"AARETE SAAR" (0)

AARETE SAAR
Loo kangelane ja jutustaja on 17-aastane noormees Jim Hawkins. Ta peab koos emaga Inglismaal kõledal Atlandi ookeani rannikul Admiral Benobow´ nimelist võõrastemaja. Kui seal palub ulualust vana merekaru Billy Bones, kellel kaasas saladuslik meremehekast , muutub õhkkond ärevaks. Tundub, et kapten peidab end kellegi eest, kartlikult peab ta päevad läbi pikksilmaga valvet, kas ei ole ehk võõraid lähenemas. Ta annab Jimile raha, et see tuleks otsekohe teatama, kui mõni pime või ühejlgne mees välja ilmub. Õhtuti istub Billy Bones nurgas, joob ja joriseb jubedusvärinaid tekitavat piraatide laulu: "Surnukirstul viisteist meest - hoi-ras-saa ja pudel rummi!" Ühel päeval saabub tõepoolest tühjade silmakoobastega kerjus. See on pime Pew, kes toob Billy Bonesile musta märgi, piraatide surmaotsuse.
Nüüd ajab üks sündmus teist taga. Kapten saab rabanduse, aga enne kui pime Pew jõugukaaslastega Bonesi kastini jõuab, saab Jim kõige väärtuslikuma kastis olnud asja enda kätte. See juhatab teed hiiglasliku varanduse juurde. Kurikuulus ja julm piraatide pealik Flint joonistas selle kaardi enne, kui kotermann ta ära viis. Jim kiirustab kohalike tähtsate inimeste Squire Trelawney ja doktor Livesey juurde, kellel löövad silmad kaarti nähes kilama. Koos võetakse vastu hulljulge otsus - tuleb Aarete saarele purjetada!
Jutustuse esimene osa, mille sündmused arenevad tormisel ja pimedal ööl, tekitab rohkem hirmujudinaid kui aarde otsimine Kariibi mere päikese all. Jim Hawkins ja tema kaaslased lähevad Hispaniolaga merele, pardal pool korsaar Flindi endisest meeskonnast, kelle Jim palkas teadmata, kes need mehed tegelikult on. Jõugus on vaieldamatu sõnaõigus laeva kokal John Silveril, hüüdnimega Pikk John.
Vähemalt tema isikus oleks Jim kahelda võinud, sest koka õlal trooniva papagoi nimi on Kapten Flint. Pealegi on Silveril ainult üks jalg... 
Jälle on Jim Hawkins see, kes olukorda õigesti hindab ja juhtimise enda kätte võtab. Pärast rohkeid võitlusi ja lüüasaamisi, mõrvu ja taplusi tuuakse aare päevavalgele. Peaaegu kõik piraadid on teise ilma saadetud , Jim Hawkins tuleb seiklustest võitjana välja ja pöördub rikka mehena tagasi.
 
“Aarete saar” oli Stevensoni esimene lõpuni kirjutatud romaan. Ta pelgas pikka kirjanduslikku vormi. Reisikirjade, reportaažide ja esseedega oli ta saavutanud tagasihoidliku kirjanikukuulsuse. Jim Hawkinsi lugu, mis ilmus kõigepealt noorsooajakirjas ja siis 1883. aastal raamatuna, tõi hämmeldunud autorile äkilise maailmakuulsuse. Üksnes noortele lugejatele kirjutatud teosest sai paradoksaalsel kombel otsekohe täiskasvanute lemmikraamat . Tagasi vaadates kirjutas Stevenson , et “Aarete saare” sünni eest on vastutavad üks laps ja kaks lapsemeelset meest.
Ei psühholoogitsemist ega eputamist, lühikesed laused ja igal leheküljel juhtub midagi – “Aarete saar” on puhas märul karmis, selge hierarhiaga meestemaailmas. Erandiks on ainult Pikk John. Selles piraatide pealikus on midagi lummavalt deemonlikku, ta seisab õigusega maailmakirjanduse suurte gangsterite esireas. Silver on külmavereline mõrtsukas, aga samas mitte päris südametu. Ta mässib ümber sõrme nii head kui halvad, võib olla suurepärane vestluskaaslane ja siiski süümepiinadeta tegutseda. Lugeja kõigub nagu Jimgi imetluse ja põlguse vahel. Ka Stevenson ise oli John Silverist nii sisse võetud, et tahtis ristida loo kõigepealt “Laevakokaks” ja laseb tal romaani lõpul koguni minema pääseda. Kaasas kott kulda, läheb üksjalg oma teed ja kõik ülejäänud hingavad kergendatult.