50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
catchme
Õppematerjali autor
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult rikaste lapsed, vaid kõik lapsed. Kool kaitseb last - koolikohustus ei luba teda saata tööle, et ta hakkaks perele raha teenima. Ühiskonnal on õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeid kasvatatakse, s.t nii üldinimlike moraalinormide õpetamist kui ka selliste isiklike oskuste õpetamist, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka R. Barrow (1978) kinnitas, et koolikohustus on lapsele turvaline kasvuaeg. Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine Must kasvatus on antipedagoogika radikaalne suund, kus kritiseeritakse mitte ainult koolikohustust ja koole, vaid kogu kasvatust, eriti seda, mis saadakse varases lapsepõlves oma vanemailt - see on kahjulik ning mõjub lapse isiksuslikule arengule hävitavalt. Kasvatus on
Vanemlikke oskusi ei anta kaasa lapse sünniga, pigem õpitakse katse ja eksituse meetodil. Katse ja eksituse meetod aga võib kaasa tuua olukorra, kus ühel hetkel on jõud otsas, nutt kurgus ja avastad end tegemas asju, mille pärast hiljem silmad maha lööd. Mida aeg edasi, seda kergemini kaotad enesevalitsuse, karjud lapse peale ja laps karjub vastu. See võib olla märk, et oled sattunud mõnesse järgnevalt kirjeldatud vanemlikku lõksu, millesse võib takerduda igaüks. 1.6.1 Keskendumine lapse probleemsele käitumisele Sellisel juhul reageerib vanem ainult lapse probleemsele käitumisele. Teeb seda kritiseerides (Kas sa ei võiks kordki normaalselt käituda? Sa oled üks võimatu põngerjas!), hirmutades või ähvardades (Kui sa seda veel kord teed, tuleb suur pahandus ja sa veel nutad!) või lihtsalt karjudes või karistades. 16
Vajalik on objektiivsus ning selle saab omandada, kui lähtuda mõistusepärasest otstarbekusest. 7. PILET PLATONI RIIGI- JA INIMESEÕPETUS J. LOCKE'I ÕPETUS TUNNETUSEST Platon ehitab riiki inimesest lähtudes ning riigi eesmärgiks seab pedagoogilisuse. Valitsejad on filosoofid, valvurid on sõjamehed, käsitöölised ja põllutöölised kui produtseerijad. Et valitseks õiglus, peab igaüks täitma talle loomuomast ülesannet. Riik on totalitaarne, rahvas on rangelt jagatud klassidesse. Riigi saatuse määrab valitsev klass, mis on ühtlasi monopoolne relvakandmise ja hariduse suhtes ja eraldatud majandustegevusest. Intellektuaalne elu on allutatud tsensuurile. Teisi valitsemisvorme käistleb kui allakäiku timokraatia (aristokraatlik, mida hoiab üleval kodanike poolt omaks võetud traditsioon), kui rikkad ei suuda masse valitseda, tekib demokraatia (indiviidide
omistasid sõnale seadus: näib, nagu pidanuks nad seda vaid nende üldiste suhete väljenduseks, mille loodus on kõigi elusolendite vahel nende ühise säilimise tagamiseks maksma pannud. Kuid uue aja inimeste arvates kehtib loomuseadus ainult mõistusega looma, see tähendab, inimese puhul, sest nende jaoks tähistab sõna seadus üksnes reeglit, mis on ette kirjutatud moraalsele, see tähendab, intelligentsele ja vabale olevusele, vaadelduna suhetes teiste olevustega. Ent igaüks määratleb seda seadust isemoodi ja kõik põhjendavad seda nii metafüüsiliste printsiipidega, et isegi meie seas leidub väga vähe inimesi, kes suudavad neid printsiipe mõista, rääkimata 3 Jean-Jacques Burlamaqui (16941748) -- Sveitsi õigusteadlane ja kirjanik, tuntud loomuõiguse teoreetik. Tlk. 2 Jean-Jacques Rousseau veel võimest neid ise avastada
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
alumisel astmel on mingisugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Oma kõrgemaid vajadusi rahuldavad inimesed siis, kui enamik alumisi vajadusi on rahuldatud. Püramiidi astmed: Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. Kaitstusvajadus- inimesel on tarvis turvalisist ja kindlust. Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda ja hoolivad temast. Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Selles püramiidis pole aga arvestatud inimeste võimete erinevusi, ka ei kehti see nende inimeste puhul, kes loobuvad teatud madalate vajaduste rahuldamisest, et saavutada kõrgemaid eesmärke. Kognitiivne lähenemine Kognitiivset psühholoogiat huvitab eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid