rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver jne. Kui teine räägib, mõtleb näiteks üks: ,,Mul on palju raskem olnud... Ta ei teagi, kuidas mina olen kannatanud". 2. Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra teise jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta otsib pisimaidki vihjeid, et jõuda tõe jälile: jälgib pingsalt partneri intonatsiooni, kehahoidu, pilku. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb, temast arvab: ,,Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult ... Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on... Küllap ma olen tema arvates rumal". 3. Vastuseks valmistumine Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on suunatud vastuseks valmistumisele: mõttes harjutatakse oma mõtte sõnastust ja kujutletakse, kuidas teine reageerib: ,,Mina ütlen seda, seepeale ütleb tema toda ja siis vastan ma nii... Kui ta
KUULAMISTÕKKED. Kuulamine põhineb alljärgneval: mõista kedagi nautida kellegi seltskonda saada midagi teada pakkuda abi või lohutust. . 1. Võrdlemine. Raske on kuulata, kui võrdlete kogu aeg, kumb on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem, -teie või vestluskaaslane. 2. Mõtete lugemine. Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb 3. Vastuseks valmistumine. Teil pole aega kaaslast kuulata, kui mõtlete, mida te talle järgmiseks öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine
Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma (Bolton R. 2007). 2 KUULAMISTÕKKED Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märgatakse, et vestluskaaslane on vihane või
Esitab selgitavaid küsimusi ega kiirusta nõua andma Keskendub kuuldu mõistmisele, mitte hukkamõistmisele Peegeldab rääkija ressursse On siin-ja-praegu (meelte terasus) Kasutab kohast sõnavara Arvestab partneri juhtivat meelesüsteemi KUULAMISTÕKKED Esineb all-loetletud kuulamistõkkeid, mis takistavad teist inimest kuulata. Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -6- Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda.
.. *kalduvus oletada... *küllap olen ma tema arvates loll... 3) Vastuseks valmistumine *mida järgmisena öelda? *harjutatakse oma mõtet või juttu *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane on lollpea, napakas või võhik => huvi kaob *väide on ebamoraalne, silmakirjalik, hullumeelne => huvi kaob *!Järeldused tuleb teha siis kui olete sõnumit kuulnud. 6) Unelemine *vestluskaaslase lausekatke vallandab terve tulva seoseid *situatsioon => vestluskaaslane teatab, et on vallandatud =>enda vallandamine, kuna mängis kaarte => kunagised kaardimängud poistega jne. *”Ma teadsin, et sa mõistad mind” 7) Samastumine
Kui pöörata kuulamise käigus tähelepanu sellele, millist tõket kasutada, siis mõningase harjutamise järel on võimalik tõkkeid kergesti ära tunda ja lülituda ümber aktiivsele kuulamisele. (Kuulamine, 2013) Võrdlemine Raske on kuulata, kui võrrelda kogu aeg, kumb, rääkija või kuulaja, on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem. Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb. Vastuseks valmistumine Kuulajal ei ole aega kaaslast kuulata, kui mõeldakse, mida talle tahetakse järgmiseks öelda. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. Sõelumine Sõeludes kuuldakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis ei mäletatagi, et midagi sellist on öeldud. Siltide kleepimine
Avatud ala - omadused, mis on teada Sulle ja teistele Pime ala - omadused, millest on teised teadlikud, aga Sina ise ei ole Varjatud ala - omadused, mida Sa püüad varjata ja teised ei tea neid Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii Sulle enesele kui teistele 5. Kuulamistõkked Võrdlemine Võrreldes on raske kuulata, sest kogu aeg toimub juurdlemine, kumb on targem, asjalikum, vaimselt tervem kuulaja või vestluskaaslane. Mõned inimesed arutavad, kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver. Kui teine räägib, mõtleb kuulaja: Ka mina saaksin sellega sama hästi hakkama... Mul on palju raskem olnud, ta ei teagi, mis on raskused... Mina teenin rohkem... Minu lapsed on küll arukamad. Kuulajal pole teise jaoks kõrvu, sest vaagib pingsalt ega ta äkki teisest kehvem ole. Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra teiste jutule erilist tähelepanu, sest ei usalda kõnelejat.
Alus Dargomõzski kodus. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev, Cesar Cui, Modest Mussorgski. Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale. Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga. Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajaloost, arvustas kirjandust, muusikat, ajalugu, poliitikat). Siim Iimre 11A
Täissõnum ...koos on kõik 4 kategooriat- mida näen, mõtlen, tunnen, soovin. Välja ei jäeta olulisi seiku. · Ei varja viha, ei suru alla tahtmisi. · Antakse täpne tagasiside, mida oled tähele pannud, järeldused, mida tunned. · Kui vajad midagi või näed võimalust asja muuta, pöörad vestluskaaslase poole otsekohese palve ja ettepanekuga. Osaline sõnum · Kui osa sõnumist on välja jäetud · Tekitavad segadust ja umbusaldust, kuna vestluskaaslane ei tea mis. · Kõik olukorrad ei nõua täissõnumeid- info. Risustatud sõnum .. varjab mingeid tundeid või mõtteid. · Tekitab segadust või isegi võõrandumist · Esineb osaliselt sõnumist selle poolest, et viha, järeldused või soovi pole lausest lihtsalt välja jäetud- sõnum on seal olemas varjatud kujul.
Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti õpetajad. Nad muutusid iseenda vastasteks, neid hakkati pidama petturiteks. Sofistide kritiseerijad väitsid, et nad ei õpeta voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Vana-Kreeka Sokrates Vana-Kreeka filosoof. Suurema osa oma elust möödus tänavatel ja turgudel inimestega vesteldes. Tema tegevuse tuum seisnes selles, et ta esitas inimestele küsimusi, mängides ise lihtsameelset ja rumalat. Kui vestluskaaslane hakkas temaga oma tarkust jagama, ajasid viimase kavalad küsimused ta segadusse ning lõpuks oli inimene sunnitud tunnistama oma teadmatust. Sokratese meetodit nim dialektiliseks. Sõna dialektika tähendas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et probleemi sügavamalt mõista. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks otsida tõde vestluses ja vaidluses. Platon Oli Sokratese õpilane. Tema kirjatööd on säilinud tänu sellele, et ta rajas Ateena lähedale
bussisõitu pigem laiutada. Buss hakkas sõitma ning hakkasin juba kotist oma kõrvaklappe otsima, kui võõras minuga rääkima hakkas. Selgus, et tegu oli üliõpilasega, kes õpib psühholoogiat. Ta rääkis mulle, et igal bussisõidul istub ta kellegi kõrvale ning püüab selle inimesega vestlust alustada. Kellega õnnestub, kellega mitte- iga katse on uus kogemus. Ta ütles, et ta ei küsi kunagi võõralt tema nime, vestluskaaslane ise teab kas tahab selle avaldada või mitte. Tema jaoks pole suhtluse juures oluline mite inimese nimi, vaid see mida ta räägib ja seega on inimestega suhtlemine ilma nende nime teadmata tema jaoks täiesti normaalne. Ta küsis minult täiesti tavalisi küsimusi. Millega ma tegelen, kelleks saada tahan, mida arvan sellest, et inimesed bussis ükshaaval istuvad ning kuna ta ise polnud pärnust pärit siis ka seda, mida ta seal teha võiks.
neid eeldusi ei täideta. Samuti aitab see meil mõista, miks tõlgendame suhtlust ja miks täidame lüngad, mis suhtlusesse tekiksid. Omast näitest saaksin tuua kellegagi suhtlemise. Kui sõnad lähevadki sassi, parandame need koheselt ära ja ei tee kohe sellest valesid järeldusi kui vestluskaaslane samamoodi teeb. Mõistame, et tegu on maksiimiga, kus inimene proovib ennast piisavalt arusaadavaks teha. 3. Palun kirjelda, kuidas on Mentaalsed kujutised ei teki ilma mälu ja seotud mentaalsed kogemusteta. Ilma varasema informatsioonita on kujutised ja mälu (vt keeruline manada endale ka mentaalne kujutis. Loftus). Too näide oma Mentaalne kujutis ja mälu on omavahel kogemusest
teadmatut" kui olukorda nõuab. Seega minu arvamus eelmainitud küsimustele on selge ja üheselt mõistetav: Tõe rääkimine sõltub inimesest ja olukorrast, küsimus pole ainult eetikas, mängu tulevad tunded, mis kallutavad inimest tegema neid otsuseid, mida ta parajasti teeb. Kuid eks tõega segunevad ka sellised nähtused nagu valetamine ja eksimine. Eks paljud meist ole valetanud, et näha targemad välja. Kui rääkida millestki, millest ise kuulnud ei ole ja vestluskaaslane esitab selge fakti, millele peab vastama, kuigi sa õiget vastust ei tea, siis tuleb muidugi häda vale appi. Seda võib hiljem tõlgendada ka kui eksimisena, kuna tegelikult sa ju ei teadnud, et sa valetad, kuna arvasid, et räägid tõtt. Tõde on tegelikult see, mis vastab faktidele ilma igasugust kõrvalmõtet omamata. Küll võib tõde teistmoodi mõista, see juba oleneb järjekordselt inimesest, olukorrast ja paljudest muudest asjadest. Kuid kes on see, kes mõistab tõde kõige paremini
Stiilis: ’’Kui sa tahad, et enesetapp õnnestuks, siis miks sa tablette võtsid? Need võid sa kergelt välja oksendada, poomine oleks kindlam võimalus siis olnud.’’ Mida tuleks teha: Suunata inimene psühhiaatri või arsti juurde. Tervishoiutöötaja peaks püüdma juhtida enesetapuohtlikku inimest teisi lahendusvariante leidma ehk äärmisel juhul pakkuma ise välja mõned võimalused lootuses, et vestluskaaslane valiks vähemalt ühe neist.- Näiteks kui inimesega vesteldes selgub, et enesetapu taga on üksildus ja tunne, et sind pole kellelegi vaja. Oletame, et tegu on vanema meesterahvaga, kelle naine on surnud. Sellisel juhul võid soovitada sinule teadaolevaid meestegruppe või vabatahtlike ühinguid, kus ta saaks suhelda teistega, anda oma panuse ühiskonna heaks ja tunda end vajalikuna. Kui talle
Käisin mõõdunud nädalal tootekoolitusel. Pausi ajal tuli enesekindlalt naeratav võõras mees üle konverentsisaali, samal ajal pintsaku varrukat kohendav käsi liibus vastu keha. See näitas, et mees polnud endas või kujunevas olukorras kindel. Jõudnud minuni, sirutas ta tervitamiseks käe. Käepigistus oli võimukas. Vestluse ajal hoidis ta käed ja jalad laiali ning kehaga hoidis minu poole. Ühel vestlusel märkasin, et vestluskaaslane hakkas oma rõivastelt ebemeid nokkima. Lugesin hiljem, et see väljendab huvi ja tähelepanu puudust. Ilmselt polnud ta minu arvamusega nõus. Võib märgata, et vahel sõnad ja kehakeel väljendavad erinevat. Näiteks, kui ettekandja küsib päheõpitud küsimust ,,Kuidas maitses?", ise kordagi otsa vaatamata laualt asju koristades, keha suund äraminemiseks stardivalmis, siis ilmselgelt ei huvita teda tegelikult, millise hinnangu sa toidule annad.
Proua professor on seega naine, kes on ise professor, mitte professori abikaasa. Sama kehtib ka teiste kõrgemate ametite puhul. 6 Hüvastijätmine Hüvastijätmisel kehtivad enamvähem samad reeglid mis tervitamisel: · tõuske püsti, · vaadake silma, · naeratage, · ulatage käsi, · tänage. Tänada tuleb aja eest, mille vestluskaaslane teile pühendas, vastuvõtu eest ja külalislahkuse eest. Isegi tervitamisel sobib tänada! Kui vestlus lõpeb ebameeldivalt, on põhjust partnerit tänada. Tänu peab kindlasti olema siiras. Mõnigi kord aitavad tänusõnad langetada vestlusel tõusnud pingeid ja nii luuakse järgmisele kohtumisele parem alus. Tänamisega ei tohiks koonerdada ega liialdada! 7 Esitlemine
kõrgem enesehinnang ning parem tuju. Sõnaga saab inimest ülistada. Selleks, et kedagi tunnustada, ei pea teda kiidusõnadega üle külvama, vaid piisab ka mõnest tunnustavast sõnast. Näiteks minu endises koolis oli väga range kunstiõpetaja, kes naljalt üle kolme hinnet ei pannud. Minu vend oli aga üsna kehv joonistaja. Kord tuli ta aga koju üleni rõõmust särades ja teatas: ,,Õpetaja Marta ütles, et minust võib asja saada.". Hea sõna võib anda tiivad. Kui vestluskaaslane juhtub olema osav sõnasepp, siis ta võib oma juttu kuulama panna kümneid inimesi. Kui aga kõneleja ei lisa jutule emotsioone, siis suundub kuulaja tähelepanu ruttu mujale. Sõnaosavat vestluskaaslast on alati nauditav kuulata. Kooliski kujunevad lemmikuteks need õpetajad, kes oskavad oma ainet seletada värvikalt, mitte kuivalt vaid fakte esitades. Igas sõnas peitub võim. Kui ema räägib oma lastega, siis tema sõnades peitub võim ning laps kuulab teda alistunult
Ei psühholoogitsemist ega eputamist, lühikesed laused ja igal leheküljel juhtub midagi "Aarete saar" on puhas märul karmis, selge hierarhiaga meestemaailmas. Erandiks on ainult Pikk John. Selles piraatide pealikus on midagi lummavalt deemonlikku, ta seisab õigusega maailmakirjanduse suurte gangsterite esireas. Silver on külmavereline mõrtsukas, aga samas mitte päris südametu. Ta mässib ümber sõrme nii head kui halvad, võib olla suurepärane vestluskaaslane ja siiski süümepiinadeta tegutseda. Lugeja kõigub nagu Jimgi imetluse ja põlguse vahel. Ka Stevenson ise oli John Silverist nii sisse võetud, et tahtis ristida loo kõigepealt "Laevakokaks" ja laseb tal romaani lõpul koguni minema pääseda. Kaasas kott kulda, läheb üksjalg oma teed ja kõik ülejäänud hingavad kergendatult.
Hakatakse püüdlema parema hariduse poole ning tekib tahe jõuda kõrgkooli. Samas on ühiskonnas tarvis ka oskustöölisi, kel head teadmised ning osavad käed. Tihti juhtub, et nii mõnegi lihttöölise teadmistepagas on ulatuslikum kui kõrgkooli lõpetanul. Kindlasti on see seotud elukogemuste hulgaga ning sellega, kui palju on keegi oma teadmisi arendanud ning täiendanud. Ka lihtne töömees võib olla laia silmaringiga ning hea vestluskaaslane. Just tema võib olla tänu elukestvale õppimisele ning hobidele see, kes aitab kaasa noorema põlvkonna kujundamisele. Iga inimene määrab oma elutee suuna eelkõige ise, täiendab oma teadmisi ning pürgib just nii kõrgele, kui heaks peab oma võimeid. Väliselt võivad inimest mõjutada nii mitmedki tegurid, aga just see määrab, kui tugeva ning tahtejõulise isikuga on tegu, et ta suudaks vaatamata raskustele jõuda vaimselt paremale tasemele.
Olid head tegelased ja halvad. Alguses said halvad ja head hästi läbi, sest head ei saanud aru, et nad halvad on. Hiljem kui see välja tuli, et mõned neist on halvad ja nende ees otsas on kokk Silver (see tuli välja tänu Jimile). Jim sai kõikide headega sellepärast läbi, et ta oli kartlik ja austas teisi ning tal ei olnud eelarvamusi kuigi alguses ei meeldinud talle laeva kapten, aga hiljem sai ta temaga hästi läbi. Ja kuna ta oli sõbralik, abivalmis ja hea vestluskaaslane tahtsid kõik temaga hästi läbi saada. Silver sai enda meestega hästi läbi kuna kõik kartsid teda ja austasid teda. 6. Raamatu esimesed leheküljed olid igavad, aga kui ma rohkem lugesin, siis aina huvitavamaks läks. Minu meelest oli raamat väga huvitav. Kuigi sobiks rohkem poistele lugemiseks, aga see meeldis ka mulle.
Võrreldes riikidega nagu Gruusia ja Usbekistan, kus venelaste osakaal on vähenenud viis korda, on Eestis see kahanenud vaid 1,2 korda. Kuigi kodakonsuse saamisega on Eestis probleeme, ei kiirusta venelased selle taotlemisega ega ei ole valmis ka riigist lahkuma. Autor kirjutab, kuidas viimaste aastatega on naturaliseerimine kahanenud ning järeldab, et sellise tempoga võib venelaste kodakonsuse taotlemine võtta aega veel umbes 40 aastat. Kuzitzkini vestluskaaslane Viktor kirjeldas, kuidas ta toetas laulvat revolutsiooni ning rääkis oma venelastest kolleegidele, et NSV Liidust väljumine oleks positiivne. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli mees valmis taotlema välismaalase passi, aga kui sai teada, et peab läbima eesti keele eksami, võttis ta avalduse tagasi. Tema arvates hakati venelasi diskrimineerima, eestlaste palka tõsteti ning neid kiideti. Nüüdseks aga on tal ja tema perel ''hall pass'' olemas, nad võivad
arendab lapse loovust, mõtlemist, mälu ning soodustab seega isiksuse kujunemist. Lapse emotsioonid on eredad, tugevad ja situatiivsed. Lisaks situatsioonist sõltuvatele emotsioonidele hakkavad välja kujunema püsivad tunded ümbritsevate inimeste suhtes. Laps soovib olla sõbralik, kasulik oma kaaslastele, kujuneb vastutustunne, hakkab kooskõlastama tegevusi ühise eesmärgi saavutamise nimel. Sotsiaalses arengus on olulisel kohal eakaaslane: mängupartner, vestluskaaslane. Viiendal eluaastal areneb kiiresti laste sidus kõne (Sarapuu 1987). Kuuendal eluaastal hakkab laps aru saama õpiülesandest ning suunama oma tegevust püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Endiselt on mäng lapse nii õppimist kui arengut soodustavaks tegevuseks. Mängus areneb lapse püsivus, järjekindlus, nõudlikkus enda ja oma tegevuse vastu ning oskus rakendada teadmisi igapäevasituatsioonide lahendamisel. Loovmängudes matkitakse ühiskondliku elu sündmusi, isiklikke kogemusi
" Ma hingasin kergendatult ning olin õnnelik, et asjad hakkavad juba lahenema. Küsisin noormehelt: "Kes olite teie Enrique jaoks ning mida mäletate sellest mehest, kes teid ähvardas?" Noormees vastas: "Mina olin Sir Enrique teenija ning mees, kes mind ründas, oli mustades riietes ja lühikest kasvu!" "Tänan teid info eest," vastasin, "aga nüüd peate minema arsti juurde, sest te veritsete kohutavalt." Ma helistasin kiirabisse ning mõne minuti pärast viidi mu vestluskaaslane haiglasse. Jalutasin mõtlikult kodu poole. Kodus toksisin andmed arvutisse ning leidsin kahtlustatava - Thomas Sun! Tüüp tundus karmi mehena ning tema silmis oli kadedust ja viha. Tema elukohaks olevat Washington, Lille tänav 7. "Oh isver!" karjatasin. "See tõbras elab ju minu kõrval!" Mõte sellest, et elan mõrvari vastasmajas, ajas mind hulluks. Ma tundsin, kuidas süda hakkas kiiremini lööma ning kananahk tuli ihule. Maskeerusin teiseks inimeseks ning tormasin oma naabri juurde
tema elu ja õpetuse kohta pärinevad Platonilt ning ajaloolaselt Xenophonilt. Platon kirjutas filosoofilisi vestlusi, kasutades nendes oma mõtete väljendajana Sokratest. Seega on ligi 2500 aasta jooksul Lääne mõtlejaid inspireerinud eelkõige Platoni kujundatud Sokrates. Suurem osa oma elust möödus tänavatel ja turgudel inimestega vesteldes. Tema tegevuse tuum seisnes selles, et ta esitas inimestele küsimusi, mängides ise lihtsameelset ja rumalat. Kui vestluskaaslane hakkas temaga oma tarkust jagama, ajasid viimase kavalad küsimused ta segadusse ning lõpuks inimene sunnitud tunnistama oma teadmatust. Sokratese meetodit nim dialektiliseks. Sõna dialektika tähendas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et probleemi sügavamalt mõista. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks otsida tõde vestluses ja vaidluses. Platon Oli Sokratese õpilane, keda õpetaja traagiline surm vapustas ning kes
Üritatakse välja selgitada, mida ta tegelikult mõtleb ja tunneb. ) Vastuseks valmistumine Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida ise järgmiseks öelda. ) Valikuline kuulamine Kuulatakse vaid osa partneri jutust. ) Siltide kleepimine Kui olete oma vestluskaaslase ristinud mõttetuks, ei pööra tema jutule kuigi palju tähelepanu. ) Unelemine Kuulate poole kõrvaga, sest mõtted on mujal. ) Samastumine Kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma kogemuse kaudu, siis hakkatakse kohe sellest pajatama ja vestluspartneri jutt on katkestatud. ) Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. ) Väitlemine Osal inimestel on komme kõigele vastu vaielda, siia alla lähevad ka mürgised ja iroonilised ütlemised vestluspartneri aadressil. 0) Teema vahetamine Pööratakse jutt uuele teemale siis, kui vana on ebamugav, valus või muul moel soovimatu
Sellele olukorrale on pakkunud väga ideaalde lahenduse Google ja Toyota ühisprojekt ,,juhita auto" (Google Driverless Car), kus nupule vajutusega on võimalik anda juhtimine autole üle. See toimib täpselt sama moodi nagu lennukis auto-piloot. Sellised mudelid tulevad müügile vbl juba järgmine aasta ning siis saavad kõik juhid tegeleda roolis niipaljude kõrvaliste asjadega kui parasjagu vaja. Soovitus, mida Austraalias kampaania korras jagatakse, on, et kui sa saad aru, et su vestluskaaslane on autoroolis, siis ära esita rohkem küsimusi ning lõpeta kõne võimalikult kiiresti. Muidu lõpetad ta elu. Minu soovitus on, et kui sõidu ajal on vaja valida kellegi telefoni number, ning sa ei kasuta häälvalimise võimalust, siis palu kaasreisijatel sinu eest telefonist õige kontakt ülesse leida. Nii saad hoida oma pilgu teel. Inglismaal läbiviidav kampaania ,,Tune Into Traffic" toob välja ka mobiiltelefonide
täielikult keskenduda. Kui see olen mina, siis olen hajevil ja info ei jõua minuni. Peale väsitavat tööpäeva mõlguvad mõttes tööprobleemid ja tähelepanu on laiali. Et sellises olukorrast tüli ei tuleks, püüan kogu tähelepanu kaaslasele pühendada või palun tal veidi oodata ja hiljem vestelda. Tean, et kõik inimesed tahavad olla tähele pandud, kuulatud, hoitud ning aktiivselt kuulates saan ma seda neile pakkuda ja olla seeläbi meeldiv vestluskaaslane ka edaspidi. KASUTATUD KIRJANDUS Nurm, M. (kuupäev puudub). Hea suhtleja on tegelikult hea kuulaja! Kasutamise kuupäev: 12. 05 2015. a., allikas http://krs.ee/hea-suhtleja-on-tegelikult-hea- kuulaja/ Reinsalu, A. (08. 10 2013. a.). Kuidas suhelda teistega nii, et kõigi aeg oleks hästi kasutatud? - See more at: http:/Kuidas suhelda teistega nii et kõigi aeg oleks hästi kasutatud? Telegramm. Kasutamise kuupäev: 11. 05 2015. a., allikas http://www.telegram
3) Kui te seda ei tee, ootavad teid ebameeldivused. Inimese nimi on tema jaoks kauneim ja kalleim sõna. 4) Kuidas saada heaks vestlejaks - Olge hea kuulaja. Julgustage teisi enesest kõnelema. 5) Kuidas huvitada inimesi - kõnelge asjust, mis huvitavad vestluskaaslest. Parim tee inimese südamesse on kõnelda talle asjadest, mida ta kõige enam hindab. 6) Kuidas inimestele meeldida - tehke nii, et teine inimene tunnetaks enda tähtsust - ja tehke seda otsekohe. Pane vestluskaaslane tunnetama oma tähtsust. Iga rahvus peab end teistest rahvustest paremaks. Sellest tulevadki patriotism.. ja sõjad. «Iga inimene, kellega kokku puutun, on mingis suhtes minust üle, ja selles osas võim temalt kindlasti õppida» (Emerson). Abielus ei võida alati avameelsusega, küll aga diplomaatia. 3 Kaksteist viisi, kuidas inimesi enda poole võita
................... 19 Lisad ............................................................................................................................................................ 20 Sissejuhatus Isegi kui väga püüda, siis ei ole võimalik vestelda inimesega ilma, et kasutaksime oma keha. Ikka ja jälle leiame end situatsioonist, kus osutame käega millelegi või lihtsalt võimendame oma sõnalist keelt erinevate kehaliste liigutustega, et vestluskaaslane paremini meie jutust aru saaks ning kaasa elaks. Mind huvitab suhtlemisel see, kuidas inimesed väljendavad oma tundeid kehakeele abil ja kuidas tõlgendatakse teiste kehakeelt. Selles uurimistöös kirjutatakse põhjalikumalt lahti tuntumad kehahoiakud ning nendega kaasnevad emotsioonid. Peamiseks materjali allikaks on valitud Allan Pease raamat ,,Kehakeel Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Töö koosneb 3 peatükist ja lisast. Uurimuse viisin läbi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7
Tavaliselt ta naeris oma patsientide üle kuid ta oli suuteline ka kaastundeks. Üks kord ta nuttis sureva soldati juures. Tal on terav keel, temaga vaidlusesse astudes võis inimese maine hullult kahjustada saada. Petsorin arvab, et Verner on skeptik, materialist ja et ta käitub ning räägib poeetiliselt. Ta on materialist, sest ta hoolib ainult oma kasust. Ta osutaks teene enne vaenlasele kui sõbrale, sest see tähendaks heateo müümist. Verner oli ka Petsorini vestluskaaslane. Nad ei vaielnud kunagi, sest nad teadsid, mida nad mõtlevad ning vaidlemine oli mõttetu. Petsorini sekundandiks duellis sai Verner, ta nõudis, et asi toimuks võimalikult salaja. Kuigi Petsorin ei kutsunud teda sõbraks vaid heaks tuttavaks, oli ta tegelikult Petsorini sõber. Petsorin rääkis just Vernerile ära kogu tõe suhetest Veera ja vürstitariga, pealt kuuldud vandenõust ning duellist pauklaengutega. Noored
või üritama vaadata mööda stereotüüpidest, et vältida praeguseks maad võtnud ,,meie" ja ,,nemad" kategoriseerimist. Oleme siiski valdavas enamuses kõik EV kodanikud, milleks siis selline klassideks jaotamine. Samas usun, et aastatega juurdunud võõristamist pole niisama lihtne leevendada. Eestlased on välisvaatlejale tuntud eelkõige oma reserveerituse ja külmuse poolest, kuid lähemal tundmaõppimisel ,,sulab jää" ning sõnaahtrast inimesest saab hea vestluskaaslane. Sellised me eestlased olemegi- väikese rahvusena umbusklikud võõraste suhtes, sest maailmas on kõigest miljoniringis meiesuguseid ning enese alalhoiuinstinkt on meile sügavalt sissekodeeritud. Seesama instinkt on meid alal hoidnud tuhandeid aastaid ning ilmselt hoiab ka edaspidi. Tunnistan ausalt, et kuigi ma seda ei oodanud, siis tunnen end praegu neid sõnu kirjutades täpselt külma, vaoshoitud,
Kui kaassuhtljea on lapsetasandil siis peaks vastane olema, vastupidiselt lapsele, lapsevanema rollis. Vastupidisel juhul ei pruugiks suhtlus kaugele jõuda, sest nagu lastel kombeks on lollitada ja solvuda, ei oleks mõlema osapoole solvudes suhtlemisest mingit kasu, ega tulemust. Suhtlemine tundub küll lihtne tegevus, informatsiooni vahetus kahe või enama inimese vahel, kuid tegelikult kõik see, mis mõjutab suhtlemist ja mida tuleks suheldes jälgida, et olla hea vestluskaaslane, on väga palju ja need kõik mängivad suurt rolli. Suheldes parim kaaslane peaks minu arvates olema tolerantne, kehtestav, mõistev, selgesõnaline ja kehakeelelt avatud, mitte suletud ja napisõnaline.
2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud. 3) Püüate jutust üht teatud infokildu ning jätate kõik muu tähele panemata. Kuulamistõkked: 1) Võrdlemine. 2) Mõtete lugemine. 3) Vastuseks valmistumine. 4) Sõelumine - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tunnete ennast emotsionaalselt ohustatuna. 5) Siltide kleepimine. 6) Unelmine. 7) Samastumine - kõik, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. 8) Nõuandmine. 9) Väitlemine. 10) Oma õiguste tagaajamine. 11) Teema vahetamine. 12) Takkakiitmine. Vastuvaidlemise alaliigid: 1) Iroonia, alandamine. 2) Allahindamine. Võite avastada, et üht tõked vältides hakkate kasutama hoopis teist. Sammud tõhusa kuulamise suunas:
Või kumb on meist rohkem kannatanud. Kas mina olen targem või tema (siin pole midagi mõelda, MINA ju... ) - Samastumine teine räägib, sinul tuleb midagi tuttavat ette ja näe ei kuula lõpuni vaid hakkad oma juttu rääkima. Paned ennast sinna rolli. Aga äkki teisel on midagi muud, aga sina ei kuula. - Mõtete lugemine mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb. Kui olete mõtetelugeja, on teil tõenäoliselt kalduvus oletada, mida vestluskaaslased teist arvavad. ,,kindasti vaatab ta, kui kole soeng mul on ... Küllap olen ma tema arvates loll." - Vastuseks valmistumine teil pole aega oma partnerit kuulata, kui mõtlete, mida järgmiseks öelda. Kogu teie tähelepanu on vastuseks valmistumisel. - Sõelumine sõeludes kuulate vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lasete kõrvust
viktoriaanlikus kodanlasperekonnas. Woolfi isa Leslie Stephen oli tuntud literaat, ema Julia Duckworth (Jackson) kuulus oma erakordse ilu ja ennastsalgavuse poolest. Tal oli kuus (pool)õde-venda. Perekonnal olid laialdased sidemed kunsti- ja kirjandusringkondades. Iga võimaliku hetke veetis teadmishimuline tüdruk isa suurepärases raamatukogus tuhnides ja kirjutamisannet katsetades. Virginia jumaldatud ja tark isa pidas õigemaks kodus antavat haridust. Ta oli tütre igapäevane vestluskaaslane nende tunde vältavates analüütilistes aruteludes. Pealegi ei saanud vaimukuse ja loovusega hiilgav Virginia oma soo tõttu astuda ülikooli nagu tema kaks venda. Hilisemas elus suurt mõju avaldasid Woolfile aga eeskätt lapsena kogetud tragöödiad. 1895. aastal suri Woolfi ema, 1897. aastal poolõde Stella Duckworth, Aastal 1891 pandi tema 21- aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani 1945. 1904. Aastal suri isa ning 1906. aastal vend Thoby
vööndit. 2. PEAMISED ZESTID, MIDA KASUTATAKSE IGAPÄEVASELT Teoses käsitletakse mitmeid zeste, mida autor on uurinud ja jälginud. Mõndasid nendest liigutustest kasutavad inimesed tihedalt ja igapäevaselt, kuid mõned tulevad esile teatud olukordades. Järgmiselt on välja toodud liigutused, mida kasutatakse tihedalt ja mis võivad väljendada inimese avatust või hoopiski näidata, et isik ei ole suhtlemisaldis ning ei soovi suhelda. 2.1 Peopesad Parim viis teadmaks, kas vestluskaaslane on aus ning avameelne, on jälgida peopesade asendit, sest neid peetakse siiruse, aususe, ustavuse ja usalduslikkuse väljandajaks. Seda peetakse ebateadikuks zestiks ning sellepärast on hea jälgida inimesi, kas nad räägivad tõtt või valetavad. Avameelitsevad ja tõtträäkivad inimesed avavad alati vestluskaaslase ees peopesad. Samuti oma partneri avamiseks võib kasutada avatud peopesasid, sest need näitavad, et inimene on usaldatav. 2.2 Kätlemine
Allikas - Õpilaste hindamise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/83410 Tagasiside: 1. Individuaalne vestlus õpetajaga iga nädal kolmapäeviti 6. tund kab. 409 2. Küsimusi ja ettepanekuid võib kirjutada e-mailile [email protected] 3. Suhtlemine VIKO või E-kool süsteemis. 4. Lühike arutelu järgmise tunni alguses VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: : . , " ". 8 . : , , , , . Õpematerjalid: Õpik ja töövihik. Antidea Metsa, Ljubov Titova ,,Sinu vestluskaaslane" (,,Tvoi sobesednik"). Vene keele õpik 8. klassile eestikeelse kooli jaoks. Vahendid: klass, tahvel, pastapliiatsid, muud koolitarbed TUNNI KÄIK: Tunni etapid Aeg Õpetaja tegevus Õpilaste tegevus Pedagoogiline põhjendus 3 1. Häälestus 4 min · Tunni Õpetaja tervitab õpilasi, Õpilased tervitavad See orgmoment on hästi oluline. Selle eesmärgid on:
tunnete kontrollimisega, mistõttu on tal rohkem aega teiste inimeste kuulamiseks. 2 KUIDAS ENNAST KEHTESTADA? Enesekehtestamine on õpitav, see ei ole kaasasündinud oskus. Kõige parem oleks oma seisukohale kindlaks jäämine ning teadmine, mida soovid või ei soovi. Kõigepealt pead endast aru saama ning endale selgeks tegema, mis on see, mis oleks kõigeparem just sellel ajahetkel. Teistega suheldes tuleb paluda selgitust, kui ei saada hästi aru, mida vestluskaaslane soovib. Samuti tuleb veenduda, et kehakeel oleks sõnumiga kooskõlas. Kui on soov millestki keelduda, tuleb olla nii napisõnaline kui võimalik, tuleb anda võimalikult selge ning lühike vastus, seletus või õigustus. Pikki selgitusi võivad teised tajuda, kui väljavabandamist. Kui on vajadust mitmeid kordi ära öelda, inimene ei mõista, miks ära öeldakse, siis oleks kõige parem valik oma põhjendust uuesti korrata, mitte uut põhjendust välja tuua. 2
teda tähelepanelikult kuulata. Kui pöörate tähelepanu mida ta räägib, on vastuolu tema kõnes arusaadav. · Kui valetaja saab aru, et ta on palastatud, siis kas ta vihastub või muudab teemat. Need on mõned märgid millest välja lugeda, et inimene valetab. Need tingimata kõik ei pruugi vastata tõele, aga mõned kindlasti. Samuti on olemas inimesi, kes valetavad vabalt, ilma, et vestluskaaslane sellest aru saaks. Kõige peamine on jälgida inimese kehakeelt, küll see ütleb kas ta valetab või mitte. Miks mehed valetavad? Enamus naisi teavad , et mehed valetavad , mitte ainult naistele, vaid ka meestele . Kuid mille kohta nad siis valetavad? Kõige põhilisemad asjad on palga suurus, naised ja peenis!!! Aga meie küsimus siiski, MIKS nad seda teevad???
Alus Dargomõzski kodus. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev, Cesar Cui, Modest Mussorgski. Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale. Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga. Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajaloost, arvustas kirjandust, muusikat, ajalugu, poliitikat). Kirjanikud: Puskin, Belinski, Hetzen, Dobroljubov (andsid välja kirjandust, mis tsaarile ei meeldinud). 1860. a. liitus nendega Nikolai
väänduma - väänlevalt kasvama Z veermik - auto alusvanker zelee tarretis verb - tegusõna vertikaalrida - püstne rida T vestibüül - suure hoone eesruum tabloidleht kõmuleht vestluspartner - vestluskaaslane tabloo - teadetetahvel vihur - tuulispea takerduma - kinni jääma viitama - suunama, osutama talje - vöökoht vilu - jahe tandem - kahekohaline jalgratas; vinklisse viskama - magama minema telestuudio - salvestusruum televisioonis virtuaalne - võimalik, kuid toimumata, näiv temperamentne - elav, erk visa - vastupidav
1.2. KEHAHOIAK Me näitame oma kehahoiakuga, mida mõtleme ja tunneme. Kehahoiak peegeldab meie vaimset hoiakut. Nii hea kui ka halb kehahoiak on nähtav juba kaugelt, mis jäädvustub kohe vaataja aju emotsionaalses osas. Hoiak on teiste kehaliste signaalidega võrreldes palju märgatavam, kuna see hõlmab tervet keha. Kõigist näoilmest mõjuvõimsaim on naeratus. Naeratamine võib muuta teised inimesed su mõtetele vastuvõtlikumaks. Kui me naeratame siis , vastab meie vestluskaaslane sellele peaaegu alati ka omapoolse naeratusega. See pole lihtsalt peegeldamine, vaid väljendab seda äkilist soojuse ja heaolu sööstu, mis inimestes tänu meie naeratusele tekib. Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest või soovist märkamatuks jääda. Mõned tundliku hingelaadiga pikka kasvu inimesed tõmbuvad kühmu, et endast lühemaid hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju, suurema enesekindluse olekuga kui kühmus kehahoiakut
4. Sotsiaalpsühholoogiline tähelepanelikkus oskus laias laastus ära tunda liidriks pürgimist, rivaalitsemist, matkimist ja konformismi, emotsionaalset nakatumist, rollikäitumist hõlbustavaid ja takistavaid asjaolusid, pinevuskollete teket ja muid grupipsühholoogilisi nähtusi. Kommunikatiivsed oskused sisaldavad: 1) kuulamisoskust; 2) vestluse juhtimise oskust (võime häälestada vestluskaaslane ühele või teisele teemale, muuta jutuajamine usalduslikumaks ja tuumakamaks jne); 3) argumenteerimisoskust võimet kõrvaldada eneseväljendusest segav mitmetähenduslikkus ja ebaloogilisus, oskus edastada oma mõtteid lühidalt, selgelt, põhjendatult; 6 4) verbaalse eneseväljendamise oskust; 5) mitteverbaalse eneseväljendamise oskust. Ekspressiivsete oskuste hulka kuuluvad:
Püüab pigem mõista kui arvustada ja hinnata teisi inimesi. Võib huvi tunda nii paljude asjade vastu, et tekib raskusi millelegi keskendumisega. On vähe tõenäoline, et ta töötab pikemat aega niisugusel tegevusalal, mis ei paku midagi uut. Mida huvitavamad probleemid, mida mitmekesisemad võimalused nende lahendamiseks, seda parem, seda rohkem saab rakendada oma loovust ja loomingulist vaistu. Võib olla võluv ja huvitav vestluskaaslane. Meeldib diskuteerida, veenda, motiveerida. ILE on IDEE inimene, kes pidevalt parandab ja uuendab suhete arenemise teid. Nii toimub isegi mitte päev päeva järel vaid iga tund. On uued kasvuteed, maailmad, mis on vallutamise väärt ja kõige erinevamad asjad, mis võimaldavad kasvada, rõõmu tunda ja areneda. Oht peitub selles, et see entusiasm pole alati kinnitatud toimingutega. ILE tüüpi
Merlecons ja Ko OÜ 34 KUJUNDITE KIRJELDAMINE JOONIS 1. Merlecons ja Ko OÜ 35 JOONIS 2. Merlecons ja Ko OÜ 36 JOONIS 3. Merlecons ja Ko OÜ 37 JOONIS 4. Merlecons ja Ko OÜ 38 KUULAMISE SEGAJAD Tööleht Märgi ringiga need situatsioonid, mis tekitavad Sinus rahulolematust või pettumust vestluskaaslases olgu see siis Teie sõber, tuttav või õpetaja. 1. Vestluskaaslane ei lase mul lõpuni rääkida ehkki mul on mida öelda. 2. Partner katkestab mind pidevalt vestluse käigus. 3. Vestluskaaslane ei vaata mulle otsa, kui me räägime ja ma ei ole kindel, kas ta mind kuulab. 4. Vestlus sellise kaaslasega, kes ei vaata mulle otsa või tegeleb millegi muuga, tekitab minus tunde, et aeg on tuulde visatud. 5. Vestluskaaslane on pidevalt kusagil ära: pliiats ja paber köidavad teda enam, kui minu sõnad. 6
Sellisel puhul ei taluta kriitikat ja nõuandeid, ennast peetakse eksimatuks. Rääkija tagantkiitmine sõnadega sul on õigus, no mis sa kostad, endastki mõista, absoluutselt vabastab vajadusest teda sisuliselt jälgida. Mõtete lugemine- Mõtetelugeja ei pööra teise jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta otsib pisimaidki vihjeid, et jõuda tõe jälile: jälgib pingsalt partneri intonatsiooni, kehahoidu, pilku. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb, temast arvab: ,,Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult ... Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on... Küllap ma olen tema arvates rumal". KUULAMISTEHNIKAD Esimene kuulamistehnika, mida ühiskonnas kasutatakse, on ignoreerimine. See on barjääri loomine, mis seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises, rääkija probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega tegelemises
Kõige madalamat suhtlemistasandit nim primitiivseks, konventsionaalse ja primitiivse tasandi vahel on veel kaks tasandit: manipulatiivne ja standardiseeritud. Kõige kõrgemaks suhtluse tasandiks loetakse vaimset. Vaimse ja konventsionaalse tasandi vahel on kaks tasandit: mänguline ja asjalikkuse. II Primitiivne tasand Selle üldiseloomustus kes laskub primitiivsele tasandile on järgmine: tema jaoks ei ole vestluskaaslane partner vaid vajalik või siis segav objekt. Kui partner osutub vajalikuks, siis tuleb ta oma valdusesse haarata; kui segavaks tuleb ta eemale tõrjuda. Siit tulenevadki kõik selle suhtlusfaasi, mis on primitiivse dialoogi tasandil, erisused. Partnerile suunatuse faas. Esimene näide: Subjekt tunnetab kontakti vajadust, seda enam, et tema ees on reaalne kuulaja. Kuid enne kontakteerumist ei tule subjektile pähegi, et vestluskaaslast ei saa võtta mina räägin sina kuulad vahendina
õilsa Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest"; 1548 "Neljas raamat hea Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest", 1562 "Helisev saar". Allikateks itaalia luule, prantsuse rahvaluule ja rahvaraamat hiiglasest Pantagruelist. Keel on omapärane: kordused, idiomaatilised väljendid, kõnekäänud jne Narrirüü võimaldas avaldada vägagi julgeid mõtteid. Esile kerkib kolm tegelaste tüüpi: I Grandgousier, Gargantua, Pantagruel hea ja targa valitseja ideaal, II Panurg seikleja, vestluskaaslane, joomavend, kelkija, II kloostrivend Jean harimatu, taltsutamatu kuid heasüdamlik talupoeg terve mõistuse ja moraalse tõe kehastus "Plejaad" 16.sajandi 40ndate lõpul moodustasid noored aadlikud väikese kirjandusringi, kes unistasid prantsuse luulekeele reformist ja uue rahvusliku kirjanduse loomisest. Rühmituse juhtideks Pierre Ronsard (1524-1585) ja Joachim du Bellay (1522-1560) 1549 ilmus koolkonna manifest "Prantsuse keele kaitse ja ülistus" I luulekeele
Hoolimata käesurumise üldisest kombest on see varieeruv - prantslased suruvad kätt nii ruumi sisenemisel kui lahkumisel, sakslased ainult kord. (Nierenberg, 1997) 5.2.2 Avatud peaopesad Peopesad on siiruse, avatuse, austuse ja usalduslikkuse väljendajaks. Usaldav laps sirutab ette oma mõlemad peopesad. Kui inimene on teiega täiesti avameelne, sirutab ta teie poole ühe või kaks peopesa. Nagu teisedki kehakeele liigutused, on see täiesti ebateadlik zest, mis kinnitab teile, et vestluskaaslane räägib tõtt. Laps peidab valetades käed selja taha, kui aga naine salgab, et pidas sõbrannadega kogu öö pidu, 12 siis hoiab ta selgituse ajal käsi ristatult või taskus. Peidetud peopesad võivad meile reeta, et inimene luiskab. (Pease, 1994) 5.3 Jalad Sarnaselt kätele, tähistab ka iga liigutus, mis jalgadega tehakse, mingit kindlat tunnet, mõtet iseloomuomadust.
Oled harmooniline ja armastad naudinguid — enamasti elad elu täisväärtuslikult ning tihti ei võta sa vaevaks homse pärast muretsemist. Oled muretu loomuga ja seetõttu näiteks rahaasjadega üpris korrapäratu — vajad ja kulutad raha, kui sul seda on ja kui raha pole, ei näe sa ka selle olemasoluks vajadust. Armastad inimesi, suhtlemist ja uute kontaktide loomist. Oled soe ja sõbralik, hea vestluskaaslane, sotsiaalne ja avatud. Inimestele meeldib sind rääkimas kuulata, kuid vajadusel oskad alati olla hea kuulaja. Inimestele meeldib su lähedus, sest paned kõik end justkui kodus tundma — oled avatud südamega ja särav, õnnelik ja alati inspireeritud. Suhtes oled äärmiselt lojaalne ja romantiline, igasuguse truudusetuse suhtes on sul nulltolerants. Vahel kipud pisut suhtedraamat tekitama, kuid seda vajd seetõttu, et vajad pidevat võimalust oma emotsioonid endast välja elada.
annaabi.ee 
