Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mili Aleksejevitš Balakirev (0)

1 Hindamata
Punktid
Mili Aleksejevitš Balakirev #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim33 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Mili Balakirev

...........4 Võimas Rühm.................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................6 2 Elulugu Mili Aleksejevits Balakirev sündis Nizni Novgorodis 2. jaanuaril 1837- ndal aastal vaeses perekonnas. Oma esimese muusikalise hariduse sai ta tänu emale, kes viis Mili 10-aastasena Moskvasse muusikatunde Alexander Dubuque'lt saama. Rahaprobleemide tõttu ei saanud Balakirev seal kaua õppida ning pidi tagasi Nizni Novgorodi minema. Õnneks ei jäänud Mili talent märkamata: ta sai tuttavaks Aleksander Oulibitseviga ning tänu temale sai Balakirev väärtusliku muusikahariduse.

Muusikaajalugu
thumbnail
2
rtf

Vene muusika, Modest Mussorgski

Vene muusika,Mussorgski 1.Vene muusika 19.saj. "Võimas rühm" * Kunsti viimine rahva sekka. *Pole süsteemset muusikaharidust, puudub konservatoorium(19.sai II p). Arutleti, kas konservatoorium on üldse vajalik. * 1862a asutati Peterburi Konservatoorium, eestvedajaks Anton Rubenstein *1866a Moskva konservatoorium, Nikolai Rubenstein *Anton Rubenstein- Nikolai vend, juut, muusikuna imelaps, suurepärane pianist. Venemaal oli ta hea pianist, dirigent, helilooja ja õppejõud konservatooriumis. Kirj sümf ja oopereid ja klaverimuusikat; loomingus vähe rahuslikkust "Võimas rühm" Russian five. Balakirev- rühmituse juht. VR ainus liige, kes tegeles üksnes muusikaga. "Geeniused haritamist ei vaja" Borodin- keemik, ooperite ja romansside looja Cui- sõjaväe.insener, hililoojana kõige keskpärasem. Tegutses kriitikuna- Mussorgskit! Mussorgski- kaardiväeohvitser. Kõige andekam! Rimski-Korsakov-mereväelane. Teinud seoses ametiga ümber maailma reisi. 2.Modest Mussorgski (1839-1881)

Muusikaajalugu
thumbnail
10
doc

Vene muusika

Alates 17. sajandi keskpaigast pääseb kirikulaulus mõjule mitmehäälsus, mis levis Ukrainast. 17.sajandi nimekam teoreetik ja helilooja oli ukraina päritolu Nikolai (Mikola) Diletski, kes tegutses Moskvas. Koorimuusika areng oli seotud koorikapellide tegevusega. Tsaar Ivan III ajal 15.sajandil asutati diakonide koor Moskvas. 18. sajandi alguses asutati Peterburi õuekapelli koor. Ligi kahe ja poole sajandi kestel töötasid õukonna koorikapelliga Dmitri Bortnjanski, Mihhail Glinka, Mili Balakirev, Nikolai Rimski-Korsakov jt. Koore asutasid ka vene bojaarid, krahvid, vürstid oma õukondade juures. Eriti kuulus oli Seremetjevi koor. 18.sajandi II poolel kujuneb vene algupärane ooper. Jevstignei Fomin on oma ooperites kasutanud rohkesti koore. Ooperiloojatest võiks nimetada veel M.Sokolovskit, V.Paskevitsit. Ka 19.sajandi ooperile on tüüpilised ulatuslikud kooristseenid eriti M.Glinka ja M.Mussorgski ooperites. D.Bortnjanski ooperid on

Muusikaajalugu
thumbnail
2
doc

Nikolai Rimski-Korsakov,Pjotr Tšaikovski,Mihhail Glinka,Modest Mussorgski

Nikolai Rimski-Korsakov18. märts 1844– 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Astus Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.Aastail 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. Aastatel 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimsk

Muusika
thumbnail
8
docx

Romantism, Operett , Võimas Rühm. Programmiline muusika

vahel. Klassikalise lääne akademismi esindajad nägid Vene heliloomingu rulevikku Lääne-Euroopa traditsioonide kopeerimises. Rühmitus ,,Võimas Rühm", kuhu kuulusid noored Vene rahvuslased, nägid Vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Rühmituse liikmed loobusid põhimõtteliselt nivelleerivast akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrvalt kompositsioonialase eneseharimisega. Võimsasse rühma kuulusid : Mili Balakirev (matemaatik, pianist, dirigent) Aleksandr Borodin (meditsiinikeemik) Modest Mussorgski (mereväeohvitser, kompositsiooniõppejõud) Cesar Cui (sõjaväeinsener) Rühmituse ideoloog oli kunstikriitik Vladimir Stassov. Võimsa Rühma põhisuunad olid: -realismitaotlus (elu tõepärane kirjeldamine) -eelistatud zanrid olid ooper, programmiline orgestrimuusika ja soololaul -temaatika oli rahvuslik-ajalooline. Pjotr Tsaikovski : (1840-1893)

Muusika
thumbnail
6
docx

Romantism muusikas

'Ilusal sinisel Doonaul' Imre Kalman – 'Silva', 'Tsirkusprintsess' Ferenc Lehar – 'Viini neiud', 'Eva' Rahvuslikud koolkonnad (Vene - „Võimas rühm”) Kuulusid noored vene rahvuslased, nägid Vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Liikmed loobusid akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid eneseharimisega. Aleksandr Borodin, Mussorgski, Rimski-Korsakov, Cesar Cui, Mili Balakirev Rahvuslikud koolkonnad (Tšehhi & skandinaavia) Bedrich Smetana – Käsitleb teemasid Tšehhi ajaloost, rahvusest. Kasutab rahvalikku helikeelt. Sümfooniliste poeemide tsükkel 'Minu kodumaa'. Lõi ka oopereid, sümfoonilisi poeeme, kammerteoseid. Antonin Dvořak – Orkestri- ja kammermuusika, ooperid 'Näkineid', sümfoonilised poeemid, instrumentaalkontserdid. Edward Grieg – Muusika siiras, varjunditerohke. Loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid: soololaulud, klaveripalad

Muusikaajalugu
thumbnail
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

Selle aluseks on vene rahvalaulu meloodiad. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat ja koorilaule. ,,Võimas rühm" Vene heliloojate rühmitus, mis hakkas kujunema 1850ndatel aastatel. Sinna kuulusid vene rahvuslased, kes nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Rühmituse liikmed loobusid akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrval kompositsioonialase eneseharimisega. ,,Võimsasse rühma" kuulusid: · Mili Balakirev (matemaatik, pianist, dirigent) · Aleksandr Borodin (keemik) · Modest Mussorgski (sõjaväeohvitser) · Nikolai Rimski-Korsakov (mereväeohvitser, kompositsiooniõppejõud) · Cesar Cui (sõjaväeinsener) Rühmituse ideoloog oli kunstikriitiik Vladimir Stassov. Põhisuunad: · Realismitaotlus (elu tõepärane kirjeldamine). · Eelistatud zanrid olid ooper, programmiline orkestrimuusika ja soololaul. · Temaatika oli rahvuslik-ajalooline.

Muusika
thumbnail
4
docx

Essee/referaat vene muusikast

Moskvas Nikolai ja Peterburis Anton. Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku traditsioonidest, seetõttu kasutatakse vene muusikas palju koori. Väga palju kasutatakse vene muusikas ka kirikukellasid. Võimas rühm ,,Võimas rühm" oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad Modest Mussorgski,Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. Nad pöörasid tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale ja programmilisele muusikale. Nende eeskujuks oli M.Glinka ooper ,,Ruslan ja Ludmilla". See rühm andis lühikese ajaga suurepärase panuse vene muusikasse ja selle professionaalsele arengule. Anni Larin 11B Mihhail Glinka (1804-1857) Tema teosed kajastavad ühiskondlike probleeme. Kirjutas oopereid, mis olid seotud rahvusliku teemadega ja muusikaga

Muusikaajalugu



Lisainfo

Lühireferaat

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun