Ohtlikud veosed (0)

1. Sissejuhatus

Ohtlike veoste autoveo eeskiri on autoveoseaduse alusel kehtestatud määrus, mis reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol.
Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus -, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. (www. riigiteataja .ee)

2. Ohtlikud ained

Ohtlikud ained jaotatakse üheksasse klassi. Ühte klassi on grupeeritud ühesuguste ohtlike omadustega keemilised ained.
Ohtlike ainete klassid :

Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase.

Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks.

Põlevvedelikud ja nende segud . Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure.

Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu.

Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad.

Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma. Samuti kuuluvad siia ained, mis võivad põhjustada inimeste ja loomade nakatumist.

Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud.

Söövitavad ja korrodeerivad ained, mis kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallidega ning mitmete teiste ainetega.

Muud ohtlikud ained, mis oma omadustelt ei kuulu ühegi teise klassi alla.
Need ohtlike ainete klassid jagunevad omakorda allklassideks.

3. Ohtlik veos

Ohtlike veostega laaditud veoüksuses ei tohi olla rohkem kui ühte haagist ega poolhaagist.
Ohtliku veose vedamisel peab autojuht vajadusel näitama kehtiva ADR tunnistust, Ohtliku veose vedamiseks vajaliku varustuse olemasolu autos ning tegema abosluutselt igakülgset koostööd ohtliku veose käsitlemisel, laadimisel . Samuti peab autojuht avama ADR ohumärgised veovahendil sõitu alustades. Kauba saatja on kohustatud andma autojuhile tema emakeeles tõlgitud ADR dokumendi konkreetse saadetise tarvis.
Eriti ohtlikuks veoseks peetakse plahvatusohtlikke, väga tugevatoimelised mürkaineid ja radioktiivseid materjale.
Eriti ohtliku veose veotee kooskõlastab pädev asutus. Nendeks võib olla nt Maanteeamet ja Päästeamet. See peab kehtima vähemalt viis päeva enne veo algust.
Igal ohtlikul ainel on oma kindel tunnusnumber, mis on rahvusvaheliselt kokku lepitud ning kindlaks määratud. Kirjapildis märgitakse seda tähisega UN, millele järgneb neljakohaline nr.
Transpordi tellimisel tuleb kindlasti teada UN numbrit sest just selle alusel määratakse õiged veotingimused ning see, kas tegemist on ohtliku või eriti ohtliku veosega.
Ohtliku veose saatja peab tagama, et kaup on pakendatud vastavalt nõuetele ning varustama vedaja veokirja ja autojuhi kirjaliku ohutusjuhendiga.
Lisaks sellele peab veos ohtlikku veost vedav auto olema tähistatud ohumärgisega, milleks on rombikujuline märk, kus kujutatakse vastavale klassile iseloomulikku ohtu.
Iga ohtlikke veoseid vedav veoüksus peab olema varustatud üldiste ning isiklike kaitsevahenditega. Vahendid valitakse vastavalt koormaks oleva veose ohumärgise numbrile. Ohumärgise numbri võib leida veodokumendist.
Veoüksus peab olema varustatud kantava tulekustutiga, mis peab olema varustatud plommiga ning kandma pädeva asutuse poolt tunnustatud vastavusstandardi tähist ning kirjet, mis näitab vähemalt järgmise ülevaatuse aega (kuu, aasta) või maksimaalset kasutamise aega. Tulekustutid peavad veoüksustele olema paigaldatud nii, et nad oleksid sõiduki meeskonnale kergelt juurdepääsetavad ning et neid ei mõjutaks ilmastikutingimused, mille tagajärjel saaks kahjustada tulekustutite efektiivsus.
Samuti on ohtlikke aineid vedavas veoüksuses vajalikud järgmised vahendid:
iga sõiduki jaoks tõkisking, mille suurus sobib sõiduki täismassi ja ratta läbimõõduga, kaks toestatud ohutähist, vedelik silmade loputamiseks ja iga sõiduki meeskonna liikmele ohutusvest, nõuetele vastav kantav valgustusseade, paar kaitsekindaid, silmade kaitsevarustus (nt kaitseprillid).
Teatavate klasside puhul nõutakse ka lisavarustust:
hingamisteede kaitsevahendid igale sõiduki meeskonna liikmele, kühvel, äravoolutõke, kogumisnõu
(www.mnt.ee)
Ohtlike ainete vedu kujuneb tavalisest veost oluliselt kallimaks kuna sellega kaasnevad mitmed lisakulutused. Töötajaid tuleb koolitada, et nad oleksid kursis ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppega (ADR) ning saaksid vastava tunnistuse, mis lubaks ohtlikke veoseid vedada, samuti tuleb soetada vastav varustus.
Ohtlikku veosega sõites ei saa alati kasutada tavapäraseid maanteid, läbisõite ja tunneleid. Sellega seoses on vajalik kasutada merevedu. See on aga oluliselt kallim ja iga laev ei ole nõus ohtlikku veost pardale lubama.
Kaubavedude korral merekonteinerites lisandub veel ohtlike veoste lisatasu, mille suurus sõltub veose ohuklassist vastavalt ohtlike veoste IMO (rahvusvahelise mereorganisatsiooni) klassifikatsioonile.
Kõige tõsisemate tagajärgedega õnnetused ohtlikke veoste vedamisel võivad juhtuda raudteel. Seda põhjusel , et seal on veetavad kogused niivõrd palju suuremad kui maanteel. Peamised raudteel veetavad ohtlikud ained on bensiin, diiselküte, masuut.

Kasutatud kirjandus

www.riigiteataja.ee
www.tnt.com
www.skipline.net
www.mnt.ee