Logistika eksami piletid (3)

‎Pilet 1
1) Veerevkoosseisu ja selle vajaduse valik - 3.etapp
Kolmandal etapil konkretiseeritakse valik, lähtudes transpordivahendi kasutamise efektiivsusest ja transporditeenuse maksumusest/omahinnast. Peale liikuvkoosseisu valikut leitakse nende vajalik arv. Aluseks on kogu töö mahu/koguse töö perioodil antud veosele (tkm) ja ühe veerevkoosseisu nominaalne veotöö.

2) Transpordikulude vähendamise võimalused - transpordivahendite õige valik ja veomarsruutide optimeerimine

• Transpordivahendite õige valik, kuna mittekohase transpordivahendi kasutamine on seotud täiendavate kulutustega. Otstarbekas on ühendada transpordi ja laadismisoperatsioonid ühele töömasinale. Ntks külvikauto ühendab transpordioperatsiooni mahalaadimise ja laotamise operatsiooniga. Tranpordivahendite valikul tuleks lähtuda eelkõige veokaugustest. Ülipikkadel veokaugustel (üle 100 km) tuleb kasutada raudteetransporti. Pikkadel veokaugustel – eelkõige tootmisüksusest väljaveol sobib eeldatavasti autotransport. Hobutransport on aga kaotamas oma tähtsust ka lühikestel veokaugustel.
  

• Veomarsruutide optimeerimine. Transporditööde optimeerimine võimaldab vähendada või täielikult välistada vastassuunalised või ristuvad veovoolud. Elektronarvuti planeeritud transpordimarsruudid võimaldavad transpordikulude kokkuhoidu mõnest protsendist isegi 30-40 protsendini. Veomarsruutide optimeerimine elektronarvutil sobib eelkõige tootmisettevõtte väliste vedude planeerimisel. Ntks mineraalväetiste ja sissetulevate veoste osas on kõik põllumajandustootjad tarbijaiks. Teravilja, kartuli jm toodangu osas aga tootjaiks.
  

3) Spetsiaalveose vedamisel ilmnevad probleemid mahalaadimiskohas
Spetsialiseeritud autod ei pruugi vastata ettevõtte laadimiskoha mõõtmetele. Lepete täpsustamise, veomarsruutide optimeerimise ja infoleviku parema korraldamisega on võimalik hästi läbi viia tellitud vedusid . See oleks suureks panuseks põllumajandusvedude paremal korraldamisel.
Pilet 2
‎1) Raudteetranspordi valiku kriteeriumid
Sõidab iga ilmaga ning öösel ja päeval. Kuigi nende ajalised täpsused on vähenenud. Maksimaalne vedamise võimalus (max 60-62 vagunit, igale vagunile läheb 60t ehk 3600-3720t kokku). Kulutsed ühele vagunile on minimaalsed. Valmisolek on olemas koguaeg . Kaup on teel minimaalse aja, sest korraga jõuab kohale palju. Samuti on ka minimaalne kadu kauba vedamisel. Temaga ei tasu vedada lühidistantsidele (seetõttu on raudteetransport Eestis vähepopulaarne)
2) Vastavalt kandevõime kasutamisele kaubaklassid
Veose klass
Transpordivahendi (auto) kandevõime kasutamise tegur
I
1,00 nt piim
II
0,71-0,99 nt põllult korjatavad viljad (kartul, teravili)
III
0,51-0,70
IV
0,41-0,50
V
Kuni 0,40
3) Omahinna OHp ja OHq kalkuleerimise seaduspärasused veokauguse muutumisel
OHp= Kulutused kokku/veotöö
OHq= Kulutused kokku/töömaht
Veokauguse muutmumisel muututvad kulutused kokku – ehk muutuvad kulutused kütteainele, määrdeainele, amortisatsioon , remont, rehvid . Samuti muutub ka tööjõukulu.
Pilet 3
1) Logistika ahela lülid- laotöö
Logistika lülis kasutatakse ladu veose säilitamiseks. Ladu võib paikneda logistika ahela alguses, vahepeal või lõpus.
Laosüsteemi logistilised funktsioonid:

