Viinamarjast (0)

Viinamari
Viinamarjakasvatus on tuntumaid põllumajandusharusid. Viinapuu kasvab hästi parasvöötme soojemas osas, kus on küllaladaselt päikesepaistet. Ta nõuab vähemalt 1300 tundi päikeseltist ilma aastas..Sasta keskmine temeperatuur peab olema kõrgem kui 9*C, optimaalne on 10*-12*C.Et päike paremini viinapuudele peale paistakse , kasvatatakse viinapuid Kesk-Euroopas enamasti lõuna-,kagu-,edela- ja läänenõlvadel, niinimetatud viinamägedel.Sademete hulk peaks olema 50o mm ümber ja jaotuma ühtlaselt.Liiga niiske kliima soodustab vegetatiivset kasvu ja haiguste levikut.
Viinapuu ehk harilik viinapuu on tervaviljade kõrval üks vanemaid kultuurtaimi,teda tundsid kõik antiikrahvad Vahemeremaadest Kesk-Aasiani.On andmeid et, viinapuud kultiveeriti Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses, Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias 6000-7000 aasatat tagasi.Umbes 3000 aasta eest hoogustus viinamarja kasvatus Kreekas kust see levis Rooma riiki.Edasi jõudis viinapuu 8. sajandil enne meie ajaarvamist Lõuna-Prantsusmaale, kus ta leidis edaspidiseks Itaalia kõrval ühe oma peamise kodumaa.Teisel sajandil oli viinapuu kasvatus levinud ka Lõuna-Saksamaale.12 sajandil rändas viinapuu Euroopast Ameerikasse, kus teda hakkas ohtlikul määral kahjustamaviinapuu-lehetäi. Ameerikast tulid ka mõned viinapuule ohtlikud seenhaigused .
Lõuna-Euroopa on tänaseni üks maailma viinapuukasvatuse keskus.Euroopa annab praegu 2/3 maailma viinamarjasaagist, kuigi viinapuud kasvatatakse maailma kogu parasvöötmes ja subtroopikas.
Viinapuude perekonda kuulub umbes 70 liiki,tähtsamaid on-Harilik viinapuu, Amuuri viinapuu, Ameeriks viinapuu ehk põhjapoolne viinapuu ja Harilik metsviinapuu,mida tutvustan teile lähemalt.
Harilik viinapuu on iidne kultuurtaim,mille looduslik kodumaa pole täpselt teada, kuigi peetakse tõenäoliseks tema pärinemist Vahemere idaosast ja Ees-Aasiast. Olemas on nii kolme kuni viiehõlmaliste lehtedega Iiaan, mille väänduv tüvi võib kasvada 10-20 m pikkuseks . Harilik viinapuu on valguse-ja soojatundlik taim, kuid sügavale ulatuva juurestiku tõttu põuakindlam kui teised viinapuud.
Amuuri viinapuu on looduses levinud Kaug-Idas, Kirde-Hiinas ja Põhja- Koreas , kus kasvab kuni 10m pikkuse või pikamagi Iiaanina.Lehed on väga muutliku välimusega, jagumatud kuni sügavalt 3-5 hõlmaliselt .Külmakindel, talub kuni -40*C temperatuuri, mullastiku suhtes vähenõudlik, seepärast kasvatatakse Eestis ilutaimena, väga dekoratiivne . Marjad on söödavad ja kasutatakse sordiaretuses.
Ameerika viinapuu ehk põhjapoolne viinapuu on üks tuntumaid Põhja-Ameerika hulgalistest looduslikest viinapuudest Sordiaretuses on seda ja teisi Ameerika viinapuid kasutatud ristamiseks, et tõsta sortide haiguskindlust.Tema lehed on suured, terved või ebaselgelt 3-hõlmalised.On külmakindel ja kasutatakse Eestis kohati ilupuuna.
Harilik metsviinapuu kuulub samasse viinapuuliste sugukonda, kuid teiste, metsviinapuu perekonda. Pärit Põhja-Ameeriks idaosast .Marjad pole söödavad , kuid ta on ilupuuna hinnatud ja kasvatatakse Eestis väga laialdaselt.Lehed on sõrmjad ja viie leheksega ning vieoletset värvi.
Viinamarjade tootmisel on teistes võimsalt üle Itaalia ja Prantsusmaa.Kõigest 10 % viinamarjadest süüakse värskelt,suurem osa 85% läheb veini ja mahla aga ka osalt veiniäädika valmistamiseks.Viinamarju kasutatakse ka konjaki ,vahuveini ja rosinate valmistamiseks.