Sadamate areng Eestis (0)

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA
Sadamate areng Eestis
Referaat
Juhendaja : Rein Albri
Tallinn 2014
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1.Parvlaevasadamad 4
1.1. Roomassaare sadam Saaremaal 4
1.2. Ringsu sadam 5
2. Tallinna sadam 6
2.1. Tallinna sadam 1800- 1910 6
2.2. 1929.aasta Tallinna sadama tueviku plaan 7
3. Sõjaaeg Tallinna sadamas 8
3.1. Sõjapurustuste taastustööd ja Tallinna sadama ülesehitamine 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Eesti on läbi aegade olnud mereriik ja tihedalt seotud meresõidu ning kaubandusega. Tallinn kui soodne sadamakoht oli tundud juba 10.sajandil. Esimesi tunnistusi meresõitjast on pärit kogunisti 7.sajandist e.Kr. Tallinna linna areng on otseselt sõltunud sadama arengust ja vastupidi. Referaadis käsitletakse Eesti sadamate arengut läbi aegade, kuidas soodne geograafiline asend ja maailma merekaubanduse areng mõjutasid sadamate infrastruktuuri arengu kiirust. Tuuakse välja Balti raudtee tekkimisega tingitud Tallinna sadama areng ja Tallinna sadama taastamine ning ülesehitamine sõjajärgsetest kahjustustest.

1.Parvlaevasadamad

Parvlaevasadamaid on Eestis kolmteist: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Abruka, Laaksaare ja Piirissaare. Suuremates sadamates nagu näiteks Roomassaare nimet on tingimused ka kaubalaevade vastuvõtuks. Roomassaare sadam on Saaremaa suurim kaubasadam, kus on välja ehitatud kaid ka reisilaevadele, naftatankerile, kalalaevadele ja purjejahtidele. Üks väiksematest sadamates on aga Ringsu sadam, mis on võimeline teenindama laevu, mis tagavad saare elanikele ühenduse mandriga.

1.1. Roomassaare sadam Saaremaal

Saaremaal, Kuressaare linna piirkonnas arvatakse sadam olnud juba aastatuhande algusest, kuigi ta asukoht pole teada. Seoses linnas majanduselu elavnemise ja hea maavara mudaravi arenguga tekkis vajadus uue sadama rajamiseks. Sellest sõltuvalt alustati sadama ehitamist ning 1894. aastal jõuti ehitustöödega lõpule. Sadama "lipulaevaks" oli põhiliselt Riia ja Kuressaare vahel kurseerinud aurulaev "Konstantin". Tulu andis linnale sadamasse minev maksustatav maantee.
Eesti Vabariigi ajal sadama käive suurenes, avati uued laevaliinid. Kahekümnendatel aastatel tekkis vajadus kaitsemuuli järele, lahtisesse merre ehitatuna ei pakkunud sadam kaitset ja põhjustas sadamasildadel purustusi. Roomassaare sadama saja-aastases ajaloos on kõige muudatusterikkamad aastad alates Eesti taasiseseisvumisest s.o. 1991.aastast. Tänu riigiettevõtte Tallinna Sadam finantseerimisele valmis jahisadam ja kaubasadama rekonstrueerimise I etapp. AS-le Saarte Liinid kuuluva Roomassaare sadama põhiülesanne on töödelda kaubalaevu, kuid selle kõrval on jahisadam kujunenud Eesti üheks külastatavamaks jahisadamaks.

1.2. Ringsu sadam

Aastakümneid tagasi puudus Ruhnus kindel laevade randumise koht. Vastavalt tuultele peatusid laevad saare tuulevaikses küljes. Erandina oli ainukese kohana väljaehitatud puukai Limo randa , kuid sealgi pidid suuremad purjekad ja aurikud seisma eemal reidil. Reisijad ja kaup toodi randa ruhnlaste sõudepaatidega.
Ringsu neemel oli väike randumiskoht tõenäoliselt olemas juba 1949 aastal, kui aprillis loodi kalurikolhoos „Ruhnu“. 1958-1959 aastal oli saare elu edasiseks edasiminekuks suurim ettevõtmine sadama rajamine, mille muuli ehitamiseks kasutati saare ilusat omapära– vanu kiviaedu. Veel enne, kui sadam valmis, tuli tal üle elada suur tormikahjustus 1961.aasta aprillis. Vaevalt sai aga sadam valmis, kui teda tabas väga tugev torm 1969.a. kahjuks aga olid kahjustused nii suured, et veel tänaseks pole suudetud sadamat täielikult rekonstrueerida.
Sadamasse oli rajatud ka kalavastuvõtupunkt ja külmhoone. Hangitud oli kalapaate ja püüniseid. 1969. aastaks oli Ringsu sadamasse soetatud püügivahendeid järgmises nomenklatuuris ja koguses: 6 traallaeva, 9 väiketraali, 12 kakuaampaati, 10 sõudepaati ja lisaks püüniseid, mis oli peale selliste üleelamiste märkimisväärne.

2. Tallinna sadam

Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati 1992. aasta aprillis. 1996. aastal muudeti riigiettevõte aktsiaseltsiks, mille ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik. Tallinna Sadam on üks neid iidseid sildumiskohti, mille ajalugu saab aastatuhandetega mõõta, aga kui mitmega täpselt, ei tea täna enam keegi öelda. Tallinna sadam on jaotatud kuueks: Vanasadam , mis on Eesti Suurim Reisisadam, Vanasadama Jahisadam, mis on uus väikelaevadele mõeldud külalissadam Tallinnas, Muuga sadam, mis on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, Paldiski Lõunasadam, mis on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, Paljassaare sadam, mis on kaubasadam ja Saaremaa sadam, mis on spetsiaalselt kavandatud-ehitatud reisilaevade teenindamiseks .

2.1. Tallinna sadam 1800-1910

1870. aastal pikendas Balti Raudteeselts oma liine misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu sellele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati ka tolle aja kohta suur viljaelevaator. Venemaa Keisririigi sadamate seas oli Tallinna sadam käibelt 4.kohal. Selline sündmus pani aluse Eesti sadamate arengule. Seda kõike soodustas hea geograafiline paiknemine ja raudtee liinide pikendamine.
1901.a. oli Laevaremondi- ja Metallitehase basseini ehitus täies hoos . Süvendamine, vaiade rammimine ja müüri ehitamine vaiadele toimus “kuivalt”. Kanali otsa oli ehitatud tamm ning aurupumbaga pumbatud selle tagune tühjaks. Käis labidatöö ning liiv veeti hobuvagonettidega mööda raudteeharu uue basseini lõunapoolse maa-ala laiendamiseks kuni Härjapea jõeni . Sama aasta sügisel lasti basseini vesi sisse. Siksakilise Kaupmehe silla asemele ehitati sirge, vaiadele toetuv sild, kuid selle teenistusiga jäi uue ümberehituse tõttu üürikeseks.
1906.a. hangiti Tallinna Laevaremondi-ja Metallitehasele 1600-tonnise kandevõimega ujuvdokk ja 50-tonnine ujuvkraana. 1907.a. seisis Tallinna sadamas Baikovi vaiadest koosneva puitsilla asemel Baikovi kivisild ning Kaupmehe vana puitsilla asemel Kaupmehe kivisild kolme rööpapaari, kiviaida ja teiste abiehitistega ning laadida ja lossida sai seal juba suuremaid laevu. Mõlemad sillad ehitati ühesugusel viisil – aluseks paigaldati kivide ja betooniga täidetud kärgkastid, mille peale laoti paekividest müür ning palistati see graniidist äärekividega.

