Ohtlikud ja eriotstarbelised veosed (1)

Ohtlike veoste liigid

Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus -, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlike aineid sisaldavate saadetiste puhul on oluline silmas pidada, et inimeste tervis, keskkond ning kaubad ei oleks ohustatud. Samuti peab ohtlike ainete käsitlemine olema vastavuses kehtivate õigusaktidega.
Ohtlike veoseid liigitatakse järgmiselt:
klass 1 lõhkeained ja neid sisaldavad esemed;
klass 2 gaasid;
klass 3 kergestisüttivad vedelikud;
klass 4.1 kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained;
klass 4.2 isesüttivad ained;
klass 4.3 ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase;
klass 5.1 oksüdeerivad ained;
klass 5.2 orgaanilised peroksiidid ;
klass 6.1 mürgised ained;
klass 6.2 nakatavad ained;
klass 7 radioaktiivsed materjalid;
klass 8 sööbivad ained;
klass 9 muud ohtlikud ained ja esemed.
Klass 1.
Lõhkematerjaliseadus defineerib järgmised mõisted:

• Lõhkematerjal on lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi.
  
• Lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta.
  
• Pürotehniline toode on toode, mis on mõeldud kuumuse, valguse, heli, gaasi või suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni saamiseks mitteplahvatusliku eksotermilise keemilise reaktsiooni abil ja mis sisaldab lõhkeainet või pürotehnilist ainet.
  
• Pürotehniline aine on aine või ainete segu, mis on mõeldud tekitama mitteplahvatusliku iseeneslikult kulgeva eksotermilise reaktsiooni tulemusel soojust, valgust, heli, gaasi või suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni; (Lõhkematerjaliseadus 24.03.2004)
  
• Võivad olla erinevad omadused ja toimed, näiteks massplahvatus, osakeste laialipaiskumine, intensiivne tule või kuumuse purse, ereda valguse, valju müra või suitsu tekkimine. Tundlikud raputustele, löökidele või kuumusele.
  

Klass 2.
Gaasid jagunevad omakorda kolme alaklassi tingituna erinevatest ohtudest.

• Kergestisüttivad gaasid
  
• Mittesüttivad, mittemürgised gaasid
  
• Mürgised gaasid
  

Gaaside transportimiseks on erinevad moodused:

• Kokkusurutud gaasid (rõhu all olevad gaasid gaasilises faasis)
  
• Rõhu all veeldatud gaasid (rõhu all olevad gaasid vedelas faasis)
  
• Jahutamisega veeldatud gaasid (gaasid, mis on jahutatud alla keemistemeperatuuri ja seepärast vedelas faasis)
  
• Lahustatud gaasid (gaasid, mis on lahustatud mingisse lahustisse)
  

Klass 3.
Kergestisüttivad vedelikud ehk põlevvedelikud on enam levinud ÜRO ohtlike ainete klass nii maantee - kui raudteetranspordil, igapäevases kasutuses kui ka ohtlikes ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes. Vahel käitume nii harjumuspäraselt põlevvedelikke kasutades, et unustame selle tegeliku ohu sootuks ja siis võib olla õnnetus kerge tulema .
Kergestisüttivate vedelike ehk ka põlevvedelike peamine oht on tuleoht , lisaks võivad nad põhjustada keskkonna saastumist ja kahjustada tervist läbi naha imendudes või aure sisse hingates. Meeles tuleb pidada, et kunagi ei põle vedelik ise, vaid selle (kohal) aurud segus õhu hapnikuga on kergesti süttivad. Seetõttu oleneb kergestisüttivate vedelike tuleohtlikkus nende aururõhust, leekpunktist ja keskkonnatemperatuurist ning teistest omadustest.
Klass 4.
Kergestisüttivad tahked ained jagunevad omakorda kolme alaklassi.

• Kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. Kergestisüttiv või põlev , võib süttida kuumusest, sädemetest või leekidest. Võib sisaldada isereageerivaid aineid, mis võivad kuumuse käes, kokkupuutes teiste ainetega (nt happed , raskmetalliühendid või amiinid), hõõrdumisel või rappumisel eksotermiliselt laguneda ning võivad tekkida kahjulikud ja kergestisüttivad gaasid või aurud või tekib isesüttimine . Sisu võib kuumutamisel plahvatada.Mitteplahvatavas olekus lõhkeainel tekib plahvatusoht lahjendi kao korral.
  
• Isesüttivad tahked ained. Võivad veega kokkupuutel jõuliselt reageerida.
  
• Ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase.
  

Klass 5
Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid jaguneb seega kahte alaklassi.

• Oksüdeerivad ained
  

Jõulise reaktsiooni-, süttimis- ja plahvatusoht kokkupuutes põlevate ja kergestisüttivate ainetega.

• Orgaanilised peroksiidid
  

Eksotermilise lagunemise oht kõrgendatud temperatuuridel , kokkupuutes teiste ainetega (nt happed, raskemetalli ühendid või amiinid), hõõrdumisel või rappumisel, mille tulemusel võivad tekkida kahjulikud ja kergestisüttivad gaasid või aurud või tekib isesüttimine.
Klass 6.

