Pilet
1
1) Veerevkoosseisu ja selle vajaduse valik - 3.etapp
Kolmandal
etapil konkretiseeritakse valik, lähtudes transpordivahendi
kasutamise efektiivsusest ja transporditeenuse
maksumusest/omahinnast. Peale liikuvkoosseisu valikut leitakse nende
vajalik arv. Aluseks on kogu töö mahu/koguse töö perioodil antud
veosele (tkm) ja ühe veerevkoosseisu nominaalne veotöö.
2) Transpordikulude vähendamise võimalused - transpordivahendite õige
valik ja veomarsruutide optimeerimine
1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu
JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. MATERJALIVOOG- logistika võtmesõna. See moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. INFOVOOG- teine oluline logistika märksõna. Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. LOGISTIKA JUHTIMISE INFOSÜSTEEMID JAGATAKSE NELJAKS: 1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja
Tallinna Tööstushariduskeskus TRANSPORT LOGISTIKAS Referaat Pirje Porgand 405 RMÜ Tallinn 2009 SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud
veosega ja ta ei olnud ise sellest teadlik, võib ta ohtliku veose maha laadida, ladustada, tagasi vedada, vajaduse korral aga kahjutuks teha või hävitada. Vedaja ei pea saatjale hüvitama sellest tekkinud kahju. (3) Vedaja võib nõuda saatjalt eelmises lõikes nimetatud abinõude rakendamiseks tehtud vajalike kulude hüvitamist. 9.05.2010 Transport ETV0120 17 Autokaubaveo üldtingimused · Kinnitatud Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (vt ekspedeerimine) juhatuses 27.02.2007 · Mõisteid: 9.05.2010 Transport ETV0120 18 9 Laadimine 9.05.2010 Transport ETV0120 19 Laadimismehhanismid. Näited · Kraanad sildkraanad tornkraanad portaalkraanad · Tõstukid
Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele, A.Tulvi Logistika ülesanded ja missioon PTK 1 lk 9-33 LK 15 - Logistika ajaloost; Logistika määratlus, ülesanded ja eesmärgid; Logistika valdkonnad 1. Nimeta ärilogistika peamised ülesanded. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. 2. Mis on ärilogistika missioon? Üldjuhul defineeritakse ärilogistika missiooni järgmiselt: „Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses“. 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt.
rakendab maksuamet. Ettevõtte äriplaani rakendamise Seadmete soetamise ja tootmis- laohoone rekonstrueerimise investeeringu teostamiseks on taotletud investeeringutoetust PRIA maaelu mitmekesistamise meetme raames. Kuna äriplaani rakendumisel on PRIA poolt toetatavaks investeeringuks ainult tootmisseadmed ja hoone rekonstrueerimistööd koos laoplatsiga siis vajab ettevõte enne tootmise alustamist praktilist otsust kuidas lahendada transport ja logistika nii tooraine kohaletoimetamise kui valmistoodangu klientidele tarnimise seisukohalt. Pakutava teenuse üldine innovaatilisus seisneb selles, et kasutada silo pakendikilet kui üheliigilist toorainet, mis tagab kõrge 70-75% taaskasutuse määra uueks kasutusvalmis 3 tooteks. Segamaterjalide toorainena kasutamisel on vajalik lisaaineid kasutada uute toodete valmistamisel 50-70 %
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
Kõik kommentaarid