Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat KÜPROSE VEINID Referaat Juhendaja: Ruth Muru, Õpetaja-metoodik Särevere 2011 SISSEJUHATUS........................................................................................2 AJALUGU...............................................................................................3 KÜPROSE VEINIDE VALMISTAMISE ERIPÄRA.......................................................4 KÜPROSE VEINIDE TOOTJAD..........................................................................6 KÜPROSE VEINIDE TUNTUS MAAILMAS............................................................7 KÜPROSE VEINIDE SORTIMENT.....................................................................8 KASUTAMINE KULINAARSEL EESMÄRGIL.....
Välistingimustega kergesti kohaneva taimena laieneb viinapuu kasvupiirkond jõudsasti. Euroopa viinapuu ristamisel teiste viinapuuliikidega on saadud sorte, mis lepivad jahedama suvega ja taluvad talvel üsna tõsist pakast. Liikidevahelisi sorte saab kasvatada meist põhja poolgi: Soomes, Rootsis ja Norras. Siiski on Eesti ilmselt maailma põhjapoolseim riik, kus kogu territooriumil on võimalik kasvukohta valides viinamarju kasvatada väljaspool kasvuhoonet. Jahedas parasvöötmes tuleb viinapuud istutada kõige soojemasse ja päikesepaistelisemasse, tuulte eest varjatud, hommikust õhtuni päikesele avatud kasvukohta. Head on vastu lõuna või edelat jäävad kallakud, samuti müüride ja hoonete lõuna- või edelapoolsed seinaääred. Head on päikesesoojust koguvad kivimüürid. Arvestada tuleb suvesoojuse, suve kestuse ja talvekülmadega. Eesti piires eristame kolme suvesoojuse ja- kestuse tsooni. Avamaal saame kasvatada vaid varavalmivate marjade sorte, millel ka võrsed hästi
12*C.Et päike paremini viinapuudele peale paistakse , kasvatatakse viinapuid Kesk-Euroopas enamasti lõuna-,kagu-,edela- ja läänenõlvadel, niinimetatud viinamägedel.Sademete hulk peaks olema 50o mm ümber ja jaotuma ühtlaselt.Liiga niiske kliima soodustab vegetatiivset kasvu ja haiguste levikut. Viinapuu ehk harilik viinapuu on tervaviljade kõrval üks vanemaid kultuurtaimi,teda tundsid kõik antiikrahvad Vahemeremaadest Kesk-Aasiani.On andmeid et, viinapuud kultiveeriti Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses, Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias 6000-7000 aasatat tagasi.Umbes 3000 aasta eest hoogustus viinamarja kasvatus Kreekas kust see levis Rooma riiki.Edasi jõudis viinapuu 8. sajandil enne meie ajaarvamist Lõuna-Prantsusmaale, kus ta leidis edaspidiseks Itaalia kõrval ühe oma peamise kodumaa.Teisel sajandil oli viinapuu kasvatus levinud ka Lõuna- Saksamaale.12 sajandil rändas viinapuu Euroopast Ameerikasse, kus teda hakkas ohtlikul
See pälvis väga palju kiidusõnu klientidelt. Veini degusteerimisel oli võimalus ka ise seda veini maitsta ning tõepoolest hakkas see ka mulle meeldima. Peale seda olen restoranides käies valinud huvi pärast just selle maa veini. Seega valisin selle veinimaa kuna olen ise joonud päris mitut head selle maa veini – eriti meeldib just Sauvignion Blanc marjasordist valmistatud veine. Nimelt on siis tegu kõige lõunapoolsema veini tootva riigiga maailmas. Esimesed viinapuud istutati Uus-Meremaale 1819. aastal pastor Samuel Marsden’i poolt Northlandi veinipiirkonda. Aastal 1851 loodi vanim siiani säilinud viinamarjaistandus Prantsuse Rooma katoliiklike misjonäride poolt. Järjepidevamale veinitootmisele panid 20. sajandi algupoolel aluse aga horvaadid, kes olid saabunud tööle Aucklandi lähedal asuvatesse kummipuuistandustesse. Peamiselt valmistati veini algselt rohkem kohalikuks tarbimiseks.
Ent küpsemine ei tähenda ainult suhkru akumulatsiooni. Kasvavatel viinamarjadel on üsna suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal ajal kasvab ka fenooliühendite hulk, mis annavad punasele veinile värvi ja parkainesuse, samal ajal kui parkained muutuvad toorestest ja kirbetest küpseiks ja mahedaiks. Koha valik Enne kui istutada ühtki viinapuud, seisab ees otsustava tähtsusega tegu - koha valik. Peale niisuguste asjaolude nagu pinnase veeläbilaskvus ja hallade vältimine ei tohi unustada ka majanduslikke tegureid. Kas viinamarju saab koristada mehhaniseeritult? Kas turustusvõimalused on teada? Kui on kavas avada veinikelder, kas jätkub möödasõitvaid kliente? Mis maksab maa? Champagne'is on aakri hind palju kõrgem kui näiteks Languedocis. Pookealused
valmistasid seda ( orjade tööjõudu kasutades) suurtes kogustes. Antiikmaailmas joodud vein erines nendest, mida juuakse praegu. Siis eelistati magusamat veini. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem ja vaini segati tihti teiste ainetega, näiteks mee, vürtside ning mõnikord koguni mereveega. Rooma keisririik ja selle hästi korraldatud trantspordivõrk ei soodustanud mitte üksnes veinikaubandust, vaid ka viinapuude levikut. Juba enne roomlaste tulekut olid kreeka kaupmehed toonud viinapuud Lõuna- Prantsusmaale, kuid pax Romana viis need kogu Prantsusmaale ja Hispaaniasse ning võis ergutada metsviinapuude kasutamist Saksamaal. Meie ajaarvamise 3. sajandi lõpuks valmistati veini paljudes paikades, mida praegu peetakse traditsioonilisteks viinamarjapiirkondadeks: Bordeaux´s, Burgundias, Moseli orus ja Jersis. Sealt hakati veiniga varustama Roomat ennat. Selles levikus etendas olulist osa murrang veini trantsportimisel. Kõige varasemateks
poolme sellele mantlina ümber. Nii jääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse muna. Peale seda kinnitab servad veelkord korralikult kinni, et säiliks vajalikud niiskusvarud. Kase-keerukärsakas (Deporaus betulae)- pisike ja must. Suhteliselt pisike kärsakuga. Suvel keerab lehti- v.a selle alusosa. Lõikab lehe laba selle aluse lähedalt kuni keskrooni läbi. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) sinakates toonides, kahjustab mitmeid lepapuid ja samuti viinapuud. Närib katki kogu noore võsu, lõikab närtsinud lehed ükshaaval lahti ja keerab rulli. rullib oma elu jooksul kokku kuni 30 lehte. Ühe lehe kokku keeramiseks kulub tal keskmiselt 1,55 tundi. Tamme- keerukärsakas (Attelabus nitens)- sarnane punasele. Kahjustab tamme lehti. Keerab kokku väikese osa lehe servast- tünnikujuline
poolme sellele mantlina ümber. Nii jääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse muna. Peale seda kinnitab servad veelkord korralikult kinni, et säiliks vajalikud niiskusvarud. Kase-keerukärsakas (Deporaus betulae)- pisike ja must. Suhteliselt pisike kärsakuga. Suvel keerab lehti- v.a selle alusosa. Lõikab lehe laba selle aluse lähedalt kuni keskrooni läbi. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) sinakates toonides, kahjustab mitmeid lepapuid ja samuti viinapuud. Närib katki kogu noore võsu, lõikab närtsinud lehed ükshaaval lahti ja keerab rulli. rullib oma elu jooksul kokku kuni 30 lehte. Ühe lehe kokku keeramiseks kulub tal keskmiselt 1,5–5 tundi. Tamme- keerukärsakas (Attelabus nitens)- sarnane punasele. Kahjustab tamme lehti. Keerab kokku väikese osa lehe servast- tünnikujuline
Pisut on ka lehtmetsa(pöök,tamm). Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad. Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad. Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid. Albaania Vabariik Peamine tervaili on nisu, seejärel mais. Kasvatatakse ka riisi, puuvilla, suhkrupeeti, kartulit, juurvilja ja söödavilja, tubakat,viinamrju. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, viigipuud, õlipuud. Kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud. Kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Albaania vabariik Albaanias eluneb hunte,saakaleid, hirvi ja rebaseid. Haruldasemad on metssead, karud ja mägikitsed. Rändlinnud pääsukesi, toonekurg, parte, haned ja pelikanid. Rannikuvetes- sardiinid, meriärned. Mägijõgedes ja järvedes forelle. Albaania vabariigi ohud Looduslikud maavärinad Keskkonna metsade maharaiumine, mulla
hinnatakse kõrgelt Tsiili kvaliteetveine.Tsiilit peetakse unikaalseks viinamarjakasvatuse piirkonnaks. Esiteks on seal suurepärased klimaatilised tingimused. Päevane ja öine temperatuur kõiguvad suures skaalas, mis aitab säilitada viinamarjade happelisust ja soodustab aromaatsete valgete viinamarjade küpsemist. Samuti saab tänu viinamarjakahjuri Phylloxera puudumisele kasvatada viinapuid ilma pookimata. Kui Euroopas kasvavad viinapuud keskmiselt 35aastaseks, siis Tsiilis kuni 130aastaseks. Veinipiirkonnad: Olulised veinipiirkonnad on Maipo, Aconcagua, Rapel, Casablanca (parimad valged veinid), Curico, Maule. Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tsiilis tuntuimad Euroopa sordid. Kõige rohkem hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay'd, Merlot'd, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort.
Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks.4,6% põllumajandusmaast
TEGELASED Lamon- mõisa kitsekarjus, Daphini ''kasuisa'' Myrtale- mõisa kitsekarjuse naine Daphnis- kitsekarjuse leitud poeglaps karjamaalt, keda kits toitis Chloe- lambakarjuse leitud tütarlaps, keda toitis äsja poeginud lammas. Heledajuukseline, vasikate silmadega Dryas- lambakarjus, Chloe ''kasuisa'' Napes- lambakarjuse naine Dorkon- veisekarjus, Chloesse armunud, Daphinsit august välja aitanud, karuse lõuaga, valge ihuga nagu rõõskpiim, juuksed heledad nagu suvine Eros- jumal, noor, ilus ja tiivuline KOKKUVÕTE Daphnis leiti karjamaalt tänu kitsele, keda Lamon järgis. Daphinsil oli leituna seljas ja kaasas purpurpunane mähis, kinniseks kuldsõlg ja elevandiluuga pistoda lamas ta kõrval. Chloe leiti nümfide koopast tänu lambale, keda Dryas järgis. Chloel oli leituna kaasas kuldtikandiga juusteniit, kullatus jalavarjud ja kuldvõrud pahkluude ümer kandmiseks. Daphins ja Chloe olid ilusamad kui teised maalapsed. Chloe oli 2a noorem kui ...
Saksamaa referaat Sissejuhatus Saksamaa on üks maailma jõukamaid riike. Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks osaks: Lääne-Saksamaaks (kus valitses lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega. Tema asend on väga hea, sest Lääneme...
Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks. Transport ja väliskaubandus
Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock
Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock
Metsade pindala väheneb, sest puitu kasutatakse massiliselt kütteks. Ebaseaduslik raie on väga levinud. Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad. Riik püüab metsi taastada. Täiesti taimkatteta kohti on vähe. Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad, nagu näiteks loorber ja mürt. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, piisava niisutuse korral viigipuud ja õlipuud. Kõrgemal domineerivad tammemetsad. Seal kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud ning kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid ning veel kõrgemal alpikarjamaad. Mullad on isegi tasandikel väheviljakad. Põllumajanduslikku maad on ainult 20%. Eksport ja import Ekspordi kogumaht on 256 miljonit USA dollarit aastas. Sellest moodustab tekstiil 32,7%, nahk ja nahktooted 19,5% ja maagid 10,4%. Märkimisväärselt eksporditakse kromiiti. Eksporditakse ka vaske, rauamaaki, asfalti, tubakat, puu- ja juurvilju ning veini. Põhilised
Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim
harrastamisvõimalused ning looduspargid. Aafrika lävel asuva Sierra Nevada mäestikus on detsembris nii palju lund, et sinna on ahaknud tekkima mitmeid talispordikeskusi. Hispaania platoo, mis on suurim kõrgustik Euroopas, on tänu oma kesksele asendile mänginud maa pika ajaloo käigus tähtsat rolli. Kõrgustik on põhiliselt põllumajandusele keskendunud piirkond, kus kasvatatakse veel traditsioonilisi liike, näiteks viinapuud ja oliivipuud. Kõrgustikult läände ja põhja laiub lai ranniku- ja mäestikuala, mis piirneb Kantaabria mere ja Atlandiga. Idas, mäestike taga, avaneb Vahemere Hispaania, kus vahelduvad liivased ja soised tasandikud (Mar Menor ja Albufera de Valencia) ja kivised järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saatrel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid.
