Hispaania referaat (0)

Hispaania
Geograafia referaat
Tallinn 2011

Sisukord

1.
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Üldandmed 4
Geograafiline asend 5
Pinnamood 10
5.1 Veestik 10
5.2 Taimestik 10
5.3 Maavarad 11
Tenerife ja Teide vulkaan 12
6.1 Tenerife 12
6.2 Teide vulkaan 12
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15

Sissejuhatus

Hispaania on võrratu Euroopa suurriik , mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja tööstuslikus revolutsioonis oli põhjustatud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa majanduslikust ning poliitilisest võimust. Hispaania suutis säilitada neutraalse hoiaku mõlemas maailmasõjas, kuid kandis siiski palju kaotusi Kodusõjas (1936-1939). XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas. Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine. [2]

Üldandmed

Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espańa
Riigipea : Kuningas Juan Carlos I
Riigikord parlamentaarne monarhia
Valitsusjuht: Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprillist 2008. a.)
Pindala: 505 957  km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega
Pealinn: Madrid
Riigihümn Marcha Real
Rahaühik: EUR
Haldusjaotus : 50 provintsi, 17 autonoomset piirkonda ning kaks autonoomset linna Ceuta ning Melilla
Riigilipp: Hispaania riigilipp on kolmetriibuline. Ülemine ja alumine triip on punased, keskel on topeltlai kollane triip, mille vasakul pool on Hispaania riigivapp. Hispaania lipu elurõõmsad värvid võeti kasutusele 1785.aastal Hispaania kuninga Carlos III poolt eristamaks riigi sõjalaevu teiste riikide merealustest.
Suuremad linnad:
Madriid – 3,3 miljonit elanikku (2009)
Barcelona – 1,6 miljonit elanikku
Valencia – 747 tuhat elanikku
Sevilla – 704 tuhat elanikku
Zaragoza – 601 tuhat elanikku
Mįlaga – 550 tuhat elanikku
Bilbao – 359 tuhat elanikku
Elanike arv: 47,0 miljonit (2010. a.)
Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.)
Religioon : 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks.
Rahvastik : 91,3% hispaanlased, kellest 17% on  katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid .
Riigikeel: hispaania keel (español)
Ametlikud regionaalsed keeled:

katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;

baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal;

galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning

valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt , kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. [1]

Geograafiline asend

Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal , põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri . Atlandi ookean jääb lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht) Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria , Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km.
Hispaania asub Euraasia laama edelas, ääres. Aafrika ja Euraasia laamade piir jookseb täpselt Hispaania ja Aafrika vahel Gibraltari väinas. Laamtektoonika tõttu esineb Hispaania lõunaosas maavärinaid.
[2]
[6]
Kliima
Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv,talv aga pehme ja puhuti vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas, seal sajab keskmiselt 350-500 millimeetrit, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 millimeetrit aastas, mis on väikseim Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10° C, augustis 18-24° C, lõunas vastavalt 10-12° C ja 24-26° C. Hispaania sisemaal kogetakse kõige äärmuslikumaid temperatuurikõikumisi. Seal on karm talv ja ääretult kuiv ja palav suvi. Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase looduse janu kustutada . Kanaari saartel on kõige püsivama kliimaga paik kogu Hispaanias. Temperatuur püsib seal terve aasta vältel 20° C piires, ilmamuutused on väga väikesed nii päeval kui ööse, talvel ja suvel. [3]
( mandriline kliima, Madrid) (mereline kliima, La Coruna)

Pinnamood

Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit. Riigi keskkoht asub 300 km kaugusel merest. Kõrgeimad mäed asuvad Püreneedes (põhjaosas) ja Sierra Nevadas (lõunas), kus asub ka kogu poolsaare kõrgeim koht, 3482 meetrit kõrge Mulhaces. Nendel mägedel on ka palju liustikke mägijärvi ning pimestavalt mitmekülgne floora ja fauna . Hispaania mäestike suurimate ahvatluste hulka kuuluvad seal paiknevad talispordi- ja seiklusspordialade harrastamisvõimalused ning looduspargid. Aafrika lävel asuva Sierra Nevada mäestikus on detsembris nii palju lund, et sinna on ahaknud tekkima mitmeid talispordikeskusi. Hispaania platoo , mis on suurim kõrgustik Euroopas, on tänu oma kesksele asendile mänginud maa pika ajaloo käigus tähtsat rolli. Kõrgustik on põhiliselt põllumajandusele keskendunud piirkond, kus kasvatatakse veel traditsioonilisi liike, näiteks viinapuud ja oliivipuud. Kõrgustikult läände ja põhja laiub lai ranniku- ja mäestikuala, mis piirneb Kantaabria mere ja Atlandiga. Idas, mäestike taga, avaneb Vahemere Hispaania, kus vahelduvad liivased ja soised tasandikud (Mar Menor ja Albufera de Valencia) ja kivised järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saartel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. [9]

5.1 Veestik

Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. [4]

5.2 Taimestik

Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud . Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis , kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm , kastan, vaher , pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). [9]

5.3 Maavarad

Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). [4]

