Albaania vabariik (0)

ALBAANIA
Kätlin Mänd
Albaania vabariigi faktid
Pealinn: Tirana
Pindala: 28 748 km² [ 1350km² (4,7%) vett]
Rahvaarv: 2 831 741
Rahvastiku tihedus: 98,5 in/km²
Ajavöönd: maailmaaeg + 2 ( Ida-Euroopa aeg)
Albaania Vabariigi paiknemine
Asub Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Idast piirneb Kreeka ja Makedooniaga .
Idast ja põhjast piirneb Serbiaga .
Põhjast piirneb Montenegroga .
Lääne poole jääb Aadria meri .
Edela poole Joonia meri.
Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria
mere ja Otranto väinaga.
Albaania Vabariigi pinnamood
Albaaniast on mägine. (Balkani poolsaare
kõige mägisem maa)
Mägiseim on Põhja-Albaania, mida katavad
Alpid.
Keskmine kõrgus merepinnast 700 m
Kõrgeim mägi on Korab (2764m)
Lõuna-Albaanias on kirde-edelasuunalised
mäeahelikud (koosnevad lubjakivist)Nende
vahel on laiad orud. Kaetud on hõreda
vahemerelise põõsastiku, tammede ja
vahemere mändidega.
Albaania vabariigi maavarad
Maavarade poolest rikas. (35 erinevat)
Albaania üks olulisemaid kroomitootjaid.
Vase-ja rauasulfiidid.
Kuld, nikkel, titaan, plaatina, hõbe, koobalt,
tsinki,arseen,boksiit, fosforiit, süsivesinikud.
Nafta ja maagaas.
Leidub pruunsütti (elekter)
Albaania vabariigi kliima
Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks.
Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima.
Suved on kuumad ja kuivad. Talved mahedad ja sajused.
Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige
külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli.
Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. (40%-
talvel)
Keskmine sademete hulk(P-Albaania Alpides) üle 2500
mm.
Idapiiri ääres alla 750mm.
Lähistroopiline kliimavööde
Lähistroopiline vahemereline kliima
Albaania Vabariik
Mullad on väheviljakad. Põllumajanduslikku
maad ainult 20%.
Suur osa Albaaniast oli kunagi metsane.
(u48%)
Põhiliselt on tegu männimetsaga. Pisut on ka
lehtmetsa(pöök,tamm).
Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad.
Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad.
Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja
männid.
Albaania Vabariik
Peamine tervaili on nisu, seejärel mais.
Kasvatatakse ka riisi, puuvilla, suhkrupeeti,
kartulit, juurvilja ja söödavilja, tubakat,viinamrju.
Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju,
viigipuud, õlipuud.
Kasvatatakse viljapuudest õunapuud,
ploomipuud ja viinapuud.
Kreeka pähklipuud ja kastanipuud.
Albaania vabariik
Albaanias eluneb hunte,saakaleid, hirvi ja
rebaseid.
Haruldasemad on metssead, karud ja
mägikitsed.
Rändlinnud ­ pääsukesi, toonekurg, parte,
haned ja pelikanid.
Rannikuvetes- sardiinid, meriärned.
Mägijõgedes ja järvedes ­ forelle.
Albaania vabariigi ohud
Looduslikud ­ maavärinad
Keskkonna ­ metsade maharaiumine, mulla
erosioon ja vee reostumine jäätmete ja reovete
ebapiisava töötluse tõttu.
Rahvastik
Rahvaarv on vähenenud emigratsiooni tõttu
(Kreekasse ja Itaaliasse)
Albaania rahvaarvult 140-s (maailmas).
Euroopas 32lt. Rahvastiku tiheduselt 18s.
Rahvastik on noor (28)
Üle 65a 6,3%.
Alla 15a 30%.
Linnarahvastiku osakaal on 53,7%.
Keskmine eluiga on 73,5a. N 77, M 70/71.
Religioon
Levinud islamiusk
Moslemeid 70%
Õigeusulisi kristlasi 20%
Katoliiklasi 10%
Albaania vabariigi majandus
Üks vaesemaid Euroopas.
Tugineb suurelt jaolt põllumajandusele.
Pool elanikkonnast on hõivatud
põllumajandusest.
Üks viiendik töötavad välismaal.
EKSPORT
Ekspordi kogumaht on 256miljonit USA dollarit
Tekstiil 32,7%
Nahk ja nahktooted 19,5%
Maagid 10,4%
Kromiit, vask, rauamaak, asfalt
Tubakat,puu- ja juurvilju ning veini
Itaalia, Kreeka,Saksamaa
IMPORT
Kogumaht 1,07 miljardit USAdollarit
Poolfabrikaadid 29,3%
Toiduained 22%
Masinad, transpordiseadmed 16,3%
Tarnijad : Itaalia, Kreeka,Türgi