Harilik viinapuu ei kõlba meie tingimustes kasutamiseks haljastuses ning väärib siinkohal nimetamist ühelt poolt süstemaatilise kuuluvuse tõttu viinapuuliste sugukonna viinapuude perekonda ning teiselt poolt kui harrastusaednike oskusi ning pühendumust proovile panev marjakultuur. Harilik viinapuu tõuseb, olenevalt tugede kõrgusest, 10 ... 20 meetri kõrgusele. Esineb palju sorte, millest mitmed suudavad talvituda ka Eestis (kütteta kasvuhoonetes või kaetuna välistingimustes). Viinapuud on väga valgusnõudlikud, lubjalembesed ning suhteliselt põuakindlad. Tuntuim viinamarjakasvataja Eestis on J. Kivistik Räpinas, kelle käest on võimalik hankida ka paljundusmaterjali. Sugukond kuslapuulised - Caprifoliaceae Perekond kuslapuu - Lonicera 4) Lonicera caprifolium -lõhnav kuslapuu Tõuseb mööda sõrestikku 3...5 meetri kõrgusele. Vastakud lehed on veidi sinaka varjundiga ning võrse tipuosas alusel kokku kasvanud, moodustades ümber võrse
Viinamari Eestis aina rohkem populaarsust koguv kultuur. Pärineb metsviinapuu ja kes liitlehelise või lihtlehelise viinapuu ristamise teel. Lõunaseina ääres võib kasvatada talni ravling, hansaski, silga, silva , Peterson. Suhtelised soojakindlad meie kasvutingimustes kasvuhoonetes rondo, skuiins, Kuulub viinapuuliste sugukonda. On kõigevanem roniv tiam. On üks levinumaid ja vanemaid puuviljakultuure. Euroopa viinapuud kasvatatud Eestis pikki aastaid ( Zilga) Kasvatatakse kasvuhoones ja avamaal. Viljaks mari. Euro viinapuu on erineva suuruse ja värvusega viljadega. Meil natuke külmaõrn -15 C. Amuuri viinapuu looduslikult kasvab Kaug Idas on väga külmakindel, kasvatatakse ilutaimena, on aretatud veinimarjasorte. Põhja-viinapuu kasvab looduslikult Kanadas , külmakindel, meil kasvatatakse lätis aretatud sorte. Kallas viinapuu looduslikult kasvab Kanadas.
Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste 6|Page tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks
on ülestähendused 13. sajandist, 14. sajandist jne. Prinz zu Salm Salmi veinimõis valmistas oma esimesed veinid, kui asutati Reval. Leiab märkeid, et veini on müüdud teiste linnade kõrval ka meie omaaegsetele Revali kaupmeestele. Rheinvein oli keskaegses Revalis levinud jook Itaalia ja Hispaania veinide kõrval. Viinamarjade kasvatus Saksamaal sai alguse Rooma leegionäridest, kes veinivalmistamiseks ka viinapuud kaasa võtsid ja seda juba 1. sajandil peale Kristust. Esimene pudeldatud veingi on leitud Saksamaalt ning tema vanuseks hinnatakse 325 AD. Kliima jahenemised ning soojenemised on kas pärssinud või hoogustanud viinapuude kasvatust ning Saksa veinide kuldaegadeks on täheldatud 4.14. sajand ning 17. sajandist 20. sajandi alguseni. Keskaegse Saksamaa veinivalmistamise keskusteks olid mungakloostrid, mis pakkusid palveränduritele nii kehakinnitust, kui ka ööbimise võimalust
ning looduspargid. Aafrika lävel asuva Sierra Nevada mäestikus on detsembris nii palju lund, et sinna on ahaknud tekkima mitmeid talispordikeskusi. Hispaania platoo, mis on suurim kõrgustik Euroopas, on tänu oma kesksele asendile mänginud maa pika ajaloo käigus tähtsat rolli. Kõrgustik on põhiliselt põllumajandusele keskendunud piirkond, kus kasvatatakse veel traditsioonilisi liike, näiteks viinapuud ja oliivipuud. Kõrgustikult läände ja põhja laiub lai ranniku- ja mäestikuala, mis piirneb Kantaabria mere ja Atlandiga. Idas, mäestike taga, avaneb Vahemere Hispaania, kus vahelduvad liivased ja soised tasandikud (Mar Menor ja Albufera de Valencia) ja kivised järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saartel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid.
jagatuna telgede minimaalsete rööpmete keskmisega on üle 0,9, ei tohi suurim valmistajakiirus ületada 30 km/h. ·T3 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h ja mille tühimass ei ületa 600 kg. ·T4 kategooria on eriotstarbeline ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h (alamjaotus). T4.1 kategooria - kõrgkliirens-ratastraktorid, mis on projekteeritud töötamiseks kõrgekasvuliste kultuuridega, näiteks viinapuud. Nende tunnuseks on tõstetud raam või raamisektsioon, mis võimaldab neil liikuda paralleelselt taimeridadega nii, et vasakpoolsed rattad on ühel ja parempoolsed rattad teisel pool ühte või mitut taimerida. Need on ette nähtud ratastraktori ette, telgede vahele, taha või lavatsile kinnitatud töömasinate vedamiseks või kasutamiseks. Tööasendis ratastraktori kliirens on üle 1000 mm, mõõdetuna taimeridade suhtes risti. Kui ratastraktori raskuskeskme
viljalehega sigimikust, seeme pole viljakestaga kokku kasvanud n pärn Sulgviljade tüübid Seemnis- kahest viljalehest arenenud ühepesaline vili, viljakest nahkjas n põõsasmaran Pähklikesetaolised tiibviljad n jalakas, saar Tiibvili- kileja tiiva või tiibadega üheseemneline kuivvili n vaher Lihakad viljad Mari- on mahlakas vili, mille väliskest moodustab tiheda kile, vahe- ja sisekest on väga mahlased ja suhkrute rikkad viinapuud, sõstrad, mustikas Õunvili- hulgaseemneline vili, kus sigimik koos õiepõhjaga areneb lihakaks viljaks n õunapuu, pihlakas, viirpuu Luuvili- viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, mahlakas vahekest ja kivisrakkudest sisekest e seemnekest n ploomipuud Generatiivne paljundamine Pajundamine seemnetega Skarifitseerimine a) mehhaaniline b) keemiline c) termiline Stratifitseerimine Vegetatiivne paljundamine Miks tarvilik?
Viinamarjadest saab abi bronhiidi, tuberkuloosi, kehvveresuse, astma, unetuse, maomahla kõrgenenud happesuse korral. Rosinad peaksid kuuluma nende inimeste menüüsse, kellel tuleb taluda suuri füüsilisi koormusi. Nad aitavad intensiivistada ka mõttetegevust. Värskeid viinapuulehti võib kasutada nagu teelehtigi - haavale pannes vaigistavad nad verejooksu. Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini. Viinapuud on soojalembesed taimed, aga pidevalt tehakse intensiivseid pingutusi, et aretada järjest külmakindlamaid ning suvel väiksema soojushulgaga hakkama saavaid sorte. Nii on Eesti aiapidajatelgi võimalus üritada saaki saada isiklikelt viinapuudelt. Järjekindlaks viinapuude propageerijaks on olnud Hr. Jaan Kivistik Räpinast. Täpsemaid näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks võite leida mitmetest tema poolt kirjutatud artiklitest ja raamatutest.
H. Ibsen "Rahva vaenlane", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Sudermann "Kivi kivide hulgas", lavastaja A. Teetsov 1914 - 15. Näitejuhiks Karl Jungholz, kunstnikuks Herbert Tamm. Jungholz Pärnu publikuga kompromissidele ei lähe. Ta püüab teatritegemist rajada hea tasemega ühiskonnakriitilisele repertuaarile. Suudab tasemelt erinevate näitlejatega luua häid lavastusi, kuid ei suuda kaasa haarata vähese kultuurilise haridusega publikut. olulisemad lavastused 1914. B. Bjornson "Kui noored viinapuud õitsevad", lavastaja K. Jungholz 1914. H. Ibsen "Nora", lavastaja K. Jungholz 1915. H. Sudermann "Kodu", lavastaja K. Jungholz 1915. E. Vilde "Tabamata ime", lavastaja K. Jungholz 1915. A. Kitzberg / J. Simm "Kosjasõit", lavastaja K. Jungholz 1915. H. Ibsen "Seltskonnatoed", lavastaja K. Jungholz 1915. Pärnu kutseline teatrielu katkeb, teatri ruumid võtab üle sõjaväehaigla. Pärast sõjaväe lahkumist antakse Endlas mitmeid isetegevuslikke etendusi. 1918. 23
inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks.4,6% põllumajandusmaast
Nimelt hingab läbi vaadiseinte osa põõsas. Augustis omandab punane viinamari õi- vedelikku ära, aga vaat peab täis ole ge värvi. Kuna lubatud saagikus on pii- Novembris viinapuud kolletuvad, esi- ma, muidu algab oksüdatsioon. ratud ja viinamarjakobaraid tihti roh- meste hallade järel hakkavad lehed pu- Mais on öökülmad viinapuule kõi kem kui lubatud, lõigatakse ära liigsed denema. Keldris on veini käärimine
Keila Kool Õhtuse- ja Kaugõppe osakond Virge Jõgisalu 12c klass Glehni loss, Eesti üks omapärasemaid ja atraktiivsemaid historitsistlikke ehitisi. (Hohenhaupti loss) Nikolai von Glehn ehk Nõmme Hull Referaat November 2009 Sisukord 1. Perekond Glehni lugu 3 2. Nikolai Von Glehn 4 3. Emigratsioon 4 4. Glehni loss 5-7 5. Kalevipoeg 7 6. Lohe 8 7. Vaatetorn 8 8. Palmimaja 9 9. Park 10 10.Glehni lossi saatus 11 11.Veel pilte 12 12.Kasutatud kirjandus 13 ...
harrastamisvõimalused ning looduspargid. Aafrika lävel asuva Sierra Nevada mäestikus on detsembris nii palju lund, et sinna on ahaknud tekkima mitmeid talispordikeskusi. Hispaania platoo, mis on suurim kõrgustik Euroopas, on tänu oma kesksele asendile mänginud maa pika ajaloo käigus tähtsat rolli. Kõrgustik on põhiliselt põllumajandusele keskendunud piirkond, kus kasvatatakse veel traditsioonilisi liike, näiteks viinapuud ja oliivipuud. Kõrgustikult läände ja põhja laiub lai ranniku- ja mäestikuala, mis piirneb Kantaabria mere ja Atlandiga. Idas, mäestike taga, avaneb Vahemere Hispaania, kus vahelduvad liivased ja soised tasandikud (Mar Menor ja Albufera de Valencia) ja kivised järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Sierra Nevada mäestik 8
.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;; ....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 1 VEINI AJALUGU.................................................................................................................... 2 VIINAPUU.............................................................................................................................. 2.1 Viinapuu............................................................................................................................ 2.2 Kasvukoht......................................................................................................................... 2.3 Viinapuulehe...
Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude
sõnakuulmatu kõrvaldamiseks. Vennaskond kasvas riigiks riigis, tema korraldused said ümberlükkamatuks seaduseks, ta kehtestas ja nõudis sisse omaenese makse. Tema peamine meetod näis väga lihtsana. Ta pakkus parunile kaitset ja nõudis selle eest korrapärast tasu. "Auväärne seltskond" läks ka rentnike juurde ja pakkus neilegi oma "kaupa" - julgeolekut. Juhul kui keegi ei tahtnud seda osta, leidis ta mõnel päeval, et tema viinapuud on maha raiutud või tema lammastel ja kitsedel silmad välja torgatud. Nii ta siis maksis. Isegi varas tasus täpipealt oma osamaksu, sest selle eest sai ta õiguse varastada inimestelt, kes ei kuulunud maffia protektsiooni alla. Talupojad, kes olid rentinud maalapi, tegid õigesti kui nad õigel ajal oma "veemaksu" ära maksid, vastasel juhul poleks hinnaline märjuke lihtsalt kuivanud põldude vahele jõudnud. Kalur, kes ei soovinud oma paadist ja võrkudest ilma jääda,
Etyek-Buda (2000 ha) Alles 1990.aastal moodustatud piirkond, mis hõlmab Budapesti eeslinnades asuvaid veiniaedu ja linnast lääne poole jääva Etyeki. Kasvatatakse põhiliselt Burgundia viinamarjasorte, millest enamik läheb Budafoki vahuveinikeldritesse. Selle piirkonna marjadest valmib ka Törley. Tähtsaim tootja : Hungarovin (Törley, György-Villa, Kemendy). Kunsàg (27903 ha) Ungari suurim veinipiirkond. See piirkond tekkis täna Phylloxerale. Kui mujal viinapuud surid, siis siin ei olnud neil häda midagi, sest liivane pinnas muutis juuretäide elu võimatuks. Januse turu massiveini tootmiseks see piirkond sündis ja sellisena elab ta ka tänapäeval. Odav, ilmetult vesine ja tihti imalalt magusaks aetud lurrvein on see, mida Kunsàgist meie turule tuuakse. Vahel eksib ikka veel sekka ka mõni Kindzmarauli tribuutvein. Alampiirkonnad, mille nimed all Kunsàgist pärit veine muuakse : Kecskemèt, Kiskörös, Kiskunfèlegyhàza,
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat ITAALIA VEINID Terje Heidemann MK2 Juhendaja: Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED............................................................................................. 9 3.1.Vino da Tavola (VDT)...................................................................................... 9 3.2.Indicazione Geografica Tipica (IGT)..............................................................10 3.3. Denominacione di Origine Controllata (DOC).....................
Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks.4,6% põllumajandusmaast majandatakse
Douro jõe ülemjooksul paiknevate mägede vahel. Ribera del Dueros paiknevad Hispaania kõrgeimad viinaväljad (750 1000 m). Sellisel kõrgusel on ainult 4 suvekuud, ülejäänud ajal ohustab viinamarjataimi härmatis ja öökülmad. Rasked kliimatingimused, samuti päevase ja öise temperatuuri suur erinevus on väga ebasoodne viinamarjataimede kasvatamiseks ning saaki annavad vaid väga terved ja kvaliteetsed viinapuud. Keskmiselt toodavad viinamarjapõõsad 4 000 kg viinamarju ühe hektari kohta, mis on ca 3 korda madalam Hispaania keskmisest. Ribera del Duero veinid on sarnaselt Priorato omadega väga jõulised, tugevad ja värvilt tumepunased ning pikaealised. Kiil & Ko poolt on esindatud Valduero veinikelder. Valdepenas (La Mancha) Lõuna-Hispaanias, kolme tunni sõidu kaugusel Madridist, asub vanade veinivalmistamise
