Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maakasutuse raskuskeskme määramine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu Teie soovitate rajada talu tootmiskeskuse ja miks?
Praktikum 3 – maakasutuse raskuskeskme määramine
Töö koostaja :
Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011
Töö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on õppida leidma erineva kõlvikulise koosseisuga maaüksuse maakasutuse raskuskeset, et teada saada, kuhu oleks otstarbekas rajada talu tootmiskeskust. Selleks kasutatakse järgnevas töös erinevaid matemaatilisi võtteid.
Kasutatud töövahendid: Töövahendeiks on erinevat värvi pliiatsid maakasutuse raskuskeskmete märkimiseks, joonlaud , kalkulaator ning arvuti vastava tarkvaraga (MS Word, Excel).
Töö tulemused: Töö arvutuslikud tulemused on esitatud neljas ülevaatlikus tabelis. Koostatud talu plaan on esitatud ruudulisel paberil , mis on lisatud põhitööle.
Tabel 1. Kõlvikute kirjeldus
Kõlviku nr
Pindala S (ha)
Koordinaadid (m)
Kõlviku liik
X
Y
1
~28
1590
490
Põld
2
~21
1650
1175
Looduslik rohumaa
3
~14
1075
425
Soo
4
~22
1050
900
Mets
5
~19
1300
1325
Võsa
6
~22
725
460
Võsa
7
~13
900
1425
Mets
8
~31
350
455
Põld
9
~22
480
1070
Looduslik rohumaa
10
~15
540
1350
Põld
Σ S = 201 ha
I variant – raskuskeskme arvutamine kõikide kõlvikute järgi
Tabel 2. Raskuskeskme arvutus kõikide kõlvikute järgi
Kõlviku nr
S*X
S*Y
1
44520
13720
2
34650
24675
3
15050
5950
4
23100
19800
5
24700
25175
6
15950
10120
7
11700
18525
8
10850
14105
9
10560
23540
10
8100
20250
Σ S*X = 199180 Σ S*Y = 175860
X1= Σ S*X / Σ S = 990
Y1= Σ S*Y / Σ S = 874
II variant - talu raskuskeskme arvutamine ainult põllumajanduskõlvikute järgi
Tabel 3. Raskuskeskme arvutus põllumajanduskõlvikute järgi
Kõlviku nr
Pindala S (ha)
S*X
S*Y
1
~28
44520
13720
2
~21
34650
24675
4
~22
23100
19800
7
~13
11700
18525
8
~31
10850
14105
9
~22
10560
23540
10
~15
8100
20250
Σ Sp= 152 Σ S*X = 143480 Σ S*Y = 134615
X2= Σ S*X / Σ SP = 944
Y2= Σ S*Y / Σ SP = 886
III variant – talu raskuskeskme arvutamine põllumajanduskõlvikute järgi, arvestades
erinevate kõlvikuliikide veokoormusi
Tabel 4. Raskuskeskme arvutus põllumajanduskõlvikute järgi, arvestades veokoormusi
Kõlviku nr
Veokoormuse keofitsent
S*k
S*X*k
S*Y*k
1
1
28
44520
13720
2
0,5
10,5
17325
12337,5
4
0,25
5,5
5775
4950
7
0,25
3,25
2925
4631,25
8
1
31
10850
14105
9
0,5
11
5280
11770
10
1
15
8100
20250
Σ Sk= 104,25 Σ S*X*k = 94775 Σ S*Y*k = 81763,75
X3= Σ S*X*k / Σ S*k = 909
Y3= Σ S*Y*k / Σ S*k = 784
Miks on vaja leida talu maakasutuse raskuskeset?
Talu maakasutuse raskuskeset on vaja leida selleks, et vähendada tootmisprotsessi kulusid . Põhilisteks kuludeks oleks transport (saaduste põllult vedamine ning põllutöö masinate liikumine) ning ka tootmiskeskusest saaduste mujale vedu. Maaksutuse raskuskeskme järgi rajatakse tootmiskeskusi kõige sobilikumasse kohta.
Selgitage, mille poolest erinevad raskuskeskmed, mis on leitud I, II ja III variandi
kohaselt.
I variandi kohaselt on arvestatud raskuskeskme arvutamisel kõiki maaüksusel asetsevaid kõlvikuid. II variandi puhul on raskuskeskme leidmisel arvestatud ainult tootmises osalevaid kõlvikuid (mets, looduslik rohumaa ning põllumaa). Tootmises mitteosalevad kõlvikud jäetakse välja, sest need ei peaks mõjutama tootmiskeskuse asukohta . III variandi puhul on arvutustesse kaasatud ka veokoormuskoefitsent, sest erinevatelt kõlvikutelt tuleb vedada erineval hulgal ja tihedusega veoseid . Koefitsendiks arvestatakse põllumaa puhul 1, metsamaa puhul 0,25 ja looduslik rohumaa 0,5. Koefitsent näitab, et võrreldes põlluga tekib rohumaal poole võrra vähem ja metsas
võrra vähem veoseid.
Kuhu Teie soovitate rajada talu tootmiskeskuse ja miks?
Talu tootmiskeskuse soovitaks rajada punkti II, mis asetseb põllumajanduskõlvikute suhtes kõige kesksemal kohal. Selle punkti läheduses ei ole küll ühtegi teed, kuid arvestades võimalikku tulu on tee rajamine õigustatud kulutus ning tõstab maa väärtust.
Refleksiooni: Üldjoontes ei olnud töö koostamine raske. Arvutuste tegemine võttis palju aega, kuid selle käigus kinnistus selle praktikumi eesmärk, maakasutuse raskuskeskme leidmine, ning tulevikus oskaks seda juba kiiremini teha.
Maakasutuse raskuskeskme määramine #1 Maakasutuse raskuskeskme määramine #2 Maakasutuse raskuskeskme määramine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maasika Mari Õppematerjali autor
praktikum 3 maakorraldus

Sarnased õppematerjalid

Praktikum 3 – Maakasutuse raskuskeskme määramine
3
docx

Praktikum 3 – Maakasutuse raskuskeskme määramine

S=69,8ha I variant ­ Talu raskuskeseme arvutamine kõikide kõlvikute järgi. Tabel 3.2. Raskuskeseme arvutamine kõikide kõlvikute järgi. Kõlvik nr S*X S*Y 1 1116 1953 2 1365 5530 3 2244 5372 4 2070 2130 5 3848 2812 6 4992 7632 7 3675 4067 8 6248 4544 9 6786 3354 10 5040 2135 X1=535,6 X2=566,3 II variant ­ Talu raskuskeskme määramine ainult põllumajanduskõlvikute järgi. Tabel 3.3. Raskuskeskme arvestus põllumajanduskõlvikute järgi. Kõlvik Pindala nr S(ha) S*X S*Y 3 6,8 2244 5372 5 7,4 3848 2812 6 9,6 4992 7632 7 4,9 3675 4067 8 7,1 6248 4544 9 7,8 6786 3354 10 7,0 5040 2135 Sp=50,6 X2=648,9 Y2=591,2

Maateadus
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.  Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (1)

211146 profiilipilt
211146: Sain mõningat abi sellest. Aitas n2iteks tööeesmärgi ja muu sõnastamisel. Ülesande enda puhul abi polnud vaja, sest see on nagunii igal ühel erinevad
10:22 16-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun