Transpordi areng (1)

Transpordi areng ja mõju 
maailmamajandusele
Koostaja : Ülle Liiber
Transpordi 
areng
Avaldatud  Creative  Commonsi litsentsi „Autorile 
viitamine  + jagamine  samadel tingimustel 3.0 
Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Koostanud: Ülle 
Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile v
Liiiita
b m
e in
r e+ jagamine 
samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee
Transpordi roll 
maailmamajanduse arengus
 Transpordi areng on tihedalt seotud ühiskonna arenguga.
 Transport on oluline lüli majanduse toimimises, mis võimaldab nii 
inimeste kui kaupade (info) kiiret liikumist ning ettevõtete ja 
regioonide spetsialiseerumist.
 Transpordi areng  mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi. 
 Transporditehnoloogiate arengust on sõltunud tööstusettevõtete 
paigutus , põllumajanduse areng, linnade laienemine. 
 Transpordi areng on  eelduseks  globaliseerumisele.
 Globaalses maailmamajanduses kasvab  nõudlus  transpordile 
pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud 
ning –kaugused kasvavad kiiresti. 
 Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu 
paremale ja säästlikumale tehnoloogiale. 
 Transpordi  toimimine  eeldab infrastruktuuri pidevat  arendamist . 
Vedude korraldamisega tegelev  logistika  on üha enam kujunemas 
veonduse  võtmeharuks.
Transport agraarühiskonnas
 Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus 
väike.
 Maismaal kasutati veoloomade abi ( hobused , härjad), merel tuule jõudu.
 Kaubakogused olid väikesed ja liiguti aeglaselt.  Hobusega  läbiti 8-15 km 
tunnis, merel  laevaga  veidi kiiremini.
 Veeteed olid ainukesteks transpordisüsteemideks, jõgede äärsed linnad olid 
üksteisega rohkem  kontaktis .
 Kuna maismaatransport oli sel ajal väga ebatõhus, siis oli ka  kauplemine  
kohaliku tähtsusega. 
 Asustus  koondus  suurema küla või linna ümber  raadiusega  5 km (jalgsi tee 
kaugusele).
 Rahvusvaheliselt kaubeldi vaid luksusesemetega nagu  vürtsid ,  siid , vein 
jmt.
Kunagisi transpordivahendeid 
võib nüüd näha vaid 
muuseumis . Postitõld, mille 
teenust said kasutada vaid 
vähesed, peamiselt  rikkamad  
inimesed.
http://muuseum.mnt.ee/postitold-3/
Siiditee  ja  araablaste  
mereteed
 Siiditee oli ida-lääne 
suunaline   u 6400 km 
pikkune  kaubateede 
võrgustik Hiinast 
Euroopasse.
 Peamisteks kaupadeks 
olid siid,  kuld , tee, vürtsid, 
ravimid, klaas, kangad, 
juveelid  jmt.
 Siiditee tippaeg oli 13. saj 
 Peale kaupmeeste reisisid Siiditeed  M
mö o
ö ngo
da kliate impeeriumi ajal. 
   palverändurid, misjonärid, sõdurid ja 
rändrahvad. 
 Siiditeed mööda levisid ka mitmesugused 
    tehnoloogiad , usulised ja filosoofilised 
õpetused, 
   kuid ka haigused.
 Siiditeed kasutati ligi 1500 aastat, selle 
tähtsus 
http://people.hofstra.edu/geotrans/eng/ch1en/conc1en/img/Sil
kro
  a d.
h p
adf
kkas vähenema pärast Mongolite 
impeeriumi
   lagunemist.
Eurooplaste varased laevad
 Karavell oli esimene läbimurre Euroopa meretehnoloogias. 
 Esimesed väikesed kolmemastilised karavellid ehitati 
Hispaanias ja Portugalis 13. saj.  Neisse  mahtus 5-6 meest, neid 
kasutati kalapüügil, rannikuäärseks kaubaveoks. 
 Karavellide kõrgajaks oli 1430-1530. aastad, kui kõikjal 
Euroopas kasutati neid kaubaveoks ja uute maade avastamisel. 
  Kuulsaimad  karavellid olid Nina ja  Pinta , millega seilas 
Kolumbus. 
http://people.hofstra.edu/geotrans/inde
x.html
18. saj  koloniaalkaubandus  
Põhja-Atlandil
 18. saj  algul toimus Põhja-Atlandil aktiivne kaubandus 
emamaade ja kolooniate vahel. 
 Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, 
Lõuna- Ameerikast  veeti välja suhkrut,  puuvilju , Põhja-Ameerikast 
tubakat, karusnahkasid,  saematerjali (laevaehituseks) jm.
  Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks 
mereriikideks olid  Hispaania  ja  Portugal ,  Suurbritannia , 
Prantsusmaa, Holland.
 Kiiresti arenesid 
sadamalinnad . 
 18. saj algul kontrollisid 
paljusid maailma piirkondi 
eurooplased . 
http://people.hofstra.edu/geotrans/inde
x.html
Tööstusrevolutsioon ja 
transpordi areng
•  Tasapisi  hakkas  veondus   muutuma   omaette  majandusharuks: 
paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid 
ainult kauba veoga.
• Lõplikult  eraldus  veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku 
(tööstuslik pööre), kui suurt hulka  veoseid  oli vaja kohale 
toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti. 
• Industrealiseerumisega algasid suured muutused ka 
transpordivahendite ja transporditeede arengus:
– massiliselt hakati ehitama  kanaleid , 
– hakati ehitama  raudteid .
• Aurumasina  leiutamine  1765  Šoti  leidur James Watti poolt 
võimaldas  soojusenergia  muuta mehaaniliseks energiaks, mis 
omakorda oli aluseks uuendustele mere- ja 
maismaatranspordis.
Industrealiseerumine – linnade 
kasv – transpordi areng
• Industrealiseerumise perioodil (1850-1925), hakkasid linnad 
kiiresti kasvama peamiselt maalt linna rändavate inimeste arvel.  
• 1870. aastal elas peamistes tööstusmaades suurem osa inimesi 
juba linnades. 
• 1910. aastal elas Suurbritannias juba 94% rahvastikust linnades. 
• Kõik see tekitas suure nõudluse linnatranspordi järele. Samuti 
hakkasid arenema esimesed transiitsüsteemid. 
Ühendkuningriigid   Prantsusmaa    Saksamaa   
ht  
tp  :    
//p US
eo A
ple.hofstra.edu/geotrans/inde
x.html
Kanalite  ajastu 18. sajandil
• Alates  1760 . aastast hakati ehitama laevatatavaid kanaleid, mis 
ühendasid tööstuslinnu. 
• Lüüsid võimaldasid ühendada eri kõrgusel olevaid jõelõike,  luues  
nii ühtse veeteede süsteemi. 
• Praamidel sai vedada suuri kaubakoguseid, veo hind oli odav. Vaid 
kanalite rajamine oli töömahukas ja kallis.
• Kanalite ajastu jäi üsnagi lühikeseks, sest peagi võeti kasutusele 
veelgi uuemad tehnoloogiad.
Bridgewater’i  kanal  
Erie kanal 
1767
1829
Esimene kanal Suurbritannias oli 16 
580 km pikkune Erie kanal avati 
km pikkune ja ühendas Worsley 
1821. a. See ühendas New Yorki  
söekaevandust Mancheste-riga. 
Buffaloga ja tähistas uut  etappi  
Tänapäeval kasutatakse seda kanalit 
Idarannikute sadamate ajaloos. 
puhkemajanduslikel eesmärkidel.
Raudteede ajastu 19. sajandil
• Esimene  raudtee  inimeste ja kaupade veoks ehitati 1801 Londoni 
lähedale. Rongi vedas hobune.  
• 1814 ehitas George  Stephenson  esimese auruveduri. 
• 1825. aastal alustas tööd maailma esimene raudtee, kus kasutati 
vedurit. 
• Esimene üldkasutatav raudtee ühendas  Manchesterit 
Liverpooliga alates 1830. aastast  (40 miili). 
• Mõni aasta hiljem avati esimesed  raudteed  Belgias, Saksamaal, 
Austrias  ja Prantsusmaal. 
• 1838.a.  alustas tööd esimene Venemaa raudtee – Peterburist 
Tsarskoje Selosse.
• 1869. aastal valmis transkontinentaalne raudtee USA-s, mis pani 
aluse riigi sisealade arengule. 
• Balti raudtee avati 1870 a. Tallinnast Peterburi.  
http://meditationandspiritualgrowth.com/?p=194
http://hewit.unco.edu/dohist/archives/transprt/rails/colocity/photo1.ht m
Raudteede ajastu 
• Raudtee oli  sisemaa  vedudes küllaltki paindlik ja  paljudele  
piirkondadele kättesaadav. 
• Vedada sai suuri ja raskeid kaubakoguseid. 
• Kanalid ei suutnud raudteega enam võistelda ja paljud suleti. 
• 1860. algas omavahel ühendatud raudteesüsteemide rajamine, 
mis ühendas kogu riigi linnu kauba ja reisijateveoks. 
• Hõlpsam liikumine kasvatas tööstuslikku aktiivsust ning 
tõhustas järsult kaupade ja inimeste liikumist.
• Aladel, kuhu raudtee rajati, kujunes märksa laiaulatuslikum  turg  
kui mujale. 
 Euroopas ja Ameerikas ehitati 
raudteed suuremate linnade 
vahele, arengumaades vaid 
maavarade ja sadamalinna 
vahele.
http://people.hofstra.edu/geotrans/inde
x.html
Muutused laevanduses
 19. saj algul avati esimesed regulaarsed laevaliinid üle Põhja-Atlandi, 
kus seilasid klipperid, mis domineerisid kuni 1850. aastateni.
 1820. a. sõitis esimene aurulaev 29 päevaga üle  Atlandi ookeani 
Liverpoolist New Yorki. 
 1838. a. avati regulaarsed laevaliinid üle Atlandi.
 Aurulaevade kasutuselevõtt  muutis  meretranspordi  kiiremaks ja 
turvalisemaks.
 Aurumootori ja  sõukruvi  kasutuselevõtt ning terasest suure kandejõuga 
laevade ehitamine oli revolutsiooniks laevaehituses (1860). Terasest 
laevakere  oli palju kergem, kuid selle kandejõud oluliselt suurem. 
http://people.hofstra.edu/geotrans/ind
ex.html
Mereteid lühendavad kanalid
 Suessi kanal avati 1869. 
aastal. 
 See lühendab mereteed 
Euroopast Aasiasse ligi 6000 
km võrra. 
 Kagu- Aasia  regioon muutus 
jälle  oluliseks 
kaubanduspiirkonnaks. 
 Suurbritannia sai oma 
ko
  lPo
ania
a a
mlv
a õ
  i
k m
anua lki iire
ehist
t i
a  mist 
la
a ilen
us da
tat da
i 1 . 
904 aastal, 1914. a. 
läbis kanali esimene laev. 
1920.a. avati kanal kõikide 
riikide laevadele.
  Panama  kanal lühendab 
teekonda Ameerika ida- ja 
lääne-ranniku vahel ligi  13000  
km võrra.
http://people.hofstra.edu/geotrans/inde
x.html
Merereisid  muutusid lühemaks ja 
kiiremaks
 Kuidas muutus merereiside pikkus peale kanalite 
ehitamist?
 Kuidas muutus merereisi 
kestvus Suurbritanniast 
Austraaliasse? Mis tegurid 
lühendasid seda reisi?
http://people.hofstra.edu/geotrans/inde
x.html
1920-1970  Fordi  ajastu 
transpordi arengus
 Siegfried  Marcus  (austerlane) ehitas 
sisepõlemismootoriga vankri juba 1864. 
aastal, seda täiustasid edasi Benz ja 
Daimler .
