Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autovedude liigid ja tähtsus (0)

1 Hindamata
Punktid
Autovedude liigid ja tähtsus
Autoveod kui maismaa tähtsaim veoliik on tänapäeva maailmamajanduse lahutamatuks osaks, ilma milleta poleks meil igas linnas suuri supermarketeid ega ka väikseid poode maal, kuna neil oleks oma kauba kätte saamine ülimalt keeruline, nii jääks meile alles vaid turud kuhu tulevad talumehed oma hobustega . Siis ei saaks me nautida välismaiseid toiduaineid ega viljasid samuti ka mitte mingit elektroonikat ning üldse mingeid välismaiseid kaupasid.
Autovedude liike mitmeid, kuid alustame tähtsaimatest:
Rahvusvahelised kaubaveod. Tänu sellele liigile saavad inimesed poelettidele välismaiset toodangut. Ka saavad meie firmad müüa oma toodangut parema hinnaga välismaale tänu rahvusvahelistele kaubavedudele.
Riigisisesed kaubaveod. Riigisisesteks kaubavedudeks loetakse vedusid mis toimuvad ühe riigi territooriumil ehk siis näiteks jaotusveod ladudest, kullerveod ning üle üldine transport riigi siseselt. Tänu neile vedudele tuleb hommikul poodi värske toit, saad kiiresti oma tellitud kauba kätte mida ei ole võimalik saada oma kodu lähedasest poest jne.
Need omakorda koosnevad veel erinevatest liikidest.
Kallurveod – kalluritega veetakse põhiliselt kruusa , liiva, killustikku mida kasutatakse põhiliselt tee ehitamisel ning ka mingil määral üldehitusel. Veel veetakse kalluritega vilja ning muid puisteaineid.
Isotermilisedveod – tänu neile saame oma poodidesse lõunamaiseid puuvilju ning muid välismaiseid toiduaineid. Isotermiliste vedudega saab vedada kiiresti riknevaid toite ja esemeid mida näiteks tavalise tenthaagisega vedada ei saa.
Treilerveod – treileritega veetakse uusi ja kasutatud autosid müügikohtadesse, et saaks korraga rohkem autosid tuua ja et ka autode läbisõit ei suureneks. Treileritega veetakse veel traktoreid, tee ehitus masinaid ja muid masinaid millel on liikluses liiklemine keelatud või oleks pikkade vahemaade läbimine väga aega nõudev ning kulukas . Treileritega saab vedada veel ülegabariidilisi veoseid mis haagistesse ei mahu.
Tankurveod – tankuritega veetakse autovedude kõige tähtsamat komponenti milleks on kütus ( bensiin ja diisel) ilma milleta ei oleks autoveod võimalikud. Tankuritega saab vedada ka veel kõiki muid vedelveoseid.
Furgoon /tentveod – nendega saab vedada esemeid mida ladustatakse tavaliselt alustel ning tänu furgoonid ja tenthaagised on suuremad kui kaubikud on nendega kasulikum vedada suuremat hulka kaupa kui kaubikutega.
Kaubikuveod – kasulikud selleks et viia väikest kogust kaupa sihtkohta kiiresti ning odavamalt kui raskeveokitega.
Autovedude liigid ja tähtsus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janek123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

tegevust määrav ja kontrolliv lüli 1970-ndad. Muutused tarneahela struktuuris. Tootjate ning tarnijate osatähtsuse vähenemine ning suurte jaemüügikettide osatähtsuse kasv tarneahelas. Suured jaeketid arendasid välja omaenda jaotussüsteemid, mis põhinesid esialgu regionaalsetel või kohalike,1 jaotuskeskustel, kust kauplusi varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid ja väljuvaid materiaalseid vooge, ehk hanke ja jaotuslogistikat, parendamaks klienditeenindust ja vähendamaks kulusid. Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e

Logistika
Laondus ja veokorraldus
114
doc

Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................

Laomajandus
Töövihik-Laondus ja veokorraldus
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine

Logistika alused
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

9 21. Verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju Kuidas saadakse aru, et inimene valetab. Ta ütleb üht kui keha räägib teist! Rääkimisel peavad olema hääl, sõnad ja keha kooskõlas. Pole ju usutav kui inimene ütleb: Hurrraaa.... ­ väsinud, tüplinud häälega. Tõsist juttu rääkides ei tohiks lamaskleda diivanil jne. 22. Küsimuste esitamine kliendile Küsimuste liigid: avatud küsimused suletud küsimused proovi ja katsetamisküsimused juhtivad küsimused pehmendavad küsimused retoorilised küsimused kontrollivad küsimused Igale küsimusele on oma aega ja koht. Õigete küsimustega jõuad kliendini! 23. Kliendi küsimustele vastamine Kliendi küsimusi ei tohi jätta tähelepanuta. Klient peab alati saama oma küsimustele vastuse.

Turismiettevõtlus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun