Küsimused raku koostise kontrolltööks (0)

Küsimused raku koostise kontrolltööks
1.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi.
Rakus olevad elemendid jagatakse mikroelementideks(K, Ca, Na, F, I) ning makroelementideks(C, H, N, O, P, S)
2.Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor , kaltsium , naatrium , kaalium , magneesium , kloor , jood .
N- esineb valkudes, nukleiinhapetes ja ATPs(energiat kandev molekul adenosiintrifosfaat ) ning paaris vitamiinis.
P-esineb fosfolipiidides, nukleiinhapetes ja osaleb ATPs energiarikaste sidemete loomisel.
Ca- 99% kehas olevas kaltsiumist asub hammastes ja luudes (rakuvaheaines). Osaleb vere hüübimisel ning reguleerib vee hulka organismis.
Na- Asub väljaspool rakku, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja(töötab kaaliumiga koos)
K- Asub raku sees, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja. (Töötab naatriumiga koos)
Mg- Asub luudes ja lihastes. Osaleb nukleeinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihase tööd. Taimedes asub klorofülli molekulis ning taime kestades.
Cl- Koos Na ja K tagab osmoregulatsioon, membraantransport, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, ning on vajalik soolhappe sünteesiks maos.
I – Osaleb kilpnäärme töös ning kilpnäärme hormoonide ja valkude sünteesis. Sellest sõltub väikelaste kasv ja areng, organismi ainevahetuse kiirus.
3.Kirjelda vee ülesandeid
Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi
Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides.
Vesi transpordib aineid
Vesi tagagb raku siserõhu
Veekeskkond tagab rakkudes keemiliste reaktsioonide toimumise.
Vesi on vajalik organismide paljunemiseks
Vesi on fotosünteesi lähteaine
Paljud vitamiinid peavad olema vees lahustunud, et organism suudaks neid omastada.
4.Mida nimetatakse metaboolseks veeks ?
Süsivesikute lagundamisel tekkinud vesi organimis.
5.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH.
PH näitab keskkonna happelisust. Sõltub vesinikioonide kogusest lahuses.
Sülg on 7..8
Peensool , jämesool on 6,3..8
Pankreas 7,5—8,8
6.Mis on osteoporoos , mida saaks teha selle vältimiseks?
Osteoporoos on luude hõrenemine. Vältida saab kui olla füüsiliselt aktiivne, tegeleda spordiga, süüa mitmekülgset toitu ning hoiduda suitsetamisest.
7.Kui palju on atmosfääriõhus lämmastikku?Miks on see sageli limiteerivaks elemendiks organismide elus? Millised suhted valitsevad liblikõieliste(nimeta mõni) ja mügarbakterite vahel?
Lämmastikku on atmosfääriõhus 78%. Liblikõielised, näiteks ristikhein ja hernes elavad mügarbakteritega sümbioosis.
8.Kuidas jaotatakse süsivesikud , too iga rühma kohta esindajad.
Süsivesikud jaotatakse mono -, olligo-, ning polüsahhhariidideks. Monosahhariidid on nt glükoos , fruktoos, riboos ja desoksüriboos. Olligosahhariididi on maltoos , laktoos ja sahharoos ning polüsahhariidid on tärklis ja tselloloos.
9.Iseloomusta glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni(leidumine, milline süsivesikute rühm, ülesanne).
Glükoos- leidub taimedes, on monosahhariid ning on rakkude põhiline toitaine .
Fruktoos- leidub puuviljades, mees, marjades, on lihtsuhkur .
Laktoos- leidub imetajate piimas, on olligosahhariid.
Tärklis- leidub kartulis ja tervalijades, on polüsahhariid , on taimne varuaine , muudab mugulad jms toitvaks sest organism suudab selle kergelt glükoosiks lagundada.
Tselluloos - leidub taimedes, taimerakkude kestaes, on polüsahhariid, annavad taimedele tugevuse(puud on 50% tselluloos)
Kitiin – leidub seenerakkude kestades, lülijalgsete välisskeletis, on polüsahhariid ning kaitseks.
Glükogeen – leidub loomades ja seentes , on olligosahhariid, ning on seente ja loomade varuaine.
11.Mis on laktoositalumatus , millest see tekib, kellel esineb?
Kui inimese organism ei suuda lahustada laktoosi. Tekib laktaasiaktiivsuse vähenemisest. Esineb imetajatel.
12.Kirjelda süsivesikute rolli organismides koos näidetega.
Süsivesikud on organismile energiallikas ja varuaine. Nt energiapuudusel hakkab organism kohe kasutama süsivesikuid.
13.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidist?
4 g, 9,3g
14.Kuidas jagatakse lipiidid , too näited.
Lipiidid jagatakse lihtlipiidideks( rasvad , õlid , vahad), liit- ehk fosfolipiidideks(rakumembraanid) ning tsüklilised lipiidid ehk steroidid (hormoonid).
15.Milleks on vaja D-vitamiini, kust seda saab?
D-vitamiini on vaja normaalseks südametegevuseks ja vere hüübimiseks, aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele, osaleb raku jagunemise protsessis ning aitab kaasa lihaste talitlustele.
16. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb „hea“ ja „ halb“ kolesterool ?
Kolesterool kuulub loomade rakumembraanide koostisesse ning tagab membraanide voolavuse ja läbitavuse. Kolesterooli on vaja ka selleks, et sünteesida suguhormoone ja D-vitamiini, seedida rasvu ning sünteesida sapphappeid. Halb kolesterool moodustub vere kolesteroolist, tal on halb omadus kleepuda veresoonte seintele ning takistades sellega verevoolu . Hea kolesterool seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, kus toimubümbertöötlemine või organismist väljutamine.
17.Mille poolest erinevad küllastumata- ja küllastunud rasvhapped ?Mis on transrashapped?
Küllastumata rasvhapetes esinevad kaksiksidemed, küllastunud rasvhapetes on süsinikmolekulide vahel üksiksidemed. Transrasvad on hüdrogeenitud küllastumata rasvhapped. Need on tervisele kahjulikud
18. Sapi tähtsus.
Sappi on vaja toidurasvade paremaks seedumiseks, imendumise kindlustamiseks, soodustab kõikide rasvlahustuvate vitamiinide omastamist, soodne mürkide väljutaja, takistab mikroobide paljunemist.
19.Nimeta rasvlahustuvad vitamiinid !
A, E, K, F, D
20.Milleks on vaja A-vitamiini, kust saab? C-vitamiini, kust saab? Mis on skorbuut ?
A on vajalik nägemisega seonduvate rakkude ning rakkude kasvufaktorite normaalse talitluse tagamiseks, saab punastest juurviljadest, nt porgand , kõrvits, bataat .
C-vitamiini on vaja :
naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks ; eriti kollageeni ja elastiini normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks;
mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin , adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes;
osaleb E-vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest;
seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke pärssimiseks;
ravimite omastamiseks;
immuunsüsteemi tugevdamiseks;
mitmesugusteks paranemisprotsessideks.
Saab tsitruselistest puuviljadest nt sidrun jne.
Skorbuut on C-vitamiini vaegusest põhjustatud haigus. Nähud: igemete, seedeelundite, naha ja lihaste verdumine, igemepõletik, hammaste väljalangemine.