 Auto võeti kasutusele 1880. a. esialgu 
lähiliiklus-vahendina, kaugveos muutus see 
oluliseks 1920. ja 1930. aastatel.
 Inglismaal tõkestas auto arengut 1896. 
aastani naeruväärne “Punase Lipu 
seadud”, mille kohaselt pidi iga auto ees 
kõndima  punase lipuga jalamees.
 Sisepõlemismootori täiustamine viis 
autode tööstuslikule tootmisele.
 1913. aastal alustas Ford autode 
masstoodangut. Seda võimaldas 
konveiertootmise  kasutuselevõtt.  
1913 – 1927 toodeti ligikaudu 14 miljonit 
Ford T- mudelit, mis muutus maailmas 
teiseks enam toodetavaks automargiks 
Volkswagen  Beatle järel. 
Autode masstoodang viis  nafta   
suurtootmisele, vajati rohkem terast, kummi 
jmt.
Autode tootmismahu ja hinna 
seos
 Autode tootmise algperioodil monteeriti need kokku käsitsi. 
 Auto hind oli väga kõrge ja seda sai endale lubada vaid rikkam osa elanikest.
 1908. aastal toodeti u 10 tuh autot ja ühe auto nominaalhind oli 950 dollarit.
 Hiljem tootmine muutus automatiseerituks ja 1924. a. Toodeti juba 2 miljonit 
Ford T mudelit ning ühe auto hinnaks oli 300 dollarit. 
Hind
Toodan
g
http://shockcars.com/model-t-ford-for-sale/model-t -
ford-for- sale /
Autotootmise mõju 
linnastumisele
 1950  aastatest  algas kiire autostumine. 
 Ükski teine  transpordiliik  pole sellisel 
määral mõjutanud inimeste elustiili ja 
linnade sisestruktuuri arenenud maades 
kui autod. 
 Tänu  autodele  hakkasid linnad laienema 
ja tekkisid eeslinnad. 
 Ameerika Ühendriikides tekkisid hiigel-
linnastud  – megalopolised.
http://www.oddee.com/item_9717
3.aspx
Autotranspordi eelised ja 
puudused
Eelised reisijateveol
• võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste tegema, 
puhkusele jne.)
• võimalus valida sobiv sõiduaeg
• võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe teedevõrk)
• lühikeste  vahemaade  puhul kiire
Eelised kaupade  veol
• kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta
• saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, 
õhkkonditsioneer jne)
• vedu saab teostada sobival ajal
• kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele  toodetele  
lühikese  vahemaa  taha 
puudused
• omahind tuleb kallis (masin, kütus,  tööjõud )
• korraga saab vedada vähe kaupa
• teede ehitamine ja  korrashoid  kallis
• parkimisprobleemid 
• suur keskkonnasaastaja
Merelaevanduse areng - 
konteinerveod
• Esimene konteinerlaev alustas oma reisi 1956. a New  Yorgist  Houstonisse. 
• 1960. aastal ehitati esimene spetsiaalne konteinerite sadam New  Yorgis . 
• Algasid regulaarsed konteinerveod USA  idaranniku  ja Euroopa vahel. 
• 1980. aastate algusest muutusid konteinerveod spetsiaalsetel  konteiner-laevadel 
rahvusvahelistes ja regionaalsetes vedudes 
      peamiseks.
• Konteinervedu 
– nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise 
     ümberlaadimisega vedu;
– vähendab viivitusi ümberlaadimisel, 
– lühendab veoaega;
– suurendab töökindlust; 
–  alandab  veohinda;
– võimaldab transpordi paindlikkust; 
Kui 1980. aastal veeti konteinerites 
vaid 21% kõigist kaupadest, siis 2000. 
aastal juba  70%.
