CV : 18 : : , 19 , e-mail: 55937832, [email protected] : 1998 - 2007 2007 - 2010 : ,,New Yorker", : * : -, -, - : B
Discuss the representation of the generation of fathers in Turgenev's novel "Fathers and Sons" Turgenev always had two tasks before him to depict the body and pressure of time, and to depict the rapidly changing face of cultured Russian society (Freeborn 1960:48). Kluchevsky (1993:40) defined one case of the generation gap in the beginning of the XIX century as "merry cosmopolitan sentimentality of the fathers now transformed in a patriotic grief of their children. The Fathers were Russians, who passionately wanted to become French; the sons were raised as French and passionately wanted to become Russians. Fathers and Sons situates this generational conflict within family relations. In this essay, the ways how Turgenev represents the generation of Fathers in Fathers and Sons is discussed. Fathers and Sons is set in between Russia's defeat in the Crimean War and the Emancipation of the Serfs a socially challenging area. Mid-19 th c...
(,) -magama -armastama -pesema -tahtma -minema -sõitma -õppima -sööma -jooma -meeldima -valetama -toitma -kirjutama -peksma -saama -kinkima -kartma -hammustama -aru saama -ostma -müüma -seisma -istuma -surema
Sellele probleemile lahendusi leides peaks pilgu heitma haridussüsteemi poole, mille eesmärk on olla peamine intuitsioon, mis annab venekeelsetele noortele vajaliku ettevalmistuse Eesti ühiskonnas toimetulekuks. Tänane vene õppekallakuga kool erineb palju Nõukogude perioodi ajast, mil eesti- ja venekeelsed haridussüsteemid olid iseseisvad ning ei püüdnudki teineteisega kombineeruda. Venekeelsetes koolides ei pööratud tähelepanu Eesti ajaloole ega kultuurile. See andis eelduse venekeelsete gruppide tekkeks, kel puudusid võimalused toime tulla eestikeelses ühiskonnas, kus kultuur ja traditsioonid olid au sees. Just sel põhjusel on loomulik, et vene koolides on pidevad ümberkorraldused õppesüsteemis ja õppekavas et tagada ka vene noorukitele kõikide eakaaslastega võrdsed võimalused. Vene koolide üleminek eestikeelsele õppekavale on olnud keeruline, õpe peaks 60% vältel toimuma eesti keeles ning kuna paljud noored ei seosta oma tulevikku Eestiga, siis ei
vanematelt pärinud. Ometigi on ka muusikal mu perekonnas suur roll ning laulnud olen samuti päris pisikesest peale armastanud. Muusikatunnid olid aga koolis vastumeelsed. Väljundeid niivõrd loomingulise aine õpetamiseks peaks olema hulganisti, aga mina oskan selle õppimist matemaatikaga samastada. Muret õpingute vastumeelseks muutmise üle tunnen ka ühe praeguses ajahetkes väga aktuaalse teema koha pealt, milleks on venekeelsete koolide üleviimine eestikeelsele õppele. Arusaadavalt on sellise muudatuse eesmärgiks vähendata lõhet kõrvuti end samas üksteisest nii kaugel asuvate inimeste vahel. Idee on kiiduväärt, aga miskipärast on Eestis komme püüda üle oma varju hüpata. Venekeelsel kogukonnal Eestis ei ole senini olnud tungivat vajadust riigikeele õppimiseks. Parem eesti keele oskus oleks vene koolide lõpetanutele oluliseks toeks Eestis edasiõppimisel ja tööle rakendumisel
Pärast 1920 – eestlaste osakaalu tõus (osa venelaste lahkumine, venemaal elanud eestlaste Eestisse-tulek), eesti keele tähtsuse suur tõus, linnastumine jätk Pärast 1944 – algul suur rahvastiku vähenemine: sakslaste ja rootslaste lahkumine, sõjakaotused, pagenud, seejärel immigratsioon NList (nn mehaaniline iive). Senisest kiirem linnastumine Pärast 1991 – siserände lõpp, väikese osa venekeelsete lahkumine, loomuliu iibe jätkuv langus Majandus Pärast 1920 – langes ära venemaa lai turg, aga säilis eraettevõtlus ja enamus ettevõtjaid jätkasid samal tegevusalal. See iseloomustas nii farmereid, kui väikeettevõtjaid, kui ka kokku kuivanud suurtööstust. NB! Maareform 1920 Pärast 1944 – nõukogude okupatsioon hävitas kapitalistlikud turumajanduslikud suhted. Muutused olid dramaatilised
aastal Vana-Kuustes Lalli talu. Kui 10 aastane Julius tuli Vana- kuuste Sipe kooli, äratas ta teistes õpilastes tähelepanu mitte ainult oma tõmmu nahavärvi ja tumedate juustega, vaid ka väga hea vene keele oskusega. Julius õppis väga kergesti, niihästi alguses kodus kui ka hiljem Sipe ministeeriumikoolis ning hiljem Tartu seminaris. Ministeeriumikooli lõpetas ta 1909. aasta kevadel tunnistusega, millel oli üks ,,5" ja üheksa ,,4". Koolis huvitasid teda eriti ajalugu, maateadus ja venekeelsete kirjandite kirjutamine, millega teda sageli seati teistele eeskujuks. Julius armastas lugeda, eriti huvitasid teda lood sõjast, partisanidest, seiklustest. Ei ole kindel, et Julius Kuperjanov tahtis lapsena saada sõjameheks, kuid huvi vastava temaatika vastu ja vajalikud isikuomadused olid tal olemas. Julius oli teoinimene, julge ja kiire taibuga, samas ka suur unistaja, looduse- ja muusikaarmastaja.1910. aasta sügisel astus Julius Kuperjanov Tartu õpetajate seminari
telekanali kohta, kaardistada kahe rühma poolt kasutatud demagoogia- ja retoorikavõtted meedias, lähtudes Ülo Vooglaiu materjalist, reastada need kasutuse alusel ning leida rühmade poolt kasutatud võtete erinevused. Samuti antakse hinnang rühmade veenvuse kohta. Analüüsi läbiviimiseks analüüsiti artikleid, mis seostusid just Eestis venekeelse telekanali loomisega, sealhulgas ka ETV+. Välja jäeti nii Euroopa Liidu kui ka Balti riikide välja pakutud venekeelsete telekanalite loomine, kuna nende puhul oleks olnud analüüs olnud mahukam ning hõlmanud ka teisi riike. Täpsemini võeti vaatluse alla nii Eesti-sisesed arutelud ning seisukohad kui ka Vene telekanalite sõnavõtud ja arvamused, kellest viimastele konkurentsi pakkuma hakatase. Rühmad ja nende seisukohad Ülesande käigus uuriti Eesti meedias avaldatud artikleid ja arvamuslugusid Eestis venekeelse telekanali loomise kohta, sealhulgas ka ETV+
eesti keelega midagi hullu juhtuda. Eesti keele kaitsmiseks on mitu viisi. Minu arust on tähtsaim neist eesti keele levitamine infotehnoloogias. Kuna inimesed veedavad internetis olles väga palju aega, peaksid arvutispetsialistid arendama välja erinevaid eestikeelsed rakendusi ja arvutiprogramme. Algul võib see küll natuke harjumatu olla, aga kõik saavad aru, et me teeme seda ülla eesmärgi nimel. Eesmärgiks on eesti keele elushoidmine. Teiseks kaitsmise viisiks on venekeelsete koolide muutmine eestikeelseteks koolideks. Algul võib küll lastel olla arusaamisega raskusi, aga neil ei jää siis lihtsalt muud üle, kui eesti keel selgeks õppida ja tänu sellele on tulevikus Eestis rohkem eesti keele kõnelejaid. Minu arvates on eesti keel vaga vastupidav keel ja ma loodan, et ka tulevikus saavad kõik takistused ületatud.
segregeerimise rahvuse alusel ning luua tugev ja ühtne eestikeelne koolisüsteem, kus vene lastega tegeleksid vastavad spetsialistid. See ei paranda ainult hariduse saamise üldtaset vaid aitaks ka meie noortel paremini lõimida (Sirp, 2015). Positiivseid külgi analüüsides võib öelda, et hetkeolukord liigub lõimumise seisukohalt paremuse poole. Edumeelsemate noorte valik gümnaasiumi osas on siiski eestikeelne gümnaasium, sest sealne haridus on venekeelsete koolidega võrreldes märgatavalt parem ning see omakorda tagab paremad võimalused ülikooli sisse saada ja tulevikus tasuvam töö leida (Rajaleidja). Venekeelsete koolide ebapopulaarsust võib seletada ka sellega, et Eesti on ennast riigina kehtestanud ning noored mõistavad, et Eestis tegutsemiseks ja hakkama saamiseks on esmajärguline Eesti keel. Eestikeelsel haridusel on kahtlemata oluline roll ning Eesti seisukohalt on selle rolli olulisus
tarvitajat, tema maksa või südant. Selle kõrval on tõelisteks kannatajateks lähedased, vanavanemad, vanemad, õed- vennad, lapsed ja lapselapsed Erineva raskusega alkoholiprobleemi all kannatab keskiselt 30 % meestest. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkoholism on pärilik Vähimgi alkoholi tarvitamine raskendab depressiooni, skisofreenia ning ärevushäirete sümptomeid ja ravi. Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. TÄNAN KUULAMAST!
senise kirjanduspildi ühtsus Murrangujärgne aeg Hakkas kuju leidma 1990.aastate teisel poolel Tekkisid uued noorte autorite rühmad (tegevus polnud nii väljakutsuv kui EKSi omal) Tartus hakkas tegutsema kirjandusrühmitus Erakkond (1996) Uuel kujul taastati NAK (Noorte Autorite Koondis, 1997) Rühmad Tallinas: TNT (Tallinna Noored Tegijad, 1998), Õigem Valem (1998) Uue aastatuhande alguses muutus aktiivsemaks ka noorte venekeelsete autorite tegevus Tartus loodi kakskeelne kirjandusrühmitus Tuulelohe (2003) Uuel aastatuhandel võis märgata, et kirjandusliku pöörde radikaalsemaid tulemusi püüti sobitada traditsiooniliste arusaamadega Kirjandus muutus ühiskonnakriitilisemaks ja sagenesid katsetused seostada kirjandust ja kaasaegset tehnoloogiat Murranguaastate luule Rahvuspatriootlike luuletusi kirjutati vähe Rahvuslikku identiteeti suhtuti mänglevalt Murrangu käigus tegeldi eelkõige
11–15aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41% (HBSC). Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Lõpetuseks Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist. Alkohol ergutab GABA (gamma-aminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust. Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust.
Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt. 7)Eesti aeg(1920-1944)algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ametlikuks keeleks EV territooriumil. Saksa ja vene keele osatähtsus kahanes. Kasvas linnaelanike arv, murrete osatähtsus kahanes, kujunesid välja eesti erialakeeled, arenes terminoloogia. Kirjakkelne haridus muutus kohustuslikuks, kirjakeele kasutus muutus avalikus elus üldiseks. 8)Nõukogude aeg(1944-1990)vene keele järsk tõus, venekeelsete sisserännanute hulk kasvas. Rahvustevaheline suhtluskeel oli vene keel(õpetati juba 2. klassist). Kujunesid välja erinevad keelekeskkonnad. Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid( va. Võrumaal ja saartel) 9)Üleilmastumine(1991-...) Eesti keelest sai EV ainus ametlik keel. Kõik eestistati, kuid igapäevaelus kasutatakse endiselt ka vene keelt.Eesti venekeelne elanikkond muutub kakskeelseks, eestlaste noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb
Samas ei ole sellest erilist kasu, kui programmid ei jõua venelasteni, kuna nad ei mõista keelt. Aksel Kirch, kes on üks autoriteetsemaid integratsiooni uurjaid eestis, väidab, et keelebarjäär on etnilise konflikti põhialuseks Eesti ühiskonnas s.t. venelaste kiire integratsiooni takistuseks on saanud põhiliselt eesti keele mittevaldamine. Esimesena peab tulema keel, siis alles tuleb kultuur. Praegusel hetkel on näidanud, et Eestis elavad venelased eelistavad ETV venekeelsele AK-le venekeelsete telekanalite uudiseid, mis on pigem Kremli-meelsed. Kõige hirmutavam integratsiooni küsimuses on aga meie endi suhtumine. Sirvides erinevaid probleemartikleid, mis kajastavad eestlaste ja venelaste suhteid ja lugedes kommentaare, tekib mulje nagu venelased oleks mingid kriminaalid ja viimne kui üks neist halb inimene, kellest tasub heaga eemale hoida. ,,Venkuga mina ikka ühes kambas ei oleks!" või, et ,,Sibul jääb sibulaks
1952. a oli EKP Tallinna oblastikomitee sekretär, 1953–1957 EKP KK tööstuse ja transpordi osakonna juhataja, 1957–1960 ENSV Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja. Edutati 1960. a EKP KK sekretäriks, vastutas sel kohal tööstuse juhtimise eest. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide sissevoolu Eestisse. Vaino ise valdas eesti keelt halvasti. 1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. VAINO VÄLJAS Eesti NSV viimane parteiliider 1988–1990 Lõpetas 1955. a Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Astus ÜK(b)P liikmeks 1952. a ja tegi seejärel karjääri kommunistlikus parteis
vaba liikumise korras saabunud tööliste lastele hariduse asukohamaal. Mitmekultuuriline haridus toob endaga kaasa suuri muudatusi haridussüsteemis- tähelepanu tuleb pöörata riigikeele õppele, õpetajate (täiend-) koolitustele jt. mitmekultuurilise hariduse õpetamise aspektidele. Kuid Eesti on õnnelikus olukorras erinevalt mõnest teisest riigist, sest me ei pea alustama nullist, vaid saame toetuda varasematele kogemustele- venekeelsete laste õpetamisele. Kuid hoolimata sellest, et meil on olemas väike kogemus õpetada teisest rahvusest lapsi, on siiski olukord, kus ühiskond ja haridus üha enam mitme-kultuuristub, uudne ja hariduse andjad peavad end pidevalt täiendama, et õpetada lapsi tundma erinevaid kultuure, suhtlema kultuuritundlikult, ennetama ja lahendama kultuurierinevustest tulenevaid konflikte (Trasberg, 2002 lk 13).
13-aastased 21 23 15-aastased 13 14 Nüüdseks on need arvud meeletult tõusnud. Avatud Ühiskonna Instituudi analüüs näitas, et 12-17 aastastest õpilastest: · 80 protsendi arvates kiusatakse koolis teisi õpilasi; · võib pidada iga neljandat kiusamise ohvriks; · arvas, et tema enda koolis on kiusamist/narrimist iga päev 30% eestikeelsete koolide puhul ning 16% venekeelsete koolide puhul; · üldse ei kiusata 9% eestikeelsete õpilaste ja 24% venekeelsete õpilaste arvates. · pöördus mure korral klassijuhataja poole 38% õpilastest, mõne teise õpetaja poole 24 % ning sotsiaalpedagoogi või psühholoogi poole 5%; · on koolitüdimuse tõttu käesoleval õppeaastal koolist puudunud 7% 12-aastastest ning 42% 17-aastastest õpilastest. Austraalias läbi viidud uurimus näitas, et kuigi tüdrukud moodustasid füüsilise kiusamise
aastail, saavutas Raud uue selguse ja orgaanilise ühtsuse oma luuleainetega. Maa ja rahva saatusest mõtiskledes, üksikisiku ja inimkonna probleemide üle juureldes, kunstilise sõna jõust lauldes ja armsaid kodumaastikke värssides imetledes lõi kirjanik elamusjõult, mõttesügavuselt ja vormitaidurlikkuselt tipptaseme luulet. Ta irooniline meel ja huumoritunne avaldusid sõnaleidlikes epigrammides ja parodeerivais akrostihhonites. Raua luulet on korduvalt avaldatud venekeelsete kogumikena. 5 3. Luulekogu ,,Sügisnukrus" süvendatud analüüs Luulekogu ,,Sügisnukrus" ilmus 1979. aastal. See sisaldab 16 luuletust: ,,Sügisnukrus" (1919), ,,Metsmesilane" (1956), ,,Sellest sügisest" (1978), ,,Sajuöine" (1978), ,,Kuldne sügis" (1964), ,,Rändlend" (1979), ,,Talve tulek" (1940), ,,Koduteel" (1921), ,,Heitlikud ilmad" (1954), ,,Ilmamuudatus" (1941), ,,Talviselt teelt" (1954),