• Vastuvõtu, paigutamise, säilitamise, väljasaatmise ettevalmistamise ja väljasaatmise korraldamine
  
• Lao sisustamine optimaalse, tehnilise ja tehnoloogilise seadmestikuga laosiseseks töötlemiseks
  
• Lao tehnoloogiliste protsesside informatsioon
  

Ladusid saab oma otstarbelt ja konstruktsioonilt jaotada:

• Tootmis/ kaubaladu
  
• Üldine kollektiivne ja individuaalne ladu
  
• Sorteerimis, transiit , kogumis ja hooajaline ladu
  
• Automatiseeritud , mehaniseeritud, mehanismidega varustatud ja kombineeritud ladu
  
• Reguleeritava säilitusrežiimiga, ette antud säilitusrežiimiga ja ainult säilituspinnaga ladu
  
• Ühe- või mitmekorruseline ladu
  
• Juurdesõiduteega, estakaadiga, kaiga ladu.
  

Kaubalaod saab jaotada:

• Üldkaubaladu
  
• Spetsialiseeritud (vastavalt kaubale) ladu
  
• Universaalne ladu (kauba lai nomenklatuur )
  

2) Transporditöö kvaliteedi hindamine- informatsiooni liikumine
Transporditöö kvaliteedi hindamise kriteeriumid on sõltuvuses nii osapoolte hinnangutest kui ka paljudest teistest objektiivsetest ja subjektiivsetest mõjuritest. Transporditöö tellija mõningad hindamiskriteeriumid : 1) vedamise minimaalne aeg/kestus, 2) veose säilivus, 3) lepingu sõlmimise protseduurid, 4) lepingu sõlmimise ja vedamise minimaalne ajanihe, 5) vedude arveldamise lihtsus, 6) dokumentide õigeaegne liikumine veose vastuvõtu/üleandmise kohta. 7) kooskõlastatud tähtajast kinnipidamise garantii, 8) täielik informatsioon veose liikumise kohta liinil. Transporditöö ratsionaalsus määratakse kompromissina kahe omavahel seotud ja erisuunaliste mõjuritega; 1) kasumi kasv seoses kliendile kõrgema kvaliteediga teenuse osutamisega , 2) kasumi vähenemine seoses täiendavate kulutustega kvaliteetsele teenusele.
3) Amortisatsiooni arvutamine
Koosneb kahest:

• Füüsiline amortisatsioon-nts läbisõit
  
• Moraalne amortisatsioon- saadetakse riigist riiki ( ntks rootsi saadab meile, meie Aafrikasse)
  

Meie arvutame amortisatsiooni vastavalt sellele, kui palju tema läbi sõitis. Amortisatsiooni arvutamise valem koosneb soetusmaksumusest, läbisõidust autol ja haagisel ning läbisõidu normist autol ja haagisel.
Pilet 4

Logistika ahela lülid- transporditöö
Transport lahendab ülesanded, mis on seotud erinevate transpordiliikudega veose vedamisel. Transpordi rollil logistilises ahelas kaupade veol on kaks finantsilist mõjurit: 1) toorme, materjali, valmistoodangu veokulud on valdavalt logistiliste kulutuste struktuuris; 2) transport mõjutab arvestatavalt tellija põhitegevuse kulusid. Omanduse alusael jaotuvad transpordivahendid : 1) üldkasutatav transport (transporti osutatakse ärilistel alustel), 2)transpordivahendid kuuluvad kauba omanikule, kes kindlustab vajalikud veosed kauba saajale . Logistika põhilised organisatsioonilised ülesanded transpordiga kindlustamisel on: 1) kohaleveo transporditehnoloogia valik, 2) vedaja valik, transpordi liigi valik, transpordi vahendi tüübi valik., 3) veo kooskõlastamine töö tingimustega, 4) veose paigutamine transpordivahenditele, 5)veomarsruutide määratlemina, 6)veose säilivuse kindlustamine, 7) erinevate transpordivahendite kooskõlastamine eri veoste korral. Veose omanik/ hankija kasutab kahte põhilist vedamise viisi: 1)MULTIMODAALNE (veose vedamine transpordivahendi mitme liigiga , 2) UNIMODAALNE (veose vedamine ühe transpordi liigiga)
2) Teenuse pakkumine ja selle kompleksus

3) Kütuse hinna arvutamine- iseseisva töö põhjal
Võtsime diiselkütuse jaemüügihinnaks automaattanklas 1,254 €/ l kohta. Kütuse hind jaemüügi hinnast franco ettevõte on 11,4% odavam. Seega saime kütuse hinnaks franco ettevõttele: 1,254-11,4%=1,111 €/l kohta.
Pilet 5

Veetranspordi valiku kriteeriumid:
1) miinimumkulutused vedudele, 2)maksimaalne transpordi läbilaskevõime, 3)minimaalne kauba kadu vedamisel, 4)minimaalne aeg kaup teel, 5) valmisolek navigatsiooniperioodil igal ajahetkel, 6) madal risk kauba hilinemisele.
2) Koorma keskmine veokaugus ja tonni keskmine veokaugus
Autopargi tootlikkus sõltub oluliselt ühe tonni keskmisest veokaugusest (lt).Tonni keskmise veokauguse saame veotöö tonnkilomeetrites jagades töömahuga tonnides. Koormaga sõidu kaugust näidatakse koorma keskmine veokaugus (lk). Lk saame veosõidu (s.o koormaga läbitud tee) jagades reiside arvuga aastas.
3) Kuidas mõjutab veosõiduteguri muutmine transporditöö omahinda?
Veosõidu tegur peaks reeglina olema suurem kui 0,500. Nimetatud tegur avaldab suurt mõju autopargi tootlikkusele ja veotöö omahinnale. Ometi on see tegur halva töökorralduse korral isegi alla 0,400. Ühest küljest on see tingitud eriautode arvu suurenemisest. Nii eriautode kui ka kallur - ja tsisternautod koormatakse üldreeglina ühes sõidusuunas kuna tagasisõit toimub tühjalt. See suurendab tühisõitude osatähtsust. Veosõidutegur väheneb ka nullsõitude osatähtsuse suurenemisel . Nullsõiduks loetakse töö alustamisel tühisõitu parkimiskohast koorma esimese pealelaadimiskohani ja viimase koorma mahalaadimiskohast parkimiskohta tagasi. Nullsõitude osatähtsust suurendab teenindatava territooriumi suurenemine ja veoautode seisukohtade (parklad, garaažid) kontsentreerimine. Eriti pikad nullsõidud tekivad tellitava autotransporditeenuse puhul kui ettevõte on autoettevõtest kaugel. Vajalikku tähelepanu tuleks pöörata nullsõitude tekkele ja nende vähendamise võimalustele. See on reserv veosõiduteguri suurendamiseks, millega kaasneb üldine autopaargi tootlikkuse tõus ja veoauto veotöö (t/km) omahinna alanemine.
Pilet 6

Autotranspordi eripära
1) suur liikuvus ja manööverdatavus, 2) veo võimalus ilma vahelaadimisteta tootjalt tarbijani „uksest ukseni“, 3) vedamise suur kiirus, jääb alla ainult õhutranspordile, 4) võimalus vedada väikseid partiisid vastavalt kauba saaja vajadustele, 5)suhteliselt kõrge vedude omahind, mis on seotud liikuvkoosseisu väikese kandevõimega ja ühendusteede kõrge kapitalimahukusega, 6) suhteliselt kõrged liikuvkoosseisu remondi ja tehnohoolde kulutused, 7) suhteliselt suur ökoloogiline koormus ümbritsevale keskkonnale.
2) Raskused põllumajanduses autotranspordiga või midagi sellist ja
1) halvad teeolud, liikumine põldudel ja teedeta maastikul, 2) ilmastikutingimused, paks lumekate talvel, teede lagunemine. 3) põllumajanduslike tööde hooajalisus, mistõttu tekivad transporditööde vaesed perioodid, 4) transporditööde organiseerimine laialdasel seejuures hooajaliselt muutuval territooriumil, mistõttu veokaugused on väga muutuvad, 5) transportimine väga lühikestele veokaugustele-hoonetesiseselt mõne meetri kaugusele, 6) transpordi- ja laadimistööde sõltuvus põllumajandustöödest koristus - ja külvimasinate kasutamisel . 7) veoste lähte- ja sihtpunktiks on sageli hooned, 8) transpordipark koosneb väga erinevatest transpordivahenditest ( veoautod , traktorid , elavveojõud, torutransport jne), millised võivad esitada erinevaid nõudeid transporditavale materjalile, tööde korraldamisele. 9) kasutatakse väga erinevaid laadimisvahendeid, nende kasutusaeg aastas võib olla suhteliselt lühike, 10) esineb väga palju eriliiki ja erinevate omadustega veoseid .
3) Millest koosneb ja kuidas tekib määrdeaine kulu ja maksumus
Määrdeaine sõltub sõiduki konstruktsioonist, mootori võimsusest, temperatuurist, vedavate sildade arvust, juhist ja paljudest teistest asjaoludest. Norm määrdeainele on 2,8% ja see on kindel norm määrdeainele.
Pilet 7

Veetranspordi eripära
1) massilised veod, 2) veeteed ei vaja kulutusi korrashoiuks (va kanalid ja akvatoorium) 3) kapitali kulutused on suhteliselt väikesed, 4) sisuliselt piiramatud vedude läbilaskevõimsused, 5) suhteliselt madal kütuse ja energia kulu.

Autopargi tehnilise valmisoleku tegur ja autopargi töölesaate tegur
Autopargi tehnilist seisukorda iseloomustab autopargi tehnilise valmisoleku tegur, mille saame tehniliselt korrasolevate veoautode autopäevade arvu jagades autopäevadega majandis. Tehniliselt valmisoleku tegur mõjutab tunduvalt autopargi tootlikkust. Kuigi tuleb arvesse võtta, et tehniliselt korrasolevad veoautod võivad seista muudel põhjustel. Autopargi kasutamist analüüsitaval perioodil iseloomustatakse autopargi töölesaate teguriga, mille saame autopäevad tööl jagades autopäevadega majandis.
3) Kandevõime tegur
Kandevõime kasutamine võib olla mõningate veoste (hein, põhk jne) ja väikepartiiliste veoste vedamisel väga madal. See alandab veoautode tootlikkust ja tõstab veotöö omahinda. Vajalik on veoautodel veokastide mahu suurendamine poortide kõrgendustega. Väikepartiiliste vedude korral tuleb aga kasutada väiksema kandevõimsusega veoautosid.
On olemas kandevõime dünaamilise kasutamise tegur ja kandevõime staatilise kasutamise tegur. Kusjuures staatilise teguriga ei võeta arvesse veosõitude pikkusi, on õigem analüüsil kasutada kandevõime dünaamilise kasutamise tegurit.
Pilet 8

Autotranspordi valiku kriteeriumid

Valmisolek igal ajahetkel, kaup teel minimaalajaga

Minimaalne risk veose hilinemisele

Miinimum kauba kadu vedamisel

Maksimum veovõimekus

Miinimumkulutused vedudele

Autopargi autode keskmine kandevõime ja kandevõime kasutamise tegur

Iseseisva töö alusel-millistel kulutustel on otstarbekas kasutada transporditööl tükitööhinnet?
Pilet 9
- 1) Lennutranspordi eripärad 2)mingi transpordi dünaamiline ja staatiline...3)millest sõltub rehvikulu(praksi näitel)