ja varsti edasisele maakuulamisretkedele läksid. Siis aga juhtus, et ühel päeval leiti puuduvat "sakslane", mees nimega Tyrkir. Leifr läks teda otsima ja peagi tuli Tyrkir talle vastu. Otsitav käitus imelikult ja moonutas nägu, lühidalt öeldes jättis ta joobunu mulje. Kui temalt küsiti, mida tema käitumine tähendab, tuli ta lagedale hämmastava uudisega: ta leidnus viinamarju! Kui öeldus kaheldi, vihastas ta: lõpuks olevat ta sündinud lõunapoolsel maal, kus kasvasid viinapuud ja viinamarjad. Pärast seda andis Leifr maale nimeks Vinland. (Ceram 1978:25-26). Kuid see nime saamislugu võib olla ka üksnes müüt, kuna ka Taani ja Norra viljakais piirkondades on arvukalt kohanimesid eesliitega vin, ilma et seal kunagi viinamarju oleks kasvanud. (Ceram 1978:27). Gröönimaale naasnud Leifri innustunud aruanne õhutas Thorfinnr Karlsefnit tegema järgmisel aastal katset täieulatusliku koloniseerimisega, kuid põlisrahvaste
Õllet maitsestatakse humalaga. Õlu sisaldab ka vett ja pärmi. On olemas laagriõlu, nisuõlu ja pilsner. Tuntuim õllemark maailmas on Guinness. Vein on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook, mida tehakse peamiselt viinamarjadest. Veiniks kasvatavad marjad saadakse viinapuust. Viinapuu kasvab mõõdukas kliimas. Kõige sobivamaks on osutunud põhjapoolkeral 30. ja 50. laiuskraadi ning lõunapoolkeral 30. ja 40. laiuskraadi vahele jääv ala. Peale selle vajavad viinapuud kas parajal määral sademeid ( eriti talvekuudel) või kunstlikku niiskust. Viinapuu eluprotsessid lakkavad, kui temperatuur langeb alla 10ºC. Kui ööpäevane temperatuur tõuseb üle 24 kraadi, kahaneb viinapuu elutegevus ja üle 32- kraadise palavuse puhul võib see täiesti lõppeda. Veinipärm on tähtsaim veini valmistamise koostisosa. Nüüdisajal valmistatakse veinipärmi looduslikust juuretisest. Veinipärm, mis sisaldab viinamarjadest loomupäraselt, võib sõltuvalt kasvukohast
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1. Valgete viinamarjade koristamine.............................................................
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
Aasiasse ja Euroopasse. Tähtsad tööstusharud on ka autode montaaz, metallitöötlus, masina-, tekstiili-, keemia- ja toiduainetööstus, metallurgia ja laevaremont. Peaaegu kogu elektrienergia saadakse kivisöe-elektrijaamadest. Haritavat maad on 12% territooriumist ja niisutatakse peaaegu 15 000 km2. Peamised põllumajandussaadused on mais, nisu, suhkruroog, päevalill, tsitrused, virsikud, köögivili, looma-, linnu- ja lambaliha ning vill ja piim. Vahemerelise kliimaga aladel kasvatatakse viinapuud. Veinitoodangult on LAV maailmas 8. ja päevalilleseemnete toodangult 11. kohal. Kiiresti arenev majandusharu on turism. SKT elaniku kohta 12 350 USD, sellest annab teenindus 66,1%, tööstus 30,8% ja põllumajandus 3,1%.
kuiv taimede kasvuks. Puurinne: koosneb peaaegu eranditult hõredavõitu kasvavatest mändidest, vaid kohati võib vähesel määral lisanduda arukaski. Boniteet IV Va. Põõsarinne: puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarinne: hõre, kasvab pohla (D), kanarbikku, nõmm-liivateed, leesikat, harilikku kukemarja. POHL Nime päritolust: Vaccinium vitis-idaea - vaccinium on tuletatud ladinakeelsest sõnast bacca mari. Vitis tähendab viinapuud, Vitis idaea viinapuu Ida mäelt (Kreeta saarel). Eesti keeles on taim tuntud ka paluka nime all (palumetsast). Sugukond mustikalised. Kasvukoht: karakterliik hästi õhustatud liiv- ja saviliivmuldadedega männi- metsades. Osaliselt langevad pohla ja mustika kasvukohad kokku, kuid pohl nõuab rohkem valgust ja talub kuivemaid muldi, seega leiame teda loo- ja nõmmemetsadest. Pohla kasvab ka rabades ja siirdesoodes samblamätastel. Pohl on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