Tenerife ja Teide vulkaan

6.1 Tenerife

Pindala: 2034 km2
Pealinn: Santa Cruz de Tenerife, u 200 000 elanikku
Rahvaarv: 806 000; Playa de las Americas u 10 000 el.
Kõrgeim mäetipp: Teide 3718 m, Hispaania kõrgeim mäetipp
Tenerife on tuntud oma ebatavalise ja kontrastse maastiku poolest. Tuntumad kuurordid asuvad saare lõunaosas. Saart vöötavad mägedeahelikud, kus kõrgub ka maailma Teide, mille diameeter 20 km ja kõrgus 3718 m. Võrratult kaunis looduslik mälestusmärk, mille tipp on iidsetest aegadest meresõitjaid majakana teeninud on turistide hulgas väga populaarne . Tenerife on piirkonniti väga erineva kliimaga. Kõige silmatorkavam on kontrast erinevate piirkondade vahel talvel mil rannas päevitades on võimalik imetleda kõigest mõnede kilomeetrite kaugusel asuvat lumega kaetud Teide tippu. Vulkaani tipus , kuhu saab sõita ka tõstukiga, avaneb fantastiline vaade. Selge ilmaga on sealt võimalik näha kogu Tenerifet ning ka ülejäänud naabersaari.
Saare suurim kuurort on Playa de las Americas. Asukohaga vaid 17 km kaugusel rahvusvahelisest lennujaamast, peetakse just seda puhkekohta kõige kaasaegsemaks. Külastajate tarvis on siin arvukad kasiinod, spordi – ja kaubanduskeskused, restoranid , kohvikud ja ööklubid. Tänavate võrgustikku täiendavad mitmed kaid ja lahesopid ning pilku püüavad luksuslikud jahid Puerto Coloni sadamas. Õhtuti võib näha Piramide de Aronas Hispaania kuulsaima koreograafi Carmen Mota lavastatud flamenkoetendusi. Külastada tasuks ka Loro Pargi konkurenti, Aguilase kotkaparki.
Tenerifele saab (Gran Kanaariast) nii laeva kui lennukiga. Kohapeal avaneb võimalus tutvuda saare kauneimate paikadega Samuti soovitatakse külastada Loro parki, kus teid võtab vastu maailma suurim papagoide esindus ning kus avaneb võimalus vaadata delfiinide, merilõvide ning etendusi. Parki kaunistab ainulaadne akvaarium Vahemere ja Atlandi ookeani elanikega: mureenid, haid, piraajad jne. Muuhulgas on võimalik jälgida ka pingviinide elu – nendegi jaoks on parki loodud vastuvõetavad elamistingimused.

6.2 Teide vulkaan

Teide mägi või (hispaania keeles Pico del Teide) on kõrgeim tipp Hispaanias ja Atlandi saartel (see on suuruselt kolmas vulkaan maailmas peale Mauna Loa ja Mauna Kea mis asuvad Hawaiil ). See on aktiivne vulkaan, mis viimati purskas 1909. alates Vulkaan ja selle ümbrus moodustavad Teide rahvusliku Pargi. ( Parque Nacional del Teide hispaania keeles). Pargi ala on 18.900 hektarit ja sai 29. juunil 2007 UNESCO poolt nimeks Maailma Pärandi Paik. 2007. aasta lõpust on see ka üks kaheteistkümnest aardest Hispaanias . Poolel teel mäkke on teleskoobid Teide Observatooriumist. Territoriaalselt kuulub ta, enamjaolt, La Orotava linnavalitsusele, aga ka Icod de los Vinos’ele , Los Realejos’ele , GUÍA ISORA’le ja veel kümnele.
Teide on kõige suurema külastatavusega rahvuspark Kanaari saartel ja Hispaanias, kus käib ISTAC’i andmetel kokku 2,8 miljonit külastajat. 2004. Aasta andmete järgi, 3,5 miljoni külastajaga aastas, saab see vulkaaniline piirkond palju välismaalastest külalisi, jäädks teiseks ainult Mount Fujile Jaapanis . Aastal 2010, sai Teide kõige suurema külastatavusega rahvuspargiks Euroopas ja teiseks maailmas. Teide on kõige kuulsam loodustekkeline objekt Tenerifel ja Kanaari saartel.
3718 m kõrgusel merepinnast, ning umbes 7500 m kõrgusel Atlandi ookeani põhjast, see on kõrgeim mägi Hispaanias ja kõrgeim punkt Atlandi ookeanis. Tenerife saar iseenesest on mahuprotsentides suuruselt kolmas vulkaaniline saar Maal. Teide on ka kolmas kõrgeim vulkaan vulkaanilisel saarel. Samuti on ta ebastabiilne ja võib-olla on rohkem edasijõudnud deformeerumise ja rikke tasemel kui Cumbre Vieja . ÜRO nimetas Teide ‘’sajandi vulkaaniks’’selle ajaloos olnud hävitavate pursete tõttu ning kuna tema lähedal on suured linnad nagu Garachico , Icod de los Vinos ja Puerto de la Cruz . [7]

Kokkuvõte

Hispaania on imeline Vahemere-äärne maa. Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Kõrgeimad mäed asuvad Püreneedes (põhjaosas) ja Sierra Nevadas (lõunas). Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit. Kanaari saarte üks kuulsaim saar puhkamiseks on vulkaaniline saar Tenerife, millel asub Riigi kõrgeim punkt, Teide vulkaan.

Kasutatud kirjandus

1. http://www.vm.ee/?q=node/4585 (16. jan)
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania (22. jan)
3. http://www.wris.ee/?op=body&id=1&catalog=countryinfo&country=6 (16. Jan)
4. http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.html (16. jan)
5. http://hispaania.wordpress.com/ (18. jan)
6. http://en.18dao.net/images/1/18/Map-Spain.jpg (22. jan)
7. http://en.wikipedia.org/wiki/Teide (22. jan)
8. http://www.anheltours.ee/at/files/79/details_page.php (22. jan)
9. Raamat "Hispaania" , Tea kirjastus
15