• Mürgised ained
  

Mürgitusoht sissehingamisel, naha kaudu mõjutamisel või allaneelamisel. Oht vesikeskkonnale või kanalisatsioonile.

• Nakatavad ained
  

Nakkusoht, võib põhjustada tõsiseid haiguseid inimestele ja loomadele. Oht vesikeskkonnale või kanalisatsioonile.
Klass 7.
Radioaktiivsed ained ja ioniseeriv kiirgus on ilmselt teema, mis kohutab esmareageerijaid kõige enam. Lohutuseks võib öelda, et nende transport pole sage ja nende üle teostatakse ranget järelevalvet Keskkonnaameti kiirgusosakonna poolt.Radioaktiivsed ained põhjustavad ioniseeriva kiirguse ohtu ja viimane kahjustab tõsiselt inimese tervist. Kiirgus põhjustab vähki ja suurte dooside juures ka surma, kiirgusega kokkupuute tagajärjel võib inimesel välja kujuneda kiiritustõbi . Siiski tuleb meeles pidada, et kiirgus on igapäevane ja meid alati ümbritsev nähtus.
Klass 8.
Nõrgemate sööbivate ainetega puutume me kokku kodumajapidamiseski näiteks toitu valmistades äädikaga ja puhastusvahendiga torusiil, mis sisaldab endast naatriumhüdroksiidi. Inimese maos leiduv soolhape aitab meil toidu seedida.
Keemiatööstuses on enamlevinumad väävelhape , soolhape, lämmastikhape , kuid filtrite regenereerimiseks kasutatakse töösuses ka näiteks naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi . Söövitamisel põletuste oht. Võivad jõuliselt reageerida üksteise, vee ja teiste ainetega, lekkinud ained võivad tekitada sööbivaid aurusid, oht vesikeskkonnale või kanalisatsioonile.
Klass 9.
Siia klassi kuuluvad ained, mis võivad transportimisel põhjustada ohtu, kuid oht ei sobi eelnevatesse klassidesse. Näiteks kuuluvad siia elupäästeseadmed, mis eraldi transportides võivad löögist aktiveeruda ja olla seetõttu ohtlikud (turvapadja täispuhumisseaded). Samuti kuuluvad siia ained, mille leekpunkt on nii kõrge, et tegemist ei ole tuleohtliku vedelikuga samas aga keskkonnale ohtu põhjustab aine ikka.
Samuti kuuluvad siia klassi ained, mida veetakse kõrgel temperatuuril näiteks sulas olekus tahke aine, sulatatud metallid, sulatatud soolad või tee töödel kasutatav tõrv . Nende ainete puhul on ohuks siis kõrge temperatuur, mis võib põhjustada põletusi. Põletuste oht, tuleoht, plahvatusoht, oht vesikeskkonnale või kanalisatsioonile.

Ohtlikke veoseid vedavate autojuhtide koolitus

Ohtlikke veoseid vedava autojuhi eksamineerimine ning ohtlikke veoseid vedava autojuhi ADR- kohaste koolituse tunnistuste väljastamine toimub Maanteeameti regioonide liiklusregistri büroodes.
Taotleja peab liiklusregistri büroole esitama järgmised dokumendid :

• Isikut tõendav dokument
  
• Koolitaja tunnistus
  

Ohtlikke veoseid vedava autojuhi ADR- kohase koolituse tunnistus väljastatakse 5 aastaks eksami(d) edukalt sooritanud isikule; täiendkoolituse puhul pikendatakse ADR- kohase koolituse tunnistuse kehtivusaega järgmiseks viieks aastaks, kui autojuht on aasta jooksul enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist lõpetanud vastava täienduskursuse ja sooritanud sellekohase eksami. Tunnistuse uus kehtivusaeg algab eelmise kehtivusaja lõppemise kuupäevast.
Varustus ja isiklikud kaitsevahendid :
Iga ohtlikke veoseid vedav veoüksus peab olema varustatud üldiste ning isiklike kaitsevahenditega. Vahendid valitakse vastavalt koormaks oleva veose ohumärgi numbrile. Ohumärgi võib leida veodokumendist.
Kõikide ohumärginumbrite korral peab veoüksus olema varustatud järgmiste vahenditega:
iga sõiduki jaoks tõkisking, mille suurus sobib ratta läbimõõduga ja täismassiga sõidukile.

• kaks toestatud ohutähist
  
• silmade loputuseks mõeldud vedelik
  

Iga sõiduki meeskonna liikme jaoks:

• ohutusvest
  

• kantav valgustusseade
  
• üks paar kaitsekindaid
  
• silmade kaitsevarustus (nt kaitseprillid).
  

Teatavate klasside puhul nõutakse järgmist lisavarustust:

• hingamisteede kaitsevahendid igale sõiduki meeskonna liikmele
  
• kühvel äravoolutõke
  
• plastikust kogumisnõud
  

Ohtlike veoste vedamisel:

• ohtlikule ainele
  
• autojuhil peab olema ohtlike veoseid vedava autojuhi koolituse tunnistus ADR
  
• peab olema sõiduki ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus
  
• peab olema kaasas kirjalik ohutusjuhend
  

Pildid lisaks

Piltide tähendused on esimesel leheküljel, ohtlike veoste liigituse all.
10