Logistika maamajanduses eksamiküsimused (0)

Aine „Logistika maamajanduses" (Eksam 15.05.2020 kevad) Valikvastustega testi vastamisel leidke vastuse variantide hulgast üks, mis esitatud küsimusele Teie
arvates kõige täpsema vastuse annab.  Märgi vastusevariant sõnaga õige.  Iga õige valik vastus
annab ühe punkti.  1. Tarneaeg on:
a) aeg, mis kulub tarne sooritamiseks;
b) aeg, mis kulub tootmiseks (ostmiseks) ja tarne sooritamiseks;
c) ajavahemik tellimuse esitamisest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendi valdusesse;
d) ajavahemik tellimuse kinnituse tegemisest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendile;   - ÕIGE e) tähtajatult sooritatud veos. 2. Tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt on: a) veomarsruut ja selle läbimise järjestus; - ÕIGE
b) veoteenuse sooritamise tähtaeg;
c) veoaeg;
d) koormaruumi täiteaste;
e) laadimistööde sooritamise kiirus. 3. Otsevedude all mõeldakse: a) üldjuhul vedusid kõige lühemat teed mööda;
b) üldjuhul kauba vedu otse saatjalt saajale; - ÕIGE
c) ainult kauba vedu terminalist saajale;
d) tollimata kauba vedu saatjalt terminali;
e) tollimata kauba vedu terminalist saajale. 4. Süsteemsete vedude eesmärgiks on: a) saavutada saadetiste/kaupade ühendamisest suurem positiivne majanduslik efekt, kui seda on terminalide ülalpidamise kulud; - ÕIGE b) kaasata vedudele võimalikult palju vedajaid maantee vedudel;
c) kaasata vedudele võimalikult vähe vedajaid rahvusvahelistel vedudel ;
d) luua ühtne veosüsteem, mida teenindaks põhiliselt üks suur veofirma;
e) luua   ühtne   veosüsteem,   mis   teenindaks   mitme   kliendi   saadetisi   ainult   rahvusvahelistel vedudel. 5. Põhivedudel veetakse samas lastiruumis:
a) üldjuhul   ainult   ühe   kliendi   saadetisi,   võimalikult   suure   ruumala   ja/või   kandejõuga veovahendite ja - ühikute kasutamist; - ÕIGE


b) äärmisel vajadusel kahe kliendi saadetisi rahvusvahelistel vedudel;
c) üldjuhul mitme kliendi saadetisi;
d) mitme kliendi saadetisi ainult ühe vedajaga;
e) mitme kliendi saadetisi ainult maantee vedudel. 6. Multimodaalne ehk mitmeliigiline transport on: a) veoprotsessis kasutatakse  mitu  veoliiki,  üks vedaja,  kes vastutab  kogu veoahela  eest; - ÕIGE b) veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise;
c) konteinerite vedu selleks spetsiaalselt ettenähtud konteinerite vedamise alustel;
d) konteinerite kombineeritud vedu mere- ja maantetranspordiga;
e) veoprotsessis   kasutatakse   üht   veoviise,   kaup   asub   kogu   veoprotsessi   jooksul   ühes veoühikus. 7. Segmenteeritud transport on: a) mitu veoliiki, üks vedaja korraldab kogu veo, kuid vastutab ainult veoahela selle osa eest, mida ise veab; - ÕIGE b) vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga, ühes ja samas koormaruumis;
c) vähemalt kolme erineva veoviisi abil sooritatud veod, mil koorem on kogu veoprotsessi jooksul samas koormaruumis; d) ühe  veoviisi abil  sooritatud  veod,  kusjuures kaubasaadetis  on kogu veoprotsessi jooksul samas koormaruumis; e) veod, mille korral toimetatakse sihtpunkti ühes veoühikus mitmeid erinevaid saadetisi. 8. Millistes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? a) kaaluühikutes;
b) teepikkuse ühik x kaaluühik;
c) teepikkuse ühikutes;
d) kaaluühik x teepikkuse ühik;
e) vastavalt olukorrale, nii kaalu- kui ka teepikkuse ühikutes. - ÕIGE 9. Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse? a) brutokaal;
b) netokaal;
c) omakaal;
d) arvestuslik kaal;
e) mahukaal. - ÕIGE 10. Kuidas   nimetatakse   suurust,   mis   kirjeldab   lastiruumi   jooksvat   meetrit   kogu   lastiruumi kõrguse ulatuses?


a) lastimeeter;
b) automeeter;
c) haagisemeeter;
d) laadimismeeter; - ÕIGE
e) lubatud meeter. 11. Veoviisi valikul omab kõige vähem tähtsust:
a) veokulu;
b) veoaeg;
c) tarnekindlus;
d) tellimuste täitmine ja kohale toimetamise aeg;
e) laadimistingimused. - ÕIGE 12. Terminalid töötavad üldjuhul:
a) U-kujulise läbivoolu põhimõttel;
b) tükikauba komplekteerimiseks jae müügikauplustele;
c) otseläbivoolu põhimõttel; - ÕIGE
d) tükikauba ja U-kujulise läbivoolu kombineeritud põhimõttel;
e) ristlaadimis ja tükikauba põhimõttel. 13. Kaubavoo liikumisskeemi järgi jagunevad laod enamasti: a) läbivoolu-ja U- vooladudeks; - ÕIGE
b) L-vooladudeks;
c) Läbivoolu ladudeks;
d) U- vooladudeks;
e) ristlaadimis ladudeks; 14. Kliendi veotellimuste konsolideerimine on: a) ühele saajale määratud erinevate tellimuste kohaleviimine ühe veoga; - ÕIGE
b) kaupade lähetamine välismaale kullerveoga;
c) ühel päeval erinevate veotellimuste sarnane käsitlemine;
d) kahel eri päeval saabunud veotellimuse täitmine ühe korraga;
e) kliendi erinevate veotellimuste täitmine ühe autojuhi poolt ühe tööpäeva jooksul. 15. Ekspedeerimine üldjuhul ei hõlma:
a) kauba tollivormistamise korraldamist;
b) kaupade pikaajaline hoiustamine:
c) kauba ostu-müügi tehingu teostamist; - ÕIGE
d) kaupade transpordi ja ladustamise korraldamist;
e) kauba kindlustamise korraldamist. 16. Sertifitseeritud FIN – tüüpi kaubaaluse mõõtmed on:


a) 0,6 x 0,8 x 0,100 m;
b) 1,2 x 0,8 x 0,144 m;
c) 1,2 x 1,0 x 0,144 m; - ÕIGE
d) 1,2 x 1,2 x 0,144 m;
e) 0,9 x 1,1 x. 0,144 m. 17. Mitu   Fin   -   tüüpi   mõõtmetega   kaubaalust   mahub   ühes   kihis   13,6   meetri   pikkusega poolhaagisega veoki põrandale, et laadimismeetri täiteaste oleks maksimaalne? Vastus on: a) 24 alust;
b) 25 alust;
c) 33 alust;
d) 26 alust; - ÕIGE
e) 27 alust. 18. Veodokument täidab järgmisi funktsioone: a) tõendus veolepingu ja selle tingimuste kohta;
b) kinnitus, et vedaja on kauba vedamiseks vastu võtnud;
c) vedaja kohustus transportida kaup sihtkohta;
d) võib kehtida ühe alusdokumendina kauba eest tasumisel;
e) variandid a; b; s; d. – ÕIGE (KAS VALIKUVARIANDIS ON VIGA) ÜLESANDED Ülesanne 1. Veotasu arvutamine (2 punkti) Andmed Veose toimetamine marsruudil Tartu – Tallinn ja brutokaal on 2300 kg ja mõõtmed 2,5 x 2,0 m, ruumala 5,0 m³ . Veotariif on 0,050 €/ m³ km või 0,150 €/ tkm. Veoteekonna keskmine pikkus on 230 km. Ülesanne Leidke veose kaal kuupmeetri kohta kilogrammides?      2300 kg / 5,0 m3 = 460,0 kg/m3 Millise kaaluga on tegemist mahukaubaga või kaalukaubaga? Kuna veose kuupmeetri kaal (460,0 kg/m3) on suurem kui 333 kg, on tegemist kaalukaubaga ja veotasu arvutatakse veose brutokaalu põhjal. Arvutage kui suur on veotasu? Veo tasu on 2,3 t x 0,15 €/ tkm x 230,0 km = 79,35 € Ülesanne 2. Vedu vedajalt või ekspedeerijalt (3 punkti)


Andmed  Aedvilja   saaduste   kasvatamisega   tegelev   ettevõte   soovib   turustada   oma   kaupa   Saksamaale. Ettevõtte   on   otsustanud   kasutada   kauba   veoks   autotransporti.   Antud   juhul   on   alternatiiv   kas kasutada   ekspedeerija   teenust   või   sõlmida   leping   otse   vedajaga.  Tooted   komplekteeritakse   ja pakendatakse tootja poolt üheks pakendiks, ühe pakendi ruumala on 0,4 m3. Nõudlust ja pakkumist arvestades on vaja igas kuus eksportida kuni 1200 pakendit.  Treiler mahutab 85 m3.  Veohinnad: vedajalt    2 520 eurot /treiler  ekspedeerijalt   2820 eurot /treiler Vedaja   pakkumises   on   toodud,   et   ta   suudab   koorma   peale   võtta   1-   6   päeva   jooksul   peale veotellimuse   vastuvõtmist,   sõltuvalt   sellest,   kas   tal   on   mõni   auto   sealkandis,   mis   jääb   vabaks. Ekspedeerija   lubab   kauba   peale   võtta   eranditult   ülejärgmisel   päeval   pärast   veotellimuse vastuvõtmist. Mõlemad pakkujad lubavad kauba kohale transportida nelja ööpäeva jooksul pärast peale laadimist ja CMR dokumentide vormistamist. Ülesanne Arvuta kui palju maksab vedu alternatiivsetel pakkujatel kuus ja põhjenda millist varianti tuleks eelistada. Pakendite koguruumala: 1200 * 0,4m3 = 480 m3 Mitu korda peaks treilir sõitma? 480 m3 / 85 m3 = 5,6 ümardame 6. Treiler peaks sõitma 6 korda. Vedaja: 6 treilerit * 2520 eurot/treiler = 15120 € Ekspedeerija: 6 treilerit * 2820 eurot/treiler = 16920 € VASTUS: Kui võrrelda omavahel veohindu, siis siit selgub, et eelistama peaks vedajat. Arvestama peab,  et  neil   võib  võtta  rohkem  aega  tarne.   Samuti  on  ajamahukam  ka  laadimisprotsess.   Võib juhtuda, et vedaja jääb hätta ning ei suuda nõutavat kogust ekspordiks realiseerida. Kindluse mõttes on soovitatav kasutada ekspedeerijat, kuid odavam oleks ikkagi vedaja. Ülesanne 3. Kahjukindlustuse arvutamine saadetisele (2 punkti)


Andmed Saadad autoveoga Eestisse 20 sülearvutit. Ühe arvuti väärtus on 550 EUR, kokku 11 000 EUR.
Arvutid   kaaluvad   kokku   51,4   kg.   Arvutid   saavad   viga   transpordi   käigus   ning   on   muutunud
kasutuskõlbmatuks. Saaja esitab pretensiooni vedajale. Ülesanne Arvuta   kauba   maksumuse   hüvitamise   suurus   kauba   saatjale.   Kas   oleks   vajalik  eraldi
veosekindlustust kaubale? Ülesande lahendamisel võta aluseks, et Eesti Panga andmetel on hetkel 1
SDR = 1,16 EUR. Autovedudel puhul on transportija vastutusmäär 8,33 SDR toote või kauba brutokilogrammi kohta.
Merevedude puhul on vedaja vastutus 2 SDR kauba brutokilogrammi  kohta või 666,67 SDR /
saadetise kohta. Hüvitamist vajav summa: 8,33 SDR * 51,4 kg * 1,16 € = 496,67 € VASTUS:  Kuna   hüvitatav   summa   on   496,67   €,   siis   oleks   vaja   olnud   veosekindlustust,   et
kahjumisse ei jäädaks. Ülesanne 4. Veotegevuse analüüs, kilomeetri omahinna arvutamine erinevate reiside sooritamisel. (4punkti) Andmed  Veok sooritab kuu aja jooksul neli reisi: 
  Rootsi Soome  Prantsusmaa  Poola Läbisõit, km  3 500  3 000  4 000  2 500  Otsekulud, eurot  1 600 1 200  1 935  960  Juhi   töötasud,
eurot  1 000  1 000  1 200 8 00 Kaudsed 
kulud, eurot 1 600  1 200  1 935  960  Leia:  1. Iga reisi kulud kokku (eurot). Rootsi: 1600 € + 1000 € + 1600 € = 4200 € Soome: 1200 € + 1000 € + 1200 € = 3400 € Prantsusmaa: 1935 € + 1200 + 1935 € = 5070 € Poola: 960 € + 800 € + 960 € = 2720 € 2. Iga reisi 1 kilomeetri omahind (eurot /km). Rootsi: 4200 € / 3500 € = 1,20 €/km Soome: 3400 € / 3000 = 1,133 €/km Prantsusmaa: 5070 € / 4000 € = 1,268 €/km


Poola: 2720 € / 2500 € = 1,088 €/km 3. 1 kilomeetri keskmine omahind kõikidele reisidele (eurot /km). (1,20 €/km + 1,133 €/km + 1,268 €/km + 1,088 €/km) / 4 = 1,172 €/km Ülesanne 5. EXW (Ex Works) kauba vedu veosuunal Eesti – Norra. (4punkti) Andmed Eksport – müüd Eesti ettevõttena oma kauba Norra ettevõttele. Kauba peale laadimise koht on nt
Paide ning mahalaadimise sihtkoht Norras nt Oslo. Ülesannne Selgita, tarneklausli (Incoterms 2010) olemust ja põhimõtet. VASTUS: EXW tähendab, et hangitud on tarnija asukohast. Müüja on oma tarnekohustuse täitnud,
kui on teinud kauba kätesaadavaks oma territooriumil. Territooriumiks võib olla näiteks tehas või
ladu. EXW puhul kannab ostja kõik tarnega seotud kulud ja riskid, sh pealelaadimine müüja juures.
Samuti ostja täidab kõik tolliformaalsused. Selgita,  EXW (Ex Works) tarneklauslist tulenevalt, millised on müüja õigused ja kohustused kui
pealelaadimine toimub Paides, ostja õigused ja kohustused kui mahalaadimine toimub Oslos. VASTUS: Eesti ja Norra ettevõte lepivad kokku pealelaadimise kohaks Paide. Eesti ettevõte, peab
tegema kauba kättesaadavaks pealelaadimiseks. Transporti korraldab Norra ettevõte. Kuna Norra
ettevõte on ostja siis antud juhul vastutab ta ka pealelaadimise eest. Kui Norra poolt saadetud vedaja
tuleb   pealelaadimisele,   siis   on   Eestis   asuva   ettevõtte   kohustus   teha   kaup   pealelaadimiseks
kättesaadavaks. Tähele tuleb panna ka seda, et kui müügilepingus on kokku lepitud, et transpordi
korraldab   Eesti   ettevõte,   siis   vastutab   Eesti   ettevõte   saatjana   kauba   pealelaadimise   eest
transpordivahendisse.