Liinilaevanduskonverents (0)

Liinilaevanduskonverents 05.03.2014

Liinilaevanduskonverentsi määratletud kui kahest või enamast liikmest koosnevat laevandusettevõtjate gruppi, kes osutab rahvusvahelisi lastivedude liiniteenuseid kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas ühel teataval liinil või teatavatel liinidel ning kellel on mingit liiki kokkulepe või leping, et nende liiniteenused on ühesuguste või ühiste prahihindade ja muude kokkulepitud tingimustega. Pideva kaubavoolu tagamiseks tehakse püsiklientuurile (kaubasaatjaile) hinnaalandust. Laevanduskonverents on suunatud sõltumatute rahvuslike laevaliinide ja autsaiderite vastu. Liinid , mis ei kuulu konverentsi liikmete hulka, võivad konkureerida konverentsi liikmetega tingimustel, et nad järgivad kaubanduslikel alustel toimuva ausa konkurentsi põhimõtet.
Laevanduskonverentsi veetava lasti jagamist teatud laevateel reguleerib ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi koostatud toimimisjuhend ehk „UNCTADi toimimisjuhend” ja eelkõige nn reegel 40:40:20. Selle reegli kohaselt saavad laevatee kummaski otsas olevad riiklikud laevandusettevõtjad kumbki 40% konverentsi veetavast lastist ja ülejäänud 20% jagatakse muudele konverentsi kuuluvatele kolmandate riikide laevandusettevõtjatele. Liinilaevanduskonverentside toimimisjuhend on leidnud heakskiitu mitmes ELi poolt vastuvõetud õigusaktis kui põhiline arenenud riikide ja arengumaade vahelist liinilaevandust reguleeriv rahvusvaheline õigusakt ning liinilaevanduskonverentsi süsteem on leidnud tunnustust kui põhiline rahvusvaheline süsteem liinilaevade tegevuse koordineerimiseks.
Viimasel ajal on enamik arenenud riike (USA, Austraalia , Kanada, Jaapan) lähenenud ELi süsteemile ja korraldanud liinilaevanduskonverentsi süsteemi sarnastel tingimustel nagu see kehtib ELis. Olulised on turul toimunud arengud: alates 1980ndatest aastatest on sõltumatud liinilaevade operaatorid (süsteemivälised ettevõtted) suurendanud oma turuosa laevanduskonverentside arvelt peamistel Euroopasse viivatel ja Euroopast väljuvatel laevateedel. Seda võib tõestada tehingupõhises analüüsis, kuid üldiselt kehtis liinidel jätkuvalt avatud konkurents . Laevanduskonverentside raames on esile kerkinud muud praktikad , nt pakuvad konverentsiliikmed oma teenuseid, sõlmides lastisaatjaga teeninduslepingu, kusjuures lastisaatja nõustub vedama kindla ajavahemiku jooksul teatud hulga veoseid vedajaga individuaalselt kokkulepitud hindade alusel.
Enamik OECD liikmesriike tunnustab liinilaevanduskonverentside süsteemi ja on omistanud neile teatavat liiki monopolivastase immuniteedi. USA tunnustab avatud konverentsi süsteemi tuginedes 1999. aasta Ookeanilaevanduse reformi seadusele ( Ocean Shipping Reform Act). [5] Austraalia kehtestab liinilaevanduskonverentsidele piiratud ulatuses erandeid oma 1974. aasta Austraalia Kaubandustavade seadusega (Australian Trade Practices Act) (X osa), mida muudeti 1999. aastal ning mis on momendil ümbervaatamisel. Sarnaselt tunnustavad liinilaevandaskonverentsi süsteemi ka Kanada, Jaapan ja Hiina ning omistavad sellele monopolivastase immuniteedi või teevad sellele teatud tingimustel erandeid.
Praegu tegutseb maailmas 150 liinilaevanduskonverentsi millest 28 on tegevad ELi suunduvatel ja sealt väljuvatel laevateedel. Peamiselt tegutsevad laevanduskonverentsid kolmel Euroopa Liidust ja Euroopa Liitu suunduval laevaühendusteel, st transatlantiline, Euroopa ja Ida- Aasia vaheline ning Euroopa ja Austraalia/Uus- Meremaa vaheline laevatee. Kõnealuste laevanduskonverentside liikmeteks on nii Euroopa kui väljastpoolt Euroopat pärit liinilaevandusettevõtted. Lisaks tegutseb teisi laevanduskonverentse ELi ja Lõuna-Ameerika vahelistel ning ELi ja Lääne-Aafrika vahelistel laevaühendusteedel ning muudel liinidel.