http://people.hofstra.edu/geotrans/inde
x.html
Meretranspordi eelised ja 
puudused
Eelised:
merelaevadega saab vedada väga suuri 
kaubakoguseid
vedu tuleb odav, 
tööviljakus on kõrge
Puudused:
tasub ennast ära vaid väga suurte 
kaubakoguste korral
võimalik kasutada vaid rannikuriikidel
sadamate asukoht
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Bateaux_comparaison2.svg
http://paula-maritime-english.blogspot.com/2011/03/types-of-merchant-ship.html
Siseveetransport
Head küljed
• odav transpordiliik;
• saab vedada suuri ja mahukaid kaupu (maake, puitu, vilja 
jmt)
Negatiivne
• saab kasutada vaid seal, kus on laevatatavad jõed;
• jõgesid tuleb süvendada, sageli kanaleid rajada;
• võrdlemisi aeglane;
Õhutranspordi areng
•  Orville  ja Wilber Wright alustasid juba 1899. 
aastal tõsiseid katsetusi lennunduse alal.
• Esimene propelleriga lennuk tõusis õhku 
1903. aastal  vendade  Wrightidega ja avas 
õhutranspordi ajajärgu. 
• 1914. a  toimus esimene reisijatega lend.
• 1919 avati esimene lennuliin Inglismaa ja 
Prantsusmaa vahel.
• 1920. ja 1930. laienes 
lennuteenuste osutamine 
Euroopas ja USA-s tänu lennukile 
Douglas  DC-3.
• Douglas DC3 oli esimesi 
ökonoomne ja võrdlemisi odav 
lennuk, mis võttis  pardale  21 
reisijat.
http://www.flightglobal.com/blogs/aircraft-pictures/2008/05/douglas-dc3.html
Õhutranspordi areng
• Teise maailmasõja järgne periood oli õhutranspordi arengus 
pöördeline: suurenesid kiirused, kaubamahud ja reisijate arv. 
• Täiesti uus ajajärk algas  reaktiivmootorite  kasutuselevõtuga. 
• 1958 tegi esimese lennu  Boeing 707, 1969. aastal Boeing 747 New 
Yorgi  ja Londoni vahel. See lennuk võtab pardale ligi 400 reisijat. 
– lõppesid väsitavad üleookeani laevareisid,
– ülikiiresti hakkas kasvama rahvusvaheliste reisijate arv;
–  õhutransport  muutus laialt kasutatavaks.
On kasutatud ka ülehelikiirusel 
lendavaid  lennukeid reisijateveos  
- Concorde (1976;  2200 km/hr). 
Liinid  suleti 2003.a
Õhutranspordi eelised ja 
puudused
Positiivne
• vedu on kiire
• kopteriga pääseb igale poole ligi
Negatiivne
• vedada saab vaid väikeseid kaubakoguseid
• vedu on kallis
• rajatised ja  lennukid  on kallid
• sõltub suuresti ka ilmastikust
• lennukiga ei saa igal pool maanduda
Frankfurdi 
rahvusvaheline 
lennujaam
http://www.nasa.gov/mission_pages/SOFIA/int_update_9_22.html
http://listphobia.com/2009/08/10/10-busiest-airports-of-the-world/
Raudteetranspordi areng – 
ülikiired  rongid
 Esimesed ülikiired rongid Shinkansenid 
võeti kasutusele  Jaapanis  1964 a. 
 Kiirliinid ühendavad kõikide Jaapani 
saarte  suuremaid  linnu. 
 Kiirrongide keskmine kiirus on 243 
km/h.
 Saksamaal avati  ICT InterCity-
Triebwageni  liin  1999.a. Stuttgart – 
Zürichi vahel.  Sõidukiiruseks oli siis  
  130 km/h.
 Nüüd on mitmeid liine suuremate 
linnade vahel. Keskmine kiirus           
 232 km/h.
 Prantsusmaal sõidavad TGV-d (Tres Grande Vitesse) alates 
1981. a. 
 Turistid võivad Pariisist Vahemere äärde sõita kolme tunniga. 
Keskmine kiirus 277 km/h, max 515 km/h.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:JR_East_Shinkansen_lineup_at_Niigata_Depot_2
00910.jpg
http://blog.alpict.com/2011/07/05/les-trains-cff-equipes-de-bornes-rfid-en-2017/
Revolutsioon  transpordis - 
magnethõljukrongid
 Magnethõljukrong e  maglev -rong (sõnadest magnetic levitation – 
hõljumine, lendlemine) kasutab magnetvälja ja liigub mõne 
sentimeetri kõrgusel teepinna kohal seda puudutamata. 
 Magnethõljukrongil on mitmeid eeliseid:
– on energeetiliselt efektiivne ja võimaldab märgatavat 
energiasäästu, sest tal puuduvad rattad, teljed, ülekanded ja 
muud liikuvad ning seetõttu hõõrduvad osad. Hõõrdejõu 
ületamine aga nõuab suure osa liikumiseks kuluvast energiast. 
– on keskkonnasäästlik, sest tarbib vaid elektrienergiat;  
– võib liikuda kiirusega kuni 600 km/h, seega  võimaldab aega 
säästa;
– on ohutu, sest on välistatud kokkupõrked teist liiki 
liiklusvahenditega;
– säästab maad - liiklustrass  rajatakse  umbes 10 m kõrguste 
sammaste otsa, see ei takista senist maakasutust.
  Reisimine  on hästi mugav, liikumine on väga  sujuv , 
      puudub vibratsiooni ja müra. Vagunis võib töötada
H  
i     
ina p
s  ea
a a
luse
t gu
as  n
 m a
a gu
g  k
net abi
hõ net
ljukr i
os. 
ng sõitmist  2003. 
aastal Shanghai Long Yangi metroojaama ja Pudongi 
lennujaama  vahel.
Lühendatult Ülo Vaheri artiklist “Lendlev rong” 
http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2007/01/ ?
headerID=716
Raudteetranspordi eelised ja 
puudused
reisijateveol
• mugavus –  reisija  saab lugeda, pikutada, kui vaja tööd teha
• ühendab üht linnasüdant  teisega
• ei ole parkimisprobleeme
• keskkonnasõbralikum (diiselküte või  elekter )
• sõltub vähem ilmastikust (udu,  libedus  jne.)
• pikemate vahemaade puhul odavam
kaupade veol
• sobiv rasketele, mahukatele veostele – süsi, tsement, nafta jne.
• ohutum toksiliste ja ohtlike veoste puhul
• vähem kulutusi teede korrashoiuks
• tööviljakus on kõrge ja vedu odav
puudused
• raudtee enda ehitamine on kallis
• raudteevõrk ei saa olla väga tihe, igale poole pole võimalik 
ehitada
• sobib vaid suurte kaubakoguste (reisijate) puhul
Kuidas on kasvanud 
transpordivahendite kiirused
reaktiivlennuk
1000
Ro
Mad
aantee transport
Rai
R l
750
audtee transport
Mari
Metirm
e etransport
Air
Õhutransport
500
250
magnethõljukrong
auto
100
propellerlennuk
rong
50
postitõld
reisilaev
konteinerlaev
klipper
1800
1850
1900
1950
2000
http://people.hofstra.edu/geotrans/inde
x.html
Transporditehnoloogiate areng
meretransp
maanteetransp
raudteetrans
õhutranspo
0
0
ort
ort
port
rt
0
2
konteiner
maglev
-laevad
elektriaut
reaktiiv-
o
mootor
TGV
reaktiiv-
0
tankerid
5
lennuk
9
1
kiirteed
REAKTIIVMOOT
buss
ORhelikopte
0
veoauto
r
0
kaubalaev
lennuk
9
ad
1
liinilaeva
auto
tramm
d
S I S E P Õ L E M I S M O O 
T O R
metroo
dirižaabel
rauast 
jalgratas
0
laevakered
E L E K T R I M O O T 
õhupallid
0
8
O R
1
A U R U M O O T O 
sadamasill
ad
R
hobubuss
raudtee
lüüsid
http://people.hofstra.edu/geotrans/inde
x.html

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29