Saksamaa uurimustöö (1)

Aravete Keskkool
SAKSAMAA
Geograafia referaat
Koostaja :Lauri Ilves
10.klass
Juhendaja : Maie Paap
Arvuti õpetaja:Anu Lassi
2008
Üldiseloomustus

Üldandmed

Pindala-357023 km2

Rahvaarv-82 310 000 (2006)

Pealinn- Berliin

Keel-saksa

Rahaühik-euro

Geograafiline asend
Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°16′15″ ja 55°03′33″ põhjalaiuse ning 5°52′01″ ja 15°02′37″ idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tšehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee ), lõunast Šveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest.
Looduslikud tingimused
Kliima-Parasvööde, jahe, pilvine , niisked ja vihmased talved ning suved ;
vahetevahel soe, troopiline tuul; suhteliselt kõrge niiskustase .
Pinnamood - Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tšehhi piiril . Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Loodusvarad - naatrium ,plii,tsink, kaalisool ,rauamaak,kivisüsi,pruunsüsi.
Riigi Arengutaseme näitajad
SKT 2498 milrd. USA dollarit SKT 1 inimese kohta 33023 USD
Rahvusvahelised organisatsioonid -Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
RAHVASTIK
Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest,rahvastiku keskmine tihedus on 231 inimest km2 millega on ta rahvaarvult teine riik Venemaa järel.Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 millionini. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna- Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähehenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suunund elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast. (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju enda endiseid territoriaalseid valdusi. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid madalmaades.
Soolis -ja vanuseline koosseis
Suurimad tööstus linnad: Berliin, Hamburg,München,Köln,Frankfurt, Essen ,Stuttgart,Dortmund,Düsseldorf, Bremen ,Hannover,Leipzig,Duisburg,Dresden,Nürnberg

MAJANDUS

Energiamajandus

Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja imporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta , 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia , 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu ( Rein , Elbe , Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale.Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid,on suurim pruunsöe tootja
Põllumajandus
Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus.
Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus.
Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus , äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus . Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks.4,6% põllumajandusmaast majandatakse ökoloogiliselt.
Looduslikud eeldused: Viljakad mullad ,parasvöötme kliima.,niisked suved,troopilised tuuled.
Majanduslikud eelised:Hästi arenenud majanduspoliitika ,arengutaseme näitajad on kõrged,koostöö teiste riikidega,tehnika arendamine.
Põllumajandus saaduste eksport :Eksporditakse vilja,kartulit, piimatooteid .
Metsamajandus
Metsa on Saksamaal 30% kogu territooriumist.Maa põhja osas on iseloomulik männimetsad,Kesk- ja Lõuna-Saksamaal aga pöögimets. Alpides madalamal pinnal kasvad ka kuuse-ja nulumetsi.
1600 meetrist kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit.
Metsatööstus on suurel hulgal hävitanud loodusliku taimkatet ja metsapinda on Saksmaaal vaid 30 % alles jäänud
Tööstuse areng
Olulisimad tööstusharud on masina-,elektroonika-,keemia-toiduainetööstus.Tööstus on väga kõrgel tasemel,tehnikaarengu tõttu on Saksamaa üks suur tööstusriik.
Transport
Teedevõrk on väga hästi arenenud. Raudtee kogupikkus on liinide sulgemise tõttu oluliselt vähenenud.2006.a alguses oli see 38000km.Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk.Riigimaanteid on 231500 km, peale nende üle 429000 km vallateid ning linna-ja külatänavaid. Kiirteede kogupikkus on 11400 km.
Suurimad meresadamad on Hammburgis,Wilhelmshavenis ja Bremenis.
Saksamaal on 554 lennujaama ,sealhulgas 13 rahvusvahelis lennujaama:332-l on kõvakattelised lennurajad.Euroopa suurimate lennujaamade hulka kuuluvad Frankfurdi ja Müncheni lennujaam.
Kasutatud kirjandus
ENE:”Maailma riigid”
Interneti lingid:
http://www.wto.org/
www. census .gov/ipc/www//idbsum.html/
www.citypopulation.de/cities.html
http://et.wkipedia.org
Google otsingumootor.
11