kasvuga.Totleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades.Üritab tagada kõigile alghariduse võimalikult elukoha lähedal. Suurendab gümnaasiumi õppekava kaudu õpilaste valikuvabadust.Toetab reaal- ja loodusteaduste osakaalu kasvu õppekavades. Toetab kõiki õppetasemeid ja -liike hõlmava e-õppe riikliku programmi ehk Tiigrihüppe. Toetab riiklikult rahastatud programmi, mille eesmärgiks on venekeelsete gümnaasiumide üleminek 60% õppekava osas eesti õppekeelele aastatel 20072011; Välispoliitika: Toetab Eesti kuulumist NATO`sse ja EL ´i.Toetab EL`i laienemist.Toetab EL`i ja NATO tihedamat koostööd. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Maksupoliitika: Soodsa ettevõtluskeskkonna loomise ja säilitamise huvides peab maksusüsteem olema võimalikult stabiilne. Maksukoormus peab vastama inimeste õiglustundele ja ühiskonna arengu vajadustele. Maksupoliitika peab tagama Eesti
Valitsuse juhiks sai Edgar Savisaar · äsjavalitud Ülemnõukogu kuulutas 30. märtsil välja üleminekuperioodi omariiklusele · mais muudeti ära riigi nimi Eesti NSVst sai Eesti Vabariik (NB! oldi veel NSV Liidu koosseisus!). Võeti kasutusele uus (tegelikult vana) lipp, vapp ja hümn. ------------------------------- Elavnes ka Interliikumine. 15. mail toimus nende korraldatud miiting Toompeal. Üleliidulistes venekeelsete töölistega tehastes toimusid streigid. Nüüd hakkas NSV Liidu keskvõim pooldama liidulepingut (mida kaua aega tagasi tõrjuti). Kuid oli juba hilja. Balti liiduvabariike enam ei rahuldanud liiduleping, neil oli juba eesmärgiks seatud iseseisvus. 1991 jaanuaris toimusid verised sündmused Vilniuses ja Riias (=kommunistide võimuhaaramiskatsed). 1991 · märtsis toimus referendum Eesti iseseisvumise küsimuses (NB! See toimus enne
· 1115aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarbinud 76,8% ja purjus olnud 41% (HBSC). · Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. · Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. · Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. 2. PRAKTILINE OSA 2.1Valim ja meetod Eesmärgi saavutamiseks viidi 25. jaanuaril läbi küsitlus. Välja jagati 20 ankeeti, tagasi saadi samuti 20. Küsitleti 8.b klassi õpilasi, nendest vastas 10 poissi ja 10 tüdrukut. Edasi analüüsitakse küsimuste vastuseid ja tehakse järeldused. 2
läbinuna 2012. aasta kevadel. Üldiselt on Tallinna Teletornis korruseid 22.Kui võtta standard korrustena nagu kortermajadel,siis on korruseid 60. (Helistatud Tallinna Teletorni) Moodne, futuristliku kujundusega püsinäitus annab haarava ülevaate sellest, millega Eestis elanud inimesed maailma tippu on jõudnud – ligi 30 erakordset hetke! Teletorn pakub Sulle tervikliku külastuselamuse, mille juhatab sisse kinosaalis näidatav meeleolukas Tanel Toomi 3D film. Inglise- ja venekeelsete subtiitritega filmi näidatakse iga 15 minuti järel. Kiirlift tõstab Sind Põhja-Eesti kõrgeimasse punkti vaid 49 sekundiga! Uste avanedes oledki Eesti ühes moodsamas, futuristliku disainiga näitusel. Vastavalt ilmastikuoludele saab kõrgusi trotsida 22 korrusel asuval väliterrassil (kõrgus 175 meetrit maapinnast). Kõrgusetrotsijatele on põrandasse ehitatud aknad, mille all haigutab 170 m tühjust – tunne nagu ripuksid õhus. Teletorni 1
Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. 1115 aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41% (HBSC). Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. 4 ALKOHOLIÜHIK Alkoholiühik on 10 g puhast ehk absoluutset alkoholi. See on kogus, mille terve täiskasvanud inimese organism suudab umbes ühe tunni jooksul lagundada. Selleks et teha kindlaks, mitu ühikut alkoholi üks või teine jook sisaldab, tuleb teada joogi kogust ja kangust. Kogus tuleb ümber arvestada liitriteks
tuntuks terves maailmas. Rääkides vene kultuurist Eestis, tuleks kindlasti märkida ka teisi silmapaistvaid vene soost teadlaseid -- majandusteadlast Mihhail Bronsteini (1923), kunstiteadlast Boriss Bernsteini (1924), kinokunstiteadlast Tatjana Elmanovitsit (1934). Ka venekeelne meedia Eestis on peale 90. aastate alguse mõõnaperioodi taas kosunud. Täna töötab Eestis neli venekeelset raadiojaama, Eesti Televisioonis on venekeelsete saadete toimetus, iga päev antakse eetrisse venekeelset uudistesaadet "Aktuaalne Kaamera", venekeelseid kultuurisaateid teeb ka eratelevisioonikanal Kanal 2. Üksnes Tallinnas ilmub kaks venekeelset päeva- ja kaks nädalalehte, samuti ilmuvad venekeelsed ajalehed Pärnus ning IdaVirumaal. Venekeelne internetiportaal Delfi on atraktiivne just noorte seas. 14. märtsil 2002
1940 aasta märtsis korraldati Riiklik Propagandakeskus ümber Informatsiooni Keskuseks. Viimase ülesanded on määratletud väga ebamääraselt, kuid seletuskirjas selle juurde on viidatud "eriti praeguse aja" ülesannetele. On teada, et Riigiraamatukogus keelati nõukogudevaenuliku kirjanduse laenutamine 1940. aasta kevadel. (samas hakkas raamatukogu juba 1939. aasta sügisest komplekteerima suurel hulgal nõukogude raamatut ja N.Liit pidas alates novembrist läbirääkimisi venekeelsete raadioülekannete suhtes, mida Eesti suutis tõrjuda nenede halva kvaliteedi ettekäändel.) Eesti Raamatukoguhoidjate C?hingu peakoosolekul 1940. aasta kevadel otsustati esitada märgukiri Haridusministeeriumile röövliromaanide ja kollase kirjanduse ilmumise pidurdamiseks. Enne Eesti okupeerimist keelati ja hävitati veel paar venekeelset pagulasväljaannet. II Eesti okupeerimise järel keelati esimese väljaandena 22. juuni Vesti Dnja. Sisekaite ülema otsusega
Kammeri Kool, Lahmuse Kool, Ämmuste Kool, Kaelase Kool Millised nendest koolidest on ,,ERIKUTSEKOOLIDE järglased"? Ei tohiks olla ükski. mis avati 1960ndatel aastatel. Kaagvere Erikooli ajalugu ulatub aastasse 1965, mil avati Erikutsekooli nr 34. käitumishälvetega tüdrukute õpetamiseks ja kasvatamiseks. 1984. aastal nimetati see asutus ümber Erikutsekooliks nr 1 ja 1990. aastal reorganiseeriti kool Kaagvere Erikooliks. Tapa Erikool alustas tööd 1965. aastal venekeelsete käitumisraskustega poiste koolina. Alates 2008. aastast tegutseb kool kakskeelse poiste erikoolina. Puiatu Erikool, mis tänaseks on suletud, avati aastal 1958 Puiatu Erireziimilise Internaatkooli nime all. Koolis õppisid eesti keelt kõnelevad õigusrikkumisi sooritanud poisid. Aastast 1965 kuni sulgemiseni 2009. aastal kandis kool Puiatu Erikooli nime. Algselt olid erikoolid kinnised asutused, mida iseloomustas autoritaarsus, sunniviisilisus ja range reziim
Tehkem nõnda, et teised rahvad vaimustuksid sellest, mida oleme loonud, et nad tahaksid meie keelt õppida. Tegelikult see protsess juba käib. Taasiseseisvunud Eestisse on elama asunud sadu väliseestlasi ja teistest rahvustest inimesi, kes on siin õppinud ära keele, võtnud omaks kohalikud kombed ja kellest on saanud tõelised Eesti patrioodid. Viimase kümne aastaga on Eestis neljakordistunud nende muulaste arv, kes oskavad vabalt eesti keelt. Ärme alahinda seda protsessi. Venekeelsete noorte enamus vastab veendunult, kui endastmõistetav ja hädavajalik on osata Eestis eesti keelt. Eestikeelsetesse lasteaedadesse on nii suur tung, et üks Rootsist Eestisse kolinud pere oli sunnitud lasteaeda vahetama, sest muukeelsed lapsed olid eestikeelses rühmas liiga suures ülekaalus ja lapsed kippusid omavahel rääkima vene-eesti segakeeles, mitte selges eesti keeles. Usun eesti rahva loovasse assimileerimisvõimesse seni, kuni me ise hindame vääriliselt oma
Piirideta Euroopa hakkab Eestit mõjutama kahesuunalise migratsiooni kaudu, kus nii sisse- kui väljarändajad võivad olulisel määral olla mitte-eestlased. Piiride avanemine tähendab Eesti jaoks nii seda, et ilmselt kiireneb integreerumata elanikkonna osa (peamiselt hilisimmigrantide) suundumine teistesse Euroopa Liidu riikidesse, aga samas võivad nende asemele tulla uusimmigrandid näiteks hiljuti liitunud Bulgaariast või Rumeeniast. Eestis adapteerumist ja integreerumist takistab venekeelsete immigrantide tugev kultuuriline seos Venemaa kui emamaaga (Lensment 2005). Seda seost on neil suhteliselt lihtne säilitada ka teistes riikides ja tuleb tõdeda, et Euroopa Liit meenutab paljudele vene immigrantidele nende ajaloolist päritoluriiki, kus sisepiirideta liikumine suurel territooriumil olenemata paikkonna etnokultuurilisest taustast oli ka omal ajal ühisidentiteedi oluline toiteallikas. Eesti euroopastumine on olnud suurel määral naaberrahvaste ja niinimetatud vanade Euroopa
Õppeedukus vähenes üpris kiiresti. Näiteks 2005. aasta matemaatika riigieksami keskmine tulemus vene koolis erines läti koolist alla 5%. 2007. aastal suurenes erinevus kuni 9.4%. Nagu ütlevad õpetajad, oli kõige olulisem arvutada korrektne protsentne suhe, mida õpetada läti keeles ja vene keeles. Säilitada tuleks keeruliste ainete õpetamine vene keeles, koolijuhatajad lisaksid teistejärgulised ained. Ka vähenes venekeelsete perekonnanimede arv olümpiaadides. Võrdleme meie reforfmi Läti reformiga. · Teise keeleõppe siiseviimine oli astmeline. · Reform oli politiseeritud. Väga vähe tähelepanu pööratud inimestele, keda ta puudutas. · Lätis olid kõik vajalikud materjalid, näiteks õpikud, meil aga seda pole. · Kvalifitseeritud õpetajate puudumine · Rahvusvähemus tahab säilitada emakeelset haridust. Kas meid ootavad samad probleemid nagu Lätis? 1
Eestis on hetkel olukord kus venekeelne elanikkond saab väga hästi kõikide elutoimingutega hakkama oma rahvuskeeles. Ida-Virumaal on 80% elanikkonnast vene keelt kõnelevaid inimesi, see tähendab, et ENPA presidendil ja ÜROs diskrimineerimisega tegeleval Diene´il, pakkudes välja vene keelt Eestis üheks riigikeeleks, on selleks üsna suur alus. Tegelikult on mitte- eestlaste puudulik eesti keele oskus nende meediatarbimisharjumuste televisioonikesksus ja Eestis toodetavate venekeelsete televisioonisaadete vähesus loonud olukorra, mille puhul võib rääkida kahest teineteisest eraldatud informatsiooni- ja kommunikatsiooniruumist ühes ühiskonnas ning kus üks osapool omab riigis toimuva kohta märkimisväärselt vähem ja ühekülgsemat informatsiooni. Kaks erinevat keelegruppi on lõhkunud meie riigi ühtsust. Kas Eesti-venelased tahavadki seda, jäädes patriootideks meie idanaabrile, või ei tundu neile keele omandamine väga tähtsana?
raudteeühendus, mis avas needki maakohad täiel määral industrialiseerumisele ja urbaniseerumisele. See tõi omakorda kaasa võõraste massilise juurdevoolu ning traditsioonilise etnotsentrilise külaühiskonna järkjärgulise murendumise. Veel praegugi seostavad Vaipoole vadja vanurid venelaste ja muude "võõramaalaste" tulekut külla suurte maanteede ja raudteede rajamisega. Akulturatsiooniprotsessile avaldas mõju kindlasti ka vadjalaste asualale venekeelsete koolide asutamine. Kooliharidus eeldas noortelt varakult head vene keele oskust ning hakkas vadja keelt välja tõrjuma ka koduringist. Sel põhjusel muutus vadja keel teatud ajahetkel tarbetuks, väheperspektiivikaks, mille õppimist ja lastele õpetamist ei peetud vajalikuks. Oma osa mängis kindlasti seejuures ka omaaegne Nõukogude Liidu suursovinistlik rahvuspoliitika. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal käies märgata ka mõnd positiivsemat muutust
Tabel 1. Tüdrukute ja poiste osakaal (%) komisjoni suunatute seas, 19992005 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Poisid 76 77 79 76 75 74 74 Tüdruku 24 23 21 24 25 26 26 d Allikas: haridus- ja teadusministeerium 2.2. Komisjoni suunatute jaotus koduse keele alusel Eestikeelsete perede lapsed moodustasid 68%, venekeelsete perede lapsed 31% ja muude rahvuste esindajad 1% kõigist käsitletud juhtumitest. 2.3. Komisjoni suunamise põhjused Haridus- ja teadusministeerium koondab statistikat alaealiste komisjoni suunamise aluste kohta vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduses toodud jaotusele. Näiteks kas tegemist on alla 14-aastase või 14-18-aastase poolt toime pandud väär- või kuriteoga. Uurimuse käigus peeti oluliseks vaadelda komisjoni suunamise konkreetseid põhjuseid. Seetõttu on komisjoni
Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. 11–15-aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41% (HBSC). Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 4 Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. (allikas: www.alkoinfo.ee ) 1.2 Projekti eesmärk Noorte alkoholi tarbimise vähendamine 1 aasta jooksul ning nende suunamine erinevatesse huviringidesse, treeningutesse. Tõsta noorte teadlikkust alkoholi kahjulikkusest
Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. 1115aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41%. Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas, eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Enamik lapsi ja noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud lapsed ei peagi neid jooke alkoholiks! Enamik noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete jookide kohta
Ühtlasi algas nn stalinlik nõiajaht kultuuritegelastele. Üldised sõimusõnad"kodanlik natsionalist" ja ,,kosmopoliit" 60-tel aastatel hakkab tulema uus rahvuskommunistide põlvkond, 70-te lõpus taas võimuvõitlus ja venestuspoliitika uus laine internatsionalismi ja nõukogude rahvusluse sildi all. Kakskeelsuse propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist. 1980 ENSV 40. aastapäeva pidulik aktus peeti vaid venekeelsete kõnedega! III Majanduselu ENSV ühtse tsentraliseeritud majandussüstemi osa, juhiti Moskvast Liiduliste ministeeriumide ja Plaanikomitee kaudu, ENSV ministeeriumidel põhiliselt vahendajaroll tootmisplaanide määramisel ja kinnitamisel. Eraomand puudus(mitte segi ajada isikliku omandiga) Varad kas riiklikus ehk ,,üldrahvalikus" omandis või mingis kollektiiv-kooperatiivses omandis. Oluline sisuline vahe neil tegelikult puudub TÖÖSTUS Nõuk
ETU andmete järgi oli eestlastest ja mitte-eestlastest töötajate keskmine palk 1995.aastani ligikaudu võrdne. Edaspidi saavutasid eestlased eelise, mis püsib praeguseni. Murettekitav on, et noored vene rahvusest töötajad ei suuda teenida eestlasest eakaaslastega võrreldavat palka. See näitab, et muulaste madalate sissetulekute põhjus ei ole nõukogudeaegsetes liinitöötajates, vaid mujal. Üks võimalik problemaatiline koht on haridussüsteem. Venekeelsete koolide lõpetajate riigieksamite tulemused on üldiselt halvemad kui eestikeelsete koolide lõpetajate hulgas. Seega on võimalik, et nõrgemat konkurentsi võimet põhjustab muu hulgas koolide kehvem tase. Samal ajal kalduvad senised uuringud näitama, et matemaatika on olulisim õppeaine, mis kujundab edaspidist edukust tööturul. Matemaatikas on aga eesti- ja venekeelsete koolide tulemused suhteliselt sarnased. Ka ei seleta
· Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keel kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt. · Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama. · Hilise keelekümbluse puhul on kuues klass keelekümblusprogrammiks ettevalmistav aasta, kus suureneb eesti keele ja eesti keeles õpitavate ainete maht. Seitsmendas ja kaheksandas klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%ni õppekavast.
saavutada võrdset positsiooni. Teiselt poolt on säilinud ja tugevnenud eesti keele õppe utilitaarne tähendus inimesed tunnetavad, et eesti keelt on vaja saamakssäilitamaks töökohta. Üleminek eestikeelsele kõrgharidusele on muutnud venekeelse üldhariduse suures osas hariduslikuks tupikuks, kuna venekeelse gümnaasiumi või keskkooli lõpetanul on edasised valikud piiratud. See kehtib eelkõige nende venekeelsete noorte kohta, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et jätkata õpinguid eestikeelsetes kõrgharidusinstitutsioonides. Venekeelne elanikkond tunnetab, et üleminekul osalisele eestikeelsele aineõppele on eeliste kõrval ka mitmeid olulisi riske. Näiteks kardetakse, et vene koolide õpilaste eksamitulemused halvenevad ja seega muutuvad edasiõppimisvõimalused võrreldes eesti koolide õpilastega ebavõrdsemateks.
Teisalt on pikaajaliselt odavana püsinud energiahind ilmselt Ameerika Ühendriikide ja Kanada pikaajalise majandusliku edu alus. Põhja-Ameerikast on Eesti põlevkivile kaks kosilast: NRG Energy (USA) ja SUNCOR (Kanada). Kummagi ettevõtte investeerimiskava kohaselt seotakse põlevkiviga järgmiseks paarikümneks aastaks suur hulk inimesi, enamjaolt venekeelseid. Just põlevkivisõltuvus takistab ka mistahes keeleõppeprotsesse ning Kirde-Eesti venekeelsete elanike sulandumist siinsesse kultuuri: elades ning töötades ühekeelsena tihedas asumis, ei teki mingit vajadust keeleõppe järele. Mistahes nõuded jäävad tahes-tahtmata formaalseks ning sellise olukorra kinnistamine suurte välisinvesteeringutega vähendab veelgi võimalust muuta eesti keel tegelikuks suhtluskeeleks Kirde-Eestis. Põlevkivisõltuvusest tulenev pime usk ei lase näha alternatiive. Ometi on Eestiski oma TAASTUVAD KÜTUSED,
alustajate osakaal on tõusmas. • 11–15aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41%. • Noorte puhul on probleem enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. • Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas, suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. • Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Alkohol – miks? • Enamik lapsi ja noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest. • Enamik noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete jookide kohta. • Alkoholi tarvitamine seostub noortel pigem positiivsete
NSV Ülemnukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. Ta suri 1999. aastal. Karl Vaino sündis Venemaal eesti väljarändajate peres. Tema vanemad olid mõlemad kommunistliku partei liikmed. Astus parteisse 1947. aastal. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide sissevoolu Eestisse. Vaino ise valdas eesti keelt halvasti. 1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. Välispoliitika 1945-1985. aastatel oli Eesti Moskva käsualune. Eesti volitused olid väga piiratud. Meil ei võinud eksisteerida välispoliitikat
Tasakaaluhind ja tasakaalukogus on nii tootjatele kui tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon. Reaalses majanduses on turu reguleerimiseks vaja kehtestada, kas max. hinnad, millest kõrgema hinnaga müüa ei tohi (näiteks korteriüüri piirmäär) või min. hinnad, millest madalam hinnaga ei saa müüa (selleks piiriks on enamasti omahind). Näiteks eestikeelsete raamatute hinnad on kõrged võrreldes inglise, saksa või venekeelsete raamatutega sellepärast, et eestikeelsete raamatute trükitiraažid on nii väikesed, et raamatu hind kujuneb kõrgeks. Turu ülejääk surub turuhinna alla ja turu puudujääk surub turuhinna üles.
a. funktsionaalne kirjasokus). Osalemine PISA-s 2000. aastal osales 43 riiki 2003. aastal osales 41 riiki 2006. aastal osales 57 riiki 2009. aastal osales 67 riiki Eesti õpilased PISA-s osalesid esmakordselt 2006. aastal. Uuringusse oli kaasatud juhuvaliku teel ligi 5000 15-aastast Eesti õpilast 170-st koolist. Test oli rangelt vanusepõhine ja puudutas peamiselt 1990.a. sündinud õpilasi. Valimis oli nii väikesi maakoole, suuri linnakoole kui kutsekoole. Samuti osalesid testis venekeelsete koolide õpilased. Tulemused avaldati 2007. aastal. PISA tulemused: Õpilaste sooritusi hinnatakse PISA-s: keskmiste tulemuste järgi saavutustasemete järgi. PISA loodusteaduslik kirjaoskus 2006. OECD Saavutustase 6 Õpilane oskab identifitseerida, selgitada ja kasutada loodusteaduste alaseid teadmisi erinevates elusituatsioonides Allpool 1.taset - Õpilasel puuduvad loodusteaduslikud baasteadmised. Loodusteaduste alased
mõõdukas pragmatiseerumine. Keskhariduse omajate uuringud osundavad, et reeglina tõusis orienteeritus näiteks ainelise ja positsiooniga seotud väärtustele ning vähenes mõnevõrra altruistlik suunitlus. • 1983 aasta koolilõpetajate longituuduuring osundab, et põlvkonnasisesed muutused on põlvkondadevahelistest tunduvalt aeglasemad. Eriti suured on põlvkondlikud erinevused sotsiaalse positsiooniga seotud väärtuste osas ning venekeelsete noorte seas. • 1992. noored hindasid märksa madalamalt hariduse üldkultuurilise rolliga seonduvat väärtust (mõista elu ja sündmusi maailmas) ja altruistlikku väärtust (kasulikkus ühiskonnale). • Samaaegselt on nende jaoks olulisemad sotsiaalse positsiooniga seotud väärtused (prestiiž, karjäär) ning ainelise heaoluga seonduv (materiaalne kindlustatus). Samuti väärtustatakse kõrgemalt elus kergemalt läbilöömist ja kerge töö saamist.
lastele juudi haridust, pannud lapsed eesti kooli. Juudi gümnaasiumi praegune juhtkond soovib eesti keelele üleminekut, kuid takistab õpetajate probleem: eesti keelt kõnelevad juudi soost õpetajad on enamasti kesk- või vanemaealised, noortest aga enamik Eestist lahkunud. Eestlastest õpetajaid on väikesse madala palgatasemega kooli raske meelitada. Mitu Iisraeli organisatsiooni ja Iisraeli riik abistavad kooli eesmärgiga valmistada ette ajaloolisele esiisade maale tulijaid ega hoolitse venekeelsete noorte Eesti ühiskonda integreerumise eest. See on ka üks põhjus, miks ei õpetata koolis näiteks jidisit. Nii ongi noored Eesti juudid juba enamasti välja rännanud ning üleminek eesti keelele pole tõenäoline. Eesti oli ka nõukogude perioodil paljudele juutidele transiitmaaks. Vene prestiizikates õppeasutustes (nt Moskva Riiklikus Ülikoolis) oli suur osa erialasid 1950. ja 1970. aastatel juutidele suletud. Nõukogude Liidust emigreerida sooviv, kuid väljasõiduloast
1955. aastal rajati Narvas suur mööblivabrik, aastail 1957-65 rekonstrueeriti tsemenditehas “Punane Kunda”, 1962. aastal lõpetati Eesti suurima käitise, Kreenholmi Manufaktuuri taastamine, 1968. aastal alustas tööd Kohtla- Järve lämmastikväetisetehas. Tootmismahtude kasvuga kaasnes võõrtööliste (lisaks venelastele ka paljude teiste rahvaste esindajad) ulatuslik sissevedu, mille tagajärjeks oli tervete venekeelsete linnade ja alevite teke Kirde-Eestis. Stalini surma järel peaaegu lakanud venestamine immigratsiooni abil võttis 1960. aastail taas hoogu. Kui 1959. aastal moodustasid eestlased Eesti elanikkonnast veel 74,6%, siis 1970. aastal vaid 68,2%. Eesti, samuti Läti ja veidi vähem Leedu industrialiseerimise puhul langesid STAGNATSIOON JA VENESTUSKAMPA ANIA Võim ja võimuvõitlus Moskvas 1960
Samuti viskas ta ka ära osa oma käsikirju. Pärast Paul I mõrvamist ja Aleksander I troonile tõusmist olukord normaliseerus. 1804. aastal pani August Wilhem Hupel ameti lõplikult maha. 1805. aastal nimetas keiser Aleksander I Hupeli konsistooriuminõunikuks. Elu lõpuaastad Paides 1805. aastal kolis Hupel Põltsamaalt Paidesse. Säilitas sidemeid Peterburi Vaba Ökonoomilise Seltsiga. Täiendas eesti sõnaraamatut. Leksikon "Eesti keeleõpetus" anti välja 1818. aastal. Tegeles venekeelsete sõnade õppimisega. Kandis jätkuvalt hoolt Viljandi leskedekassa kapitali eest. Oma varanduse pärandas esime naise pastorilesk Dehni lastelastele ja sugulastele. Mõningad Hupeli raamatud võttis Tartu ülikool oma raamatukokku, kuid enamik hajutati, nii ka tema mündi-, vaselõigete ja naturaalide kogud. August Wilhem Hupel suri 6. Jaanuaril 1819. Surma põhjuseks oli düsuuria ehk kusemishäire, mis osutab Hupelit tema eluaja lõpupoole vaevanud valudele alakehas. Hupel maeti Paide
riiklikku statistikat. Trükistena ilmuvad mitmed statistilised väljaanded.22 Inimestele eluliste numbrite (näiteks majanduskasv, inflatsioon, hinnatõus) eksponeerimine võib muuta nende käitumist. Seetõttu on statistika mõjuvõim suur isegi postmodernistlikus ja relativismi soosivas ühiskonnas.23 Allikate publitseerimine Eesti ajaloo kirjalikud allikad on kuni 16. sajandini valdavalt keskalamsaksa ja ladina keeles, sealt edasi saksakeelsed, 18. sajandist kasvab venekeelsete allikate hulk. 19. sajandi teisest poolest hakkab rohkem ilmuma eestikeelseid dokumente, mis saavad ametlikus asjaajamises valitsevaks alles omariikluse tekkimisega. Ajaloolasel on allikaid soovitatav lugeda algkeeles, sest parimgi tõlge ei asenda originaali, tõlkimine on allika esmane töötlemine ja teksti tõlgendamine, selle mõtte avamine ja sõnadele sisu andmine. Ka keel ise on pidevas muutumises.
umbes viieaastased. Varase täieliku keelekümblusprogrammi korral toimub kogu õpetus esimesest kolmanda või neljanda klassini teises keeles. Esimese keele õpetus algab keeletundidega vastavalt õppekavale. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Järgmistes klassides õpitakse esimeses keeles ka teisi aineid, alustades matemaatika ja looduslooga. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%-ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama. Ühe kooliaasta jooksul ei õpetata ühtki ainet mõlemas keeles. Kus vähegi võimalik, on mõlema keele jaoks eri õpetajad, ja need, kes õpetavad teises keeles, oskavad seda emakeelena või sama hästi kui emakeelt. Üsna tihti
annaabi.ee 
