Üks inimene tahaks sinuga rääkida!" ,,Eeem, ma ei tea, mul oleks ajalugu vaja õppida. Mul ainult kaks lehte loetud, sest mingi jumala armastaja tuli mul ukse taha," vastasin naerdes. ,,Midaa? Ah ära kujuta ette. Tule ruttu. Me ootame staabi burgsi putka ees. Oookei, tsauu!" ütles ta ja mulle ei jõudnud miski kohale, küsisin kohe: ,,Kesss? Staabi juures, kuskohas? Ah seal, kus me Randoga eile kohtusime?" Aga vastust ma ei kuulnud. Kõne oli ära pandud. Siis ma panin kähku riidesse ja läksin kohe esimese bussiga linna. Kui ma bussist väljusin, leidsin Kerda kohe, kuid aru ei saanud, kes see teine oli. Kui lähenesin neile, olin juba aru saanud, kellega ta oli ja küsisin kohe: ,,Rando, sina või? Mida sa minust tahad?" ,,Anna andeks, Kriss, ma ei tahtnud eile sulle nii teha. Sa olid mu parim sõbranna, aga me pole pool aastat õieti läbi saanud. Kas me võiks ära leppida ja hästi läbi jälle saada?" ütles ta haledalt
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 UURIMUSTÖÖ Koostaja: Helena Aedma Juhendaja: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord Sissejuhatus Mina on uurimustöö koostamisel analüüsisin mitme teenindusettevõtte teenindamist ja mitme sotsiaalala teenindamist. Toon välja positiivseid ja negatiivseid kogetud situatsioonidest. Loetlen kümme märksõna, mis minu arvates iseloomustavad head teenindust. Analüüsin ettevõttete teenindust. Tabel Külastus koht Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus ,,Kadri Tare'' 21.01.2013 14:00 Positiivne: Ettevõttesse sisenedes, märk
doonoriks olemiseks kirjaliku nõusoleku andis. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime et ta ei peaks operatsioonile minema, sest ta kardab. Temaga samas bussis sõidab Tartusse ka Pärt. Pärt istub Karina taga ning tõmbab ninaga õhku, et tunda Karina lõhna. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asfaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada. Möödakäijatest ei paku keegi abi, ainult vaatavad ning Karinale tundub, et itsitavad tema üle. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses head kohvikut. Ta oli juba Wilde kohvikule üsna lähedal kui ta märkas, et tal olid kingapaelad lahti, ta kummardas ja sidus need kinni. Kui ta jälle
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna ja ütles siis, mitte ägedalt, kuid küllalt valjusti, et mööbel oleks võinud seda kuulda: «Noh, kui ma su kätte saan, ma .. .» Ta ei lõpetanud, sest oli parajasti kummargil ja tonksis luuavarrega voodialust -- ja iga tõuke järel oli vaja hinge tõmmata. Kuid ta ei toonud päevavalgele midagi peale kassi. «Niisugust poissi ei ole ma veel näinud!» Ta läks avatud uksele ja seisis lävel, vaadeldes rohtukasvanud tomatitaimede ridu, mis moodustasid aia. Tomi polnud kusagil. Niisiis kõrgendas ta häält, et see kaugemale kostaks, ja hüüdis: «Tom, uu!» Kerge kähin tema selja taga, ja ta pöördus just õigel hetkel, et ühel poisijõmpsikal kuuest kinni haarata ning tema põgenemist takistada. «Nojah! Et mul see sahver varem meelde ei tulnud! Mis sa seal tegid?» 9 «Ei midagi.»_ «Ei midagi! Vaata oma käsi ja vaata oma suud
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a
Kõik kommentaarid