiaali jõudmisel närvilõpmesse 1. Säilitatakse virgatsaine põiekestesse 2. Põiekesed sulanduvad rakumembraani 3. Selle tulemusel pääsevad virgatsained sünaptilisse pilusse · Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib?
Alzheimeri või Korsakowi tõvena. Mälumehhanismid on siirdunud ilmselt ikka rakutasemele, siis kahe närviraku välise sünapsi funktsioneerimiseni (LTP-long-term potentiation ja glutamaatiin- NMDA retseptorid). Molekulaargeneetika on esirinnas nüüdisaju ja mälu uuringute selgitamisel. Nüüdisaja teadusuuringute alusel on ajus enam kui 100 miljardit närvirakku, mis on üksteisega ühendatud keerulise võrgustikuga. Üest närvirakust teise liigub informatsioon ja erinevate keemiliste virgatsainete (transmitterite) kaudu. Närvisignaali võimendamine toimub kindlates kontaktpunktides - sünapsites. Dopamiin on ajus transmitteri rollis ja aitab meil kontrollida oma liigutusi, samuti sama teeb serotoniin, mis on seotud meeleolu muutustega. Näiteks Parkinsonismi tõbi on seotud dopamiini puudumisega teatud ajuosades. Aasta 2000 Nobeli meditsiinipreemia anti ühele aju-uurijale Eric Kandelile, kelle elutööks on avastus, kuidas saab
eluaasta jooksul). Nende põhilisteks tunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses; püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ühtegi neid lõpetamata; desorganiseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Need probleemid püsivad tavaliselt kogu kooliaja ja isegi täiskasvanueas, kuigi paljude indiviididel täheldatakse aja jooksul tähelepanu ja motoorse aktiivsuse olulist paranemist. (RHK- 10, 1995:225) ATH põhjused on tingitud virgatsainete (noradreliin, serotoniin, dopamiin) puudulikkusest ajus, või kui üks nendest ainetest mingil põhjusel ei täida oma funktsiooni. Ajusiseste biokeemiline analüüs näitab, et ATH-lapse ajus on tunduvalt vähem dopamiimi. See aine määrab otsustavat rolli närviimpulsside ühelt närvirakult teisele ülekandumist, mis viib otseselt enesekontrolli ja püsivuse puudumisel (Rääk, 2002). Kaasaegsete uurimismeetoditega on ATH puhul leitud enam närvisüsteemi talituslikke kui
7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem (emotsioonide aju) , mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis. Olulisemad piirkonnad taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt ja vice versa, siis vasak näopool on natuke rohkem hõlvatud ka emotsioonide väljendamises On uurimusi(R.Davidson), mis väidavad, et meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon
k. · Ka türamiin avastati 1909 kõigepealt juustus ja oli kasutusel vererõhku tõstva vahendina, kuni leiti, et võib põhjustada ajuverevalumi · 1928 avastas Mary Hare ensüümi, millele ta andis nimeks türamiini oksüdaas - hiljem tuntud kui monoamiinide oksüdaas Antidepressandid ei ole farmakoloogiliselt homogeenne rühm. Esimese põlvkonna ravimid blokeerivad paljusid retseptoreid. Antidepressandid suurendavad virgatsainete sünaptilist toimet kiiresti, kuid kliiniline efekt ilmneb alles nädalate jooksul, nagu ka mitmete retseptorite tundlikkus. m-Atsetüülkoliiniretseptorite blokeerimisest tulenevad: suukuivus, südamekloppimine, kõhukinnisus, raskused urineerimisel, nägemishäired, mäluhäired. "TEISE PÕLVKONNA" DEPRESSIOONIRAVIMID: SSRI-d · Fluoksetiin (fluoxetine, Prozac 1987) · Fluvoksamiin (fluvoxamine, Luvox) · Sertraliin (sertraline, Zoloft) · Paroksetiin (paroxetine, Paxil)
tõlgendamine üldise olukorra valguses nii, nagu inimene seda oma vaatevinklist näeb (autor). Tänapäevased käsitlused Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem, teisisõnu emotsioonide aju, mis reguleerib emotsioone ning osaleb ka autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide ehk tundmuste teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis (Eensalu, 2011). Emotsioonide kultuurilised käsitlused Kultuurilise emotsiooniteooria kohaselt pole emotsioonid samamoodi nagu keeledki muud kui omandatud ja kultuuri kaudu edasiantud käitumismallid (Evans, 2002, 17). Antropoloogilised ning etnograafilised uurimused näitavad, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste tundmuslik kogemus ning kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. On
tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenergiliste ................... adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub iseloomuliku vastusreaktsiooni teke teisaste virgatsainete vahetusel. Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats. Võimalikke rakusiseseid süsteeme on mitmeid, erinevad hormoonid käivitavad temale iseloomuliku raja, mis lõppkokkuvõttes viib vastava raku reaktsiooni tekkeni. Nt lihase kokkutõmbeni või lihase lõtvumiseni, siis teise sisesekretoorse näärmeni, siis teise hormooni tekkeni, või ensüümi tekkeni. Esimene virgats on hormoon ise või mediaator
tahetakse midagi halba. Skisofreeniat esineb ligikaudu 1%-l inimestest. Vahel on selle kulg krooniline ja saabub koguni vaimne puue, mis pole küll dementsus, vaid pigem emotsioonide ja motivatsiooni langus. Enamus skisofreeniaid on siiski hookululised ja vahel jääb esimene hoog ka ainsaks. Sellegipoolest kulub skisofreenia ravimisele palju aega ja ravimeid ning neid haigeid on ligikaudu pool psühhiaatriahaigla patsientkonnast. Skisofreenia bioloogilisi põhjusi on leitud nii virgatsainete funktsioneerimises kui ka aju anatoomilistes muutustes. Teooriaid ja teadusuuringuid on väga palju, kuid ükski avastatud iseärasus pole esinenud kõigil skisofreenikutel ning paljusid neist on leitud ka mõnel tervel inimesel. Kõige rohkem kinnitst leidnud bioloogiline seletus on dopamiinihüpotees. Nimet on teada, et skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed. Teisena kinnitust saadud on vastupidise toimega aine, amfetamiini uurimusest, mis ergutab dopamiini
See seisneb ioonide voolamises ühe raku tsütosoolist teise ning võimaldab kiiret rakkudevahelist kommunikatsiooni ja tervete rakurühmade või lihaskiudude üheaegsete aktiveerimist 2. keemiline selle närviülekande toimumispaigas on pre- ja postsünaptiline närvirakk lähestikku, kuid kokku ei puutu. Neid eraldab koevedelikuga täidetud sünaptiline pilu, mille närviimpulss peab ületama keemiliste signaalmolekulide ehk virgatsainete vahendusel. Retseptori tüübid: · ionotroopsed retseptorvalk on ühtlasi ioonkanal · metabotroopsed saavutavad ühenduse ioonkanaliga G valkude ja teiste virgatsainete vahendusel Närvivõrgustikud: · divergeeruv võimendab sensoorsest närvirakust alanud signaali · konvergeeruv koondab signaali paljudest allikatest nt motoorsele neuronile · kaja- või peegeldav signaali kestvaks töötluseks
lõhustamiseks, tugevasti glükoosi ehk seafilee, närvirakkude veresuhkru lõhustumist täisteratooted, talituseks, metaboolse energia kuivatatud herned, virgatsainete saamiseks, samuti kaerahelbed tekkeks, rasvhapete ja aminohapete lõhustumist B12 Vesilahustuv Närvisüsteemi Neuriit, ärritatavus, Pikaajalised Maks, mereannid, normaalne funkts
Piirkonnad ei kattu kognitiivsete süsteemidega (ei saa mõjutada funktsiooni, mis ei ole kaasasündinud). Psühhofarmakom mõjutab bioloogilisi, mitte psüühilisi funktsioone. b. GABA, AcCo, serotoniin jt c. Dopamiin: väliste-seesmiste süsteemide relee, enesestimulatsioon *Väike kahjustus virgatsaine anatoomilises „keskuses“ võib anda olulisi koorefunktsioneerimise häireid. *Virgatssüsteemid ei ole kognitsioonispetsiifilised. (F-)koor jaotub virgatsainete paigutuselt väga peenelt, kuid mitte funktsioonispetsiifiliselt. Virgatsainete jaotus ajukoores on lateraliseeritud. Neuroloogiline uurimine: a. Motoorsed funktsioonid – eelkõige halvatus, lihastoonuse muutused, vähem apraksiaid. b. Afaasiad. c. Ühepoolne tähelepanematus – nt ei näe ruumi osa, mis vasakul (patsutad vasakule õlale, hakkab õlga otsima). d. Frontaalse kontrolli kadumise tunnused (haarde-, imemis- jt refleksid, urineerimis ja
· Liitium(karbonaat) ravib maania 2-5 nädalaga · Toimib bipolaarse häire puhul hooge ennetavalt · Sobib ka unipolaarse depressiooni ennetamiseks · Raviv kontsentratsioon veres 0,7-1,2 mM · 2 mM: oksendamine, ärrituvus; häiruvad tähelepanu, mälu, neerude talitlus; kehakaal suureneb; värinad; krambid; kooma Mõju monoamiinidele: tugevdab serotoniini- ja noradrenaliinimehhanisme, nõrgendab dopamiinimehhanisme · Tugevdab atsetüülkoliini toimet · Mõjustab ka aminohape-virgatsainete ja neuropeptiididetoimeid · Need mitmekesised efektid võivad olla põhjustatud liitiumi mõjust KNS rakumembraanide omadustele. Liitiumi manustamise äkiline katkestamine tähendab pooltele patsientidest viivitamatut maania taasilmnemist. Haigusrisk suureneb üldkokkuvõttes selles mõttes, et uue episoodi ilmnemine läheneb keskmiselt kaks aastat. [Inositool aitab edasi kanda närvisignaale, mille tulemusena lihaste kokkutõmbumine toimub veelgi efektiivsemalt.
amfetamiinitaolised ained. Amfetamiinitaolised ained: 3 tuntumat on amfetamiin, metüülamfetamiin e metamfetamiin ja metüülfenidaat. Amfetamiin loodi haiguste ravimiseks. 1932 toodi ravimiturule bronhelaiendava astmarohuna. Müüdi ka kehakaalualandava preparaadina. Tavaliselt manustatakse suukaudu, aga ka süstides, ravim tungib verre hästi ka nina limaskestalt. Toime püsib tunde, sõltuvalt annusest 6-12 tundi. Tahhüfülaksia ülikiire ravimtaluvuse suurenemine. Virgatsainete varud närvilõpmetes on piiratud. Amfetamiinipsühhoos- amfetamiini manustatakse korduvalt mitme päeva vältel, sarnaneb paranoilise skisofreeniahooga. Nägemis-ja kuulmishallutsionatsioonid, tagakiusatusmõtted ja agressiivsus. Võib ilmneda stereotüüpne käitumine. Amfetamiini suhtes tekib tugev psüühiline ravimsõltuvus. Anhedoonia võimetus meeldivateks tundmusteks. Tekib nt amfetamiini pikaajalise kuritarvitamise järel. Amfetamiin on parim psühhostimulaator.
· vähendamaks nitrosoamiinide teket, · foolhappe ja B12vitamiini ainevahetuseks, · aju normaalseks funktsioneerimiseks, · steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, · luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, · raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude ja sidekoe talitluseks; virgatsainete sünteesiks, sapphappe sünteesiks kolesteroolist, steroidhormoonide sünteesiks, peamine antioksüdant veres, pärsib nitrititest nitrosoamiinide teket, immuunsõsteemi tugevdav, kiirendab paranemisprotsesse; Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks.
· vähendamaks nitrosoamiinide teket, · foolhappe ja B12-vitamiini ainevahetuseks, · aju normaalseks funktsioneerimiseks, · steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, · luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, · raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude ja sidekoe talitluseks; virgatsainete sünteesiks, sapphappe sünteesiks kolesteroolist, steroidhormoonide sünteesiks, peamine antioksüdant veres, pärsib nitrititest nitrosoamiinide teket, immuunsõsteemi tugevdav, kiirendab paranemisprotsesse; Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks.
võib tegemist olla haigusliku kurvameelsuse, depressiivse häirega. Piiri tõmbamine haigusliku ja mittehaigusliku kurvameelsuse vahel on mõnikord erialatundjalegi raske. Otsesed objektiivsed meetodeid depressiooni diagnoosimiseks praktiliselt ei ole. Parimaks vahendiks peetakse siin põhjalikku arstlikku intervjuud ja haiguse arengu lugu. Depressioon kaasaaegses tähenduses on somaatiline häire nagu kõrgvererõhutõbi või reuma. Depressiooni puhul on kesknärvisüsteemi virgatsainete (serotoniin, dopamiin, noradrenaliin jt.) ainevahetus hälbinud. Samas on depressiooni ilmingutes, raskusastme tunnetuses palju isikupärast ja subjektiivset. Haiguslik kurvameelsus (depressioon) pole ajutine, lühiaegne ja iseenesest paari päevaga mööduv meeleolu langus. Depressiivne isik on kurb, nukrutsev ja ei saa hakkama ka igapäevase tegevusega pikema aja jooksul. Tal on raske toime tulla ka kõige lihtsamate tavapäraste toimingutega
lihastele ja näärmetele. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ning annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda ja pidurduda. Sünapsid reguleerivad ka impulsi tugevust. Sünapsid on elektrilised või keemilised. Enamik närviülekandeid on keemilised ja sõltuvad mediaatorainete (e virgatsainete) toimest. Kui piisav arv mediaatoreid on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. Signaalid saabuvad neuronisse. Üks närvirakk (e neuron) suudab erutuda maksimaalselt 500x sekundis. Erutussünapside kaudu Pidurdussünapside kaudu Närvirakku saabub ühel ajal mitu Närvirakku saabub ühel ajal võrdselt erutussignaali pidurdavaid ja erutavaid signaale
Dendriidid kannavad eelnevast rakust lähtuva impulsi üle rakukehale; närviimpulss liigub mööda aksonit, mis enamasti on ümbritsetud müeliinkestaga, et impulss ei kanduks edasi hajusalt ning ka impulsi suurema kiiruse (kuni 100 m/s) tagamiseks. Neuronitevahelist ühenduskohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele (või ka neuronilt lõppelundile), nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete: virgatsainete (ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite) vahendusel, mille mõju võib olla kas erutav või pidurdav. Tuntumad virgatsained on atsetüülkoliin (Ach, seotud peamiselt lihaste kokkutõmbumise ja liigutuste juhtimisega); dopamiin (DA, samuti liigutused, aga ka õppimine ja mälu); serotoniin (5HT; une ja ärkveololeku rütmi regulatsioon, meeleolu); GABA jt. Teatud juhtudel, kui on vaja liigutada kiiresti, nt valuaistingu puhul, võib sünaptiline ülekanne olla
ohuga Hirmu tundmine · Hirmustressi mõõtmine o Käitumine hea ülevaade tema seisundist Saame mõõta kui kaugele ta on valmis minema Kui kaua kulub aega tema normaalse elutegevuse taastumiseks Käitumiskatseid raske läbi viia o Füsioloogia Stressohormoonitaseme mõõtmine o Neuroloogia Elektriimpulsid aju Virgatsainete eritamine aj nende mõõtmine Hirmutunnet mõjutavad faktorid · Aeg o Öö ja päeva vaheldumine Kui me näeme hirmutekitavaid asju päeval tundub ta vähemhirmuäratavam kui öösel Hirmutekitavad asjad läbi ühte kohta ajus, mis on öösel veidi suurme (unetuum) ja seega öösel kardame rohkem Samamoodi ka rottidel ja hiirtel o Sesoonsus
· Iga närvirakk on oma lõpmete kaudu ühenduses teise närvirakuga. Virgatsained põhjustavad teise närviraku talitluse muutuse, edastades sõnumeid, mis võivad olla kas erutavad või pidurdavad. · Esimesel juhul teine närvirakk ärgastub, teisel juhul aga hoitakse teise närviraku ärgastumine ära. · Virgatsaine toime teisele neuronile lõpeb, kui virgatsaine on lammutatud või närvilõpmesse transportmolekulide poolt tagasi haaratud. Virgatsainete psüühilised funktsioonid Virgatsaine Näide vastavast funktsioonist Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin Motiveeritus, edasipüüdlikkus, nauding, mõnutunde esilekutsuja
Kokkuhoiu annab retikulaarne aktivatioonisüsteem (Morruzi & Magoun, 1949), mis info puudumisel lülitab ajuringed välja & selle saabumisel sisse tagasi. Sisse- & väljalülitamine toimub mitte totaalselt, vaid valikuliselt sõltuvalt informatsiooni olemusest · Seejuures uudne info aktiveerib aju peaaegu alati. See sobib nii ohust informeerimiseks kui ka keskkonna uudse mõjutusviisi võimaluse ilmutamiseks, mis mõlemad on evolutsioonilises plaanis aju väga adaptiivsed reaktsioonid Virgatsainete rollid · Virgatsainete esmaseks rolliks on närviteadete edastamine ühelt närvirakult teisele Motivatsioonipsühholoogia · On teada virgatsainete kontsentratsiooni mõjust meeleolule. Virgatsaine kontsentratsioone võivad mõjutada ka ravimid. Näited virgatsainete rohkuse / vähesuse mõjudest: Virgatsaine Kõrge kontsentratsioon Madal kontsentratsioon Serotoniin eufooria depressioon Dopamiin eufooria depressioon
tavaliselt algab vanemas eas. Alzheimer on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Mõningatel juhtudel on täheldatud pärilikkust. Sageli esineb naistel rohkem, kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Levimus on üle 65-a seas 6-8%. Moodustab üle 50% kõigist dementsussündroomidest. Etioloogia:muutused peaajus, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm. Närviülekandeid edastavate kontaktide ja virgatsainete hulga vähenemine. Dementsuse raskusaste on sõltuvuses kahjustusalade tihedusest ajukoes. Sümptomid: mälu, kõne, käitumis ja psüühilised häired. Raskused planeeritud tegevuse sooritamisel. Võimetus äratunda tuttavaid objekte ja isikuid. Raskendatud on orienteerumine ruumis, igapäevatoimingute mitteoskamine. Agiteeritus( vaenulikkus, pidev soov kuhugi minna, kriiskamine, asjadest kinnihaaramine) või passiivsus. Sageli sundmõtted, luulud ja hallutsinatsioonid
perifeeriasse mööda eferentseid ehk motoorseid närvikiude. Närviimpulsid on kui elektrokeemilised protsessid. Kuna närvirakusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt (vastasel korral tekiks nii-öelda lühise oht). Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda edasikandumist sünapsiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete- virgatsainete ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite vahendusel. Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. . Kesknärvisüsteem. KNS Seljaaju 1. Seljaaju põhiül on ühendada kehas toimuvat peaajuga. See on umbes väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambas. Temast lähtub 21 paari närve. 2
3) Neurootilised, stressiga seotud ja muud taolised häired. Ägeda skisofreeniahoo ajal inimene näeb, kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas pole - need on meelepetted ja hallutsinatsioonid. - Luul - raske mõtlemishäire: tegelikkusele mittevastav mõte, milles inimene on ise veendunud, valveveendumus. - Paranoia - haiguslik veendumus, et talle tahetakse midagi halba teha. Skisofreenia bioloogilised põhjused: 1) Virgatsainete funktsioneerimine. 2) Aju anatoomilised muutused. - Dopamiinihüpotees - oletus, mis seletab skisofreenia tekkimist virgatsaine dopamiini liigse vabanemisega. Skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed. - Neuroleptikumid - skisofreenilist psühhoosi ravivad ained. Mis on skisofreenia põhjus? Kuidas seda on uuritud? Tulemused A. Diateesid - Kaksikute meetod, lapseandmised - ..
omandamisprotsessi emotsionaalne köitvus. Positiivne emotsioon annab omandamistegevusele ja vastavatele psüühilistele protsessidele energia, soodsa aktivatsioonitaseme (virgus, huvi, erutus on ajukoore toniseerijad). On tõestatud, et vahetu meenutamise korral on mälu parim suhteliselt madala aktivatsiooniga; kõrge aktivatsioon viib algul halvemale ülesande täitmisele, kuidas kestvamad mälujäljed on tugevamad. Samuti paraneb omandamiseks vajalike virgatsainete kontsentratsioon ajus vastavates piirkondades. - Kordamine on närviseoste paremaks kinnistumiseks vältimatu. Kasulik arvestada, et mehaanilisel omandamisel annab sama arvu kordamiste hajutamine paremaid tulemusi kui sama aru kordamiste kuhjamine. Olulise lisaefekti annab metoodiliselt õige omandamine. Selle hulka kuulub omandamiseesmärgi selge määratlemine, plaanipärasus, materjali seostumine varasema teadmisega, süstematiseerimine,
hingamiselundite traumad) ja südameveresoonkonna haigused (südame isheemiatõbi, äge ja krooniline südamepuudulikkus, kopsuarteri trombemboolia), samuti mitmesugustest põhjustest tingitud pea- ja seljaaju haigused ja traumad. 8.6. Hingamise regulatsioon: Hingamine on reguleeritud mitmete regulatsioonimehhanismidega. Hingamiskeskus asub peaajus, täpsemalt piklikus ajus. Reguleeritud on hingamine ühelt poolt gaasiliste virgatsainete abil nendeks on O2 ja CO2. Neile ainetele reageerivad kemoretseptorid asuvad aordikaarel ja karotiidisiinuses. Teiselt poolt toimub hingamise regulatsioon neuroloogiliselt ehk venitusretseptorite abil. Nad reageerivad kopsude venitusele ja saadavad sellekohase info hingamiskeskusesse. 42 Kopsude venimine sissehingamise lõpus peatab sissehingamise. Venitusretseptorid asuvad hingamiselundites enestes (bronhioolide ja alveoolide seintes).
liigutus. 1 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi regulaarseteks süsteemideks on sisenõrenäärmed ja kesknärvisüsteem. Organismi talitluse regulatsioonil on tasakaalustatuse põhimõte. Mindit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist/vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon toimub kogu organismi ulatuses, sest parameetrit suurendavad/vähendavad tegurid võivad olla ruumiliselt üksteisest eraldatud.
annaabi.ee 