2.2. 1929.aasta Tallinna sadama tueviku plaan

1929.aasta jaanuaris toimus Kaubandus-Tööstuskojas nõupidamine, kus vaadati läbi Mereasjanduse Peavalitsuse juhatusel kokku seatud üldine Tallinna sadama tuleviku plaan. Osalesid kõik asjast huvitatud majandusringkondade esindajad. Esitatud kavandi eeskujuks olid rahvusvahelise võistluse tööd, mille hulgast ei leitud sellist, mis oleks üksi suutnud kogu tervikut kanda. Kalasadama ja rannasõidusadama asukoht ning edasine areng määrati olemasolevast kalasadamast loode suunas kuni Patareini, nähes seejuures ette suures ulatuses mere täitmist. Vanasadamat tuli laiendada ida suunas ning ehitada juurde 2700 meetrit kaijoont. Sadama maa otstarbekama kasutamise eesmärgil – võimaldamaks raudteejaama ja ladude rajamist ning raudteeharudele paremat ligipääsu – peeti õigeks seda läbivad kanalid kinni ajada ja sadamatehas viia teise kohta, millele pidi lõpuks järgnema sadamatehase basseini tagasitäitmine. Põhjalikke muudatusi nähti ette sadamapiirkonna tänavavõrgus ning üldse peeti oluliseks sadama läbimõeldumat sidumist linnaga. Paljassaare ja Miinisadama vaheline ala soovitati reserveerida vaba- või tööstussadama tarbeks, kuna sealt võis saada umbes 4000 meetrit kaijoont ning piisavalt ka tagamaad. Üldjoontes tunnistati esitatud nägemus vastuvõetavaks ning otsustati seda sadama arendamisel silmas pidada, rõhutades samas, et tegemist pole veel töösse rakendatava projektiga. 1. novembril võeti kasutusse 88 kilomeetri pikkune Tartu - Petseri raudtee. Siht oli maha märgitud juba 1920. aastal ning 1929. aasta kevadel alustatud mullatöödega. Kogu ettevõtmine tugines põhimõttele muuta Tallinn Pihkvale kõige lähemaks sadamaks.
1936.aasta Vanasadamas oli Kaupmehe sillal kerkinud vana aida alusmüüridele moodne reisijatehoone. Terasmööbliga sisustatud majas , mille ehitus oli väga kulukas, oli kõik esmatarvilik – eriruum politsei- ja tollikontrolli jaoks, avar ootesaal kohvik-einelaua, ajaleheleti ja piletikassadega, pakkide hoiuruum ning härrade ja daamide toad.
Uussadamas viidi lõpule senise puidust “ühendusmuuli” uuendamine. 304 meetri pikkune kivimuul sai nüüd täies pikkuses tarvitamiskõlblikuks ning selle äärde jäid laevad kas remondiks või talvekorterisse.
1938.aastal oli Vanasadama põhjamuulile rajatud raudbetoonist tuletorn koos sadamasuu tulega. Torni kõrgus veepinnast ulatus 17 meetrini. Sadama peavärav kujundati arhitekt Karl Lüüsi projekti järgi, mis oli saanud Veeteede Valitsuse korraldatud konkursil teise koha, kuid osutus paremini rakendatavaks. Torni juurde ehitati vahimaja muulivahi korteri ja kuuriga.

3. Sõjaaeg Tallinna sadamas

1944. aasta Jaanuaris hakkasid saksa väed tegema ettevalmistusi sadamarajatiste purustamiseks juba tõsiasjaks saanud taandumisel. Sadamasildadesse ja ladudesse paigutati iga paarikümne meetri tagant fugasspommid. 25. juulil kärgatas Vanasadama läänemuuli ääres plahvatus miinilastiga laeval “Nordenfeld”. Muulil lendas õhku lahingumoonaladu 600 tonni mürskudega. Purunes suur osa sadamasillast.
21. septembril alustas Punaarmee kiirmarssi Tallinna peale. Sadamast lahkusid viimased Saksa transpordilaevad. Samas alustasid sakslased Tallinna sadamarajatiste õhkimist ning seda jätkati veel järgmisel päeval. Õhku täitis põlevate õliladude toss. Kuue tähtsama sadama - Vanasadama, Vene-Balti laevatehase sadama, Bekkeri sadama, Peetri sadama, Miinisadama ja Vesilennukite sadama - rajatised hävisid täielikult. Sadamatehase basseini Vanasadamas kas ei jõutud või ei peetud vajalikuks mineerida ning seal jäi terveks ka sadamasild, kus praegu on vanal aurulaeval seadnud end sisse restoran “Admiral”. Taastamistööd võtsid aega oma paarkümmend aastat. Põhjamuuli kaunistanud arhitektuuriansamblit – tuletorni ja sadamasuu tuld võib aga tänapäeval näha vaid vanadelt fotodelt. 3.detsembril üllitas Riiklik Kaitsekomitee määruse “Punalipulise Balti Mere Laevastiku Tallinna ja Riia merekaitsealade ning mereväebaaside taastamisest ja ehitamisest”. Selle määruse järgi tuli eraldada Tallinna sadamas piirkond mereväebaasi ehituseks.

3.1. Sõjapurustuste taastustööd ja Tallinna sadama ülesehitamine

1946.aastal hakati Praeguse Paldiski lõunasadama kohale ehitama lainemurdjat, mille ehitus kestis peaaegu viis aastat. Umbes selles paigas hoiti sajandi alguses keisrivõimu ajal päästepaati ning rannal seisis paadikuur.
1982.aasta 4.märtsil pandi põhjakivi rajatavale sadamale Muuga lahe soisel kõrkjasse-kasvanud lõunarannal. Uus sadam Tallinna lähistel, oodatava lastikäibega 16 miljonit tonni aastas, oli ette nähtud peamiselt teravilja ja puuvilja sisseveoks ning raudteetranspordil edasitoimetamiseks. Selle esimene ehitusjärk kujutas endast viljakaid, viljaelevaatorit ja külmladusid. 1986. Aasta juulil sai Muugale rajatava sadama esimene ehitusjärk sadama staatuse.
19. detsembri hommikul avas päevaleht “Rahva Hääl” lugejate unesegused silmad esileheküljel rasvase pealkirjaga “Tallinna mereväravad avarduvad”, pikkides algatuseks tükikese siirast mereromantikat: “Meri auras. Meri auras nii, et 500 meetri kaugusel reidil seisva suure viljaveolaeva “Kapitan Reutovi” asukohta võis rohkem aimata kui näha. Merelt tõusvasse külmauttu kadusid ka Tallinna Uussadamat läänetormide eest kaitsva Viimsi poolsaare tipp ja idatuulte eest varju andev Tahkumäe neem . Meie jalge ees loksusid vastu kaid Muuga lahe detsembrikuised rohekashallid lained.” Jätkus asjalik jutt, harjumusvastaselt vaba kiiduhüüetest parteile ja valitsusele: “ Tallinna Uussadam saab meie Läänemere suurimaks. Siia saavad sisse sõita kõik need ookeanilaevad, mis Taani väinadest läbi pääsevad. Ka seisukohti peaks esialgu jätkuma, sest kaide üldpikkus on 1800 meetrit. Kui siia lisada kõikvõimalikud moodsad laadimismehhanismid, avar külmutusseadmetega laokompleks ja 300 000 tonni vilja mahutav elevaator , saab pikematagi selgeks, et uue sadama kaudu suureneb ja kiireneb meie maa kaubakäive tunduvalt. Kogu sadamaterritoorium on kätte võidetud merelt. Selleks tuli paigaldada ja teisaldada ligi 7 miljonit kuupmeetrit pinnast.” Sadama kaubakäibeks oli kavandatud kuni 5,5 miljonit tonni veoseid aastas. Nii õnnistati sisse Novotallinski Port. Varsti pärast pidulikku tseremooniat lasksid naljamehed ringlusse jutu, viidates kuulsa kirjamehe Ernest Hemingway veendumusele, et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt ühte eestlast.
1994.a endine Tallinna Laevaremonditehase remonditsehh ehitati ümber väikelaevade terminaliks ning see hakkas kandma C- terminali nimetust . Lammutati ka ujula B-terminali ees, mis võimaldas rajada autode kogunemisväljaku, “check-in” kompleksi ja uue tänava (Kai tänav) Merepuiesteelt sadama ette. Edasi avati 1996.aasta 8.juunil reisijatele maikuus valminud vanasadama D- terminal . Koos terminaliga ehitati Viktooria/Baikovi kaldale 7. ja 8. kai vahele uus ramp, mis koos tulevaste galeriidega võimaldas võtta kasutusse ka seni kaubalaevade kasutuses olnud 7.kai. 1997.aastal lammutati Vanasadamas viimane reisiterminali alla jääv vana hoone.

Kokkuvõte

Eesti sadamad on üle elanud, palju kahjustusi nii tormidelt kui ma sõjakäigus. Meile on rajatud kaunid sadamad Eestima kiviaedadest, mis on ka tänapäevani osati säilinud. Raudtee areng on soodustanud Tallinna sadamate ja linna arengut tänapäeval selleni, et Muuga sadamast on saanud omaette sadamalinnak, kus kasutatakse kõrgtasemel tehnoloogiat. Eesti sadamad on peale sõda läbinud kiire arengu, kuna kaubavahetus on pidev ja sõjas maatasa tehtud sadam vajas ülesehitamist nullist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti sadamad arenevad igapäevaga aina rohkem edasi ja on suudavad vastu võtta aina suuremaid laevu.

Kasutatud kirjandus

• http://www.ts.ee/ajalugu
  
• http://www.saarteliinid.ee/ports/ringsu/?articleID=146
  
• http://www.ts.ee/sadamad
  
• http://www.saarteliinid